NordenBladet — Eesti lõunaossa on jõudnud Ukraina metsapõlengu suits. Suitsu on täheldatud Võru- ja Pärnumaal, edastab Postimees.
Esmaspäeval kell 14.58 sai häirekeskus esimese teate õhus levivast suitsuvinest Rõuge vallas Saru külas. Mõniste päästjad sõitsid asja kontrollima ning ühtki paikset tulekollet kohapeal ei leitud. Küll aga nähti, et kagu pool on näha suurt halli õhumassi.
Sarnane väljakutse laekus ka Pärnumaalt Saarde vallast Kanakülast. Päästeameti andmetel on tegu ulatuslike metsatulekahjudega Ukrainas, mille suits on Eesti kohale jõudnud, ent tervisele ohtu ei kujuta.
Keskkonnaamet mõõdab ja seirab aktiivselt õhukvaliteeti üle Eesti. Suurt kvaliteedi langust pole seni täheldatud ning samuti pole nähtud ka kiirgusohu tõusu.
Tegemist on arvatavalt suitsuga, mis pärit suurtest metsapõlengutest Tšernobõli ümbruse metsades. Need metsad on jätkuvalt radioaktiivsed. Sealne suits on jõudnud juba Valgevenesse ja Leetu.
Valgevene meedia andmetel pole aga kiirgustaseme tõusu täheldatud.
NordenBladet – Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus võetakse vaatluse alla riigi rahanduse olukord ja riigieelarve läbipaistvus.
Koos rahandusministri ja Rahandusministeeriumi ametnikega räägitakse lähemalt nii järgmise aasta riigieelarve eelnõu ja riigi eelarvestrateegia koostamisest, Rahandusministeeriumi suvisest majandus- ja rahandusprognoosist kui ka riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande auditi tulemustest.
„Eesti on jätkuvalt majanduslanguses. Vaja on ratsionaalset arusaama, millised on valitsuse plaanitavad sammud ning kuidas need mõjutavad majanduse väljavaateid ja inimeste toimetulekut,” ütles riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu.
Erikomisjoni avalikule istungile on kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe, riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ja finantstalituse juhataja Regina Vällik.
Istung algab kell 13.15 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
NordenBladet — Eesti asus sõja korral riiki saabuvate NATO sõjaväekolonnide jaoks tugevdama teid ja sildu. „Militaartehnika transpordi puhul on see eelkõige tonnaaž, et sildade kandevõime oleks lubatu piires,” ütles ERR-ile toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Erki Soo.
USA Abramsi tank kaalub 68 tonni, Eesti teed ja sillad on ehitatud kuni 40-tonniste sõidukite jaoks.
Näiteks Kanama viadukt ja Päädeva-Konuvere lõik Pärnu maanteest tehakse korda osalt seetõttu, et raskusele vastu pidada. Mõlema objekti ehitus kokku läheb maksma ligi 100 miljonit eurot – pool sellest rahast katab Euroopa Liit.
NordenBladet — Eesti iseseisvuse taastamise 33. aastapäeva pidulik tähistamine algas mälestustseremooniaga Toompea jalamil asuva 20. augusti kivi juures, sellele järgnes 20. Augusti Klubi pidulik koosolek. Avalikkusele on kuni kella 18-ni avatud Pika Hermanni torn.
Koosoleku alguses ütlesid tervitussõnad 20. Augusti Klubile Riigikogu esimees Lauri Hussar ja peaminister Kristen Michal. Päevakohase sõnavõtuga esines klubi liige Enn Tupp. Kõiki neid esinemisi läbisid meenutused sündmustest, mis olid seotud Eesti iseseisvuse taastamisega.
Riigikogu esimees Lauri Hussar käsitles auväärsete kokkutulnute ees oma mõtteid ja plaane algavaks Riigikogu istungjärguks. Hussar sõnas, et soovib Riigikogu panna tööle sama efektiivselt ja tähendusrikkalt, kui klubiliikmete omaaegne otsus 33 aastat tagasi Ülemnõukogus seda oli.
Samuti leidis Lauri Hussar, et seaduseapse, mis on aastaid venima jäänud, tuleb Riigikogul parandada juba sel hooajal. Ta tõi näiteks järgmisel aastal toimuvad presidendivalimised ning sellega seotud murekohad presidendi valimise korras. Hussar rõhutas, et hea tava kohaselt peavad mängureeglid olema paigas aegsasti ja sestap on tarvis likvideerida ebakõlad kärmelt.
„Riigikogu liikmed in corpore peavad mõistma oma vastutuse suurust õigeaegse seadusloome osas. 30 aastat ühe lihtsa veaparanduse tegemiseks on liiga pikk aeg,” sõnas Hussar.
Hussar tõi oma kõnes välja, et keerulises rahvusvahelise julgeoleku olukorras, mida omakorda võimendavad majanduslikud arenguprobleemid, peab väikeriik nagu Eesti tegema kõik, et kaitsta rahvast, omariiklust ja kultuuri.
„Parimaks abinõuks sel teel on kindlameelne, hästi funktsioneeriv ning kaugele tulevikku vaatav parlament,“ ütles Riigikogu esimees.
Peaminister Kristen Michal ütles oma tervituskõnes, et iseseisvuse taastamine seadis poliitikute ja rahva ette palju väljakutseid, ent ka 33 aastat hiljem on jätkuvalt vaja seista Eesti kindlustunde ja arengu eest. „Täna saame uhkust tunda juba saavutatu üle – oleme avatud, demokraatlik ja kaasaegne riik – ja just sel aastal tähistasime 20 aasta möödumist Euroopa Liitu ja NATOsse astumisest,” tunnustas Michal.
20. Augusti Klubi liige Enn Tupp arutles oma koosolekul peetud sõnavõtus heatahtliku irooniaga eestlaseks ja eurooplaseks olemise üle. „Kuidas ja kellena elada tulevikus? Kes on kodanik, kes rahvuse esindaja?” küsis Tupp muuhulgas. Vastust sellele leida on lihtsam, kui tulevikku vaadatakse lootusrikkusega, nii nagu seda tehti ka iseseisvuse taastamise ajal.
Koosolekut juhatas 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.
1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt. 33 aastat tagasi, 1991. aasta 20. augustil kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.
Pidupäeva puhul on avalikkusele avatud ka Pika Hermanni torn, mille tipus lehvib Eesti Vabariigi iseseisvust sümboliseeriv sinimustvalge lipp. Ekskursioonid torni toimuvad igal täis- ja pooltunnil, torn suletakse õhtul kell 18.
NordenBladet — Eesti-Soome elektriühenduse EstLink 2 remonditööd pidid lõppema augusti lõpus, aga need lükkuvad äsja uuendatud graafiku järgi 12. septembrile ning ühendus on turu käsutuses järgmisest päevast ehk 13. septembrist.
„Just sel nädalavahetusel valmis üks kahest muhvist, millega ühendatakse omavahel kokku asenduskaabli lõik ning EstLink 2 olemasolevad kaablid meres ja maismaal. Esimese kriitilise tähtsusega ühendusmuhvi valmimine annab kindluse, et lähema kuu jooksul lõpetame teise sarnase ühenduse ehituse, misjärel viime läbi EstLink 2 taaskäivitamise eelduseks olevad testid ja üldehitustööd,” selgitas Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.
„Muhvide ehitustööde puhul on väga tähtis, et keskkond oleks äärmiselt puhas ja kindla õhuniiskusega. Selleks paigaldati remondiplatvormile suletud telk, mille niiskustaset pidevalt kontrolliti. Ilmastikuolud on olnud keerulised, kuid alumine muhv maismaa ja mere piiril on vaatamata sellele valmis. Kohapeal oli ja siiani on väga spetsiifiliste teadmistega Eleringi töövõtjate meeskonnad, kelle töö on füüsiliselt ja vaimselt raske. Muhv valmib käsitööna ning tööd kestavad ööpäevaringselt kuni muhvi valmimiseni,” selgitas Kebja.
Sel nädalal alustatakse kaabli kaevikusse laskmisega, mis tähendab, et kaabel paigaldatakse oma jäädavale kohale. Seejärel demonteeritakse mere rajatud remondiplatvorm ning likvideeritakse kuivendatud mereala.
EstLink 2 remondiks merre rajatud remondiplatvorm on mitu tuhat ruutmeetrit suur. Selle kaitseks rajati ka lainemurdja. Kuivendatud merealale püstitati remonditööde turvaliseks läbiviimiseks ligikaudu 400 ruutmeetri suurune remondiplatvorm. Ehitusmaterjalide ja seadmete kohaletoimetamiseks töömaale tuli püstitada tornkraana.
„Üle 300 meetri uut kaablit ujutati kaablilaeva ja paatide koostöös rannikumerre rajatud remondiplatvormile, kus kaabel platvormil asuvasse torusse paigaldati. Teiselt poolt toru ehk maismaalt paigaldati torusse vintsi abiga tross, mis kaablit läbi toru maale tõmbas. Selleks, et kaabel kahjustusteta oma kohale jõuaks, pidi meeskond seda kogu tõmbamise aja toestustel hoidma ning kaabli erinevaid tehnilisi näitajaid jälgima,” kirjeldas Kebja muhvide valmistamisele eelnenud kriitilisemaid tegevusi.
EstLink 2 lülitus rikke tõttu välja jaanuari lõpus. Täpne rikkekoht õnnestu kindlaks teha veebruari lõpus. 650-megavatise võimsusega EstLink 2 alustas tööd 2014. aastal.
Kuni selle rikkeni oli EstLink 2 üks töökindlamaid alalisvooluühendusi Läänemere piirkonnas.
