NordenBladet – Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) jääb igal aastal üle kuni viiendik puuistikuid, mis ei vasta kvaliteedistandarditele ning seetõttu hävitatakse. Tänavu on tekkinud lisajääk ka istutusmahu vähenemise tõttu, mistõttu kaalub RMK ülejääkide pakkumist ka eraisikutele.
Riigikogu liige Peeter Ernits pööras sotsiaalmeedias tähelepanu asjaolule, et Ida-Virumaal Iisaku taimlast on hävitamisele määratud suur kogus kuuseistikuid. Tema sõnul oleks mõistlik istikud inimestele anda, ent väitis, et see pole lubatud ja istikud tuleb hävitada. Ernits avaldas, et töölistel on kästud miljon istikut mullast välja tõmmata ja hunnikusse mädanema viia.
RMK juhatuse liige Erko Soolmannkinnitas, et Iisaku taimla lõpetab tegevuse ning uusi taimi sinna enam ei istutata. RMK keskendub järjest enam potitaimedele ja tootmisraskus on liikunud suurematesse taimlatesse nagu Marana ja Tartu.
Iisaku põldudel ootab istutamist veel umbes 400 000 taime, kuid osa neist ei vasta standardile (liiga suured või väikesed). Selliseid praagiks minevaid istikuid on aastati 15–20% ehk tänavu kümneid tuhandeid. Neid komposteeritakse või purustatakse.
Lisaks standardivälistele istikutele jäi tänavu üle ka istutuskõlblikke taimi, kuna istutusmaht oli väiksem. Männitaimede müük enampakkumistel õnnestus, kuid kuusetaimede vastu huvi nappis. RMK plaanib peagi anda infot, kuidas eraisikud saaksid istikuid soetada.
Tänavu istutab RMK riigimetsa üle 20 miljoni puuistiku, kasvatades need ise oma üle-eestilistes taimlates.
NordenBladet – Rohepööre ei ole enam vaid tulevikustsenaarium – see on käimasolev muutus, mis ulatub elektriautodest süsinikuheitmete maksustamiseni, mõjutades nii maapiirkondade põllumehi kui ka linnade korterielanikke. Kuid kuidas jagunevad selle mõjud, võimalused ja riskid erinevates keskkondades?
Mis on rohepööre ja miks see oluline on?
Rohepööre ehk siire keskkonnasäästlikule majandusele tähendab süsteemset muutust, mille eesmärk on vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja ökosüsteemidele. Euroopa Liidu “Euroopa roheline kokkulepe” seadis eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eesti kliimaseaduse eelnõu seab vahe-eesmärgiks 2030. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamise 55% võrra võrreldes 1990. aastaga.
Maaelanikud: roheline muutus toob nii väljakutseid kui ka uusi sissetulekuallikaid
1. Põllumajandus surve all
Põllumajandussektor on üks suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. EL-i rohelepped toovad kaasa väetiste kasutuse vähendamise, veekasutuse piirangud ja karjakasvatuse ümberkorraldamise.
Näiteks 2024. aasta uuring Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt näitas, et 67% põllumeestest tunneb, et rohereeglid piiravad nende tootmisvõimalusi ja tõstavad kulusid.
2. Uued võimalused: süsinikukrediidid ja roheturism
Rohepööre pakub aga ka uusi tuluallikaid. Metsamaade süsinikusidumine, taastuvenergia talud ja roheturism on kiiresti kasvavad trendid.
Eestis on 2025. aastal registreeritud juba üle 150 süsinikuprojekti, kus talunikud saavad tulu CO₂ sidumise eest.
3. Transpordi- ja energiaühenduste probleemid
Elektriautod ja soojuspumbad on rohepöörde lipulaevad, ent maaelanikule võivad need olla kättesaamatud. Laadimisvõrgustik ja elektritaristu areng jäävad tihti maha.
Näiteks Ida-Virumaal jääb laadimisjaamade keskmine kaugus üle 25 km, mis takistab elektritranspordi kasutuselevõttu.
Linnad: rohepööre kujundab elukeskkonda ümber
1. Säästev transport ja rohealad
Linnades suunab rohepööre fookuse jalgrattateedele, ühistranspordile ja autoliikluse piiramisele. Tallinnas näiteks on 2025. aasta linnaeelarves üle 40 miljoni euro suunatud roheringluse ja kergliikluse edendamisse.
2. Kinnisvara ja eluasemekulude kasv
Keskkonnanõuete karmistamine tõstab kortermajade renoveerimiskulusid. Ehitusturu analüüsi järgi on energiatõhususe nõuded lisanud 2024. aastal keskmisele korteri renoveerimisprojektile kuni 18% lisakulu.
See mõjutab eelkõige väiksema sissetulekuga linnaperesid ja pensionäre.
3. Tervem elukeskkond ja uus kogukondlik mõtlemine
Rohealasid ja jalakäijate tsoone lisades muutub linn elamisväärsemaks – vähem müra, parem õhukvaliteet, rohkem liikumisvõimalusi.
2023. aastal Tartu ülikooli tehtud uuringust selgus, et rohealade ligipääs parandab elanike vaimset tervist ja sotsiaalset sidusust.
Kas rohepööre lõhestab Eesti ühiskonda?
Üheks riskiks on rohepöörde regionaalne ebavõrdsus. Suurlinnad saavad EL-i rahast rohkem kasu, samal ajal kui maapiirkonnad kogevad investeeringute vähesust ja suuremat survet. See loob tajutava ebaõigluse.
Kuid samas pakub rohepööre platvormi ühiseks tegutsemiseks. Kohalikud energiaühistud, kogukonnapõhine toidutootmine ja rohelised tööriistad võimaldavad inimestel muutuses osaleda – mitte ainult alluda.
Rohepööre mõjutab linna- ja maaelanikke väga erinevalt: üks seisab silmitsi taristuprobleemidega, teine ehitusstandardite karmistumisega. Kuid mõlemas keskkonnas on võimalik leida uusi võimalusi – olgu selleks süsinikukrediidid, rohelised töökohad või tervem elukeskkond.
Tulevik sõltub sellest, kui kaasavalt ja tasakaalustatult rohepööret ellu viiakse. See ei tohi olla ainult tehnoloogiline või poliitiline muudatus – vaid kultuuriline ja kogukondlik liikumine, mis ei jäta kedagi kõrvale.
NordenBladet – Teletegija ja heategevussaate “Kodutunne” produtsent Kristi Loigo suri pühapäeval, 18. mail 2025 oma kodus 47-aastaselt. Praeguse seisuga ei ole Eesti politsei avaldanud ametlikku teadet Kristi Loigo surma kohta. Tema surma kinnitas meediale vend Kristo Nilov, kes ütles, et õel oli viimasel ajal suur stress ning kahtlustab, et surma põhjuseks võis olla infarkt.
Viimastel aastatel elas ta üle mitmeid isiklikke ja tööalaseid raskusi. Kristi Loigol oli tervisega probleeme juba varem. 2021. aasta oktoobris sattus ta haiglasse ning viibis intensiivravis. 2023. aastal suri ootamatult tema abikaasa Jan Loigo, mis mõjutas Kristit sügavalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Lisaks oli ta seotud pikaajalise kriminaalmenetlusega, kus teda kahtlustati annetuste väärkasutamises. Kuigi prokuratuur lõpetas menetluse 2024. aasta septembris, jäi juhtum avalikkuse tähelepanu alla ja mõjutas Loigo tervist ning mainet.
Kristi Loigo oli avalikkusele tuntud kui “Kodutunde” produtsent, mis aitas ligi 250 peret ja kogus üle miljoni euro annetusi.
NordenBladet – Täna, 17. mail 2025, toimus Soomes Eura piirkonnas traagiline helikopteriõnnetus, kus põrkasid õhus kokku kaks Tallinnast startinud Robinson R44 tüüpi kopterit. Õnnetuses hukkusid kõik viis pardal olnud inimest, teiste seas tuntud Eesti ettevõtjad Oleg Sõnajalg (65) ja Priit Jaagant (52).
Üks kopteritest kuulus Eleon RND OÜ-le, mille üks omanik on Oleg Sõnajalg, teine aga NOBE OÜ-le, mille omanikeringi kuuluvad Priit Jaagant, Lilit Jaagant ja Mait Rõõmusaar. Õnnetus juhtus umbes kell 12.35 kohaliku aja järgi, kui kopterid olid teel Kokemäkis asuvasse Piikajärvi lennukeskusesse. Lennuinfoteenistuse andmetel lendasid kopterid samal kõrgusel ja trajektooril, kuni nad ootamatult Eura lennujaamast põhja pool kadusid radarilt.
Soome politsei ja päästeteenistuse esialgse info kohaselt asuvad allakukkunud kopterid metsasel alal üksteisest umbes saja meetri kaugusel. Õnnetuse uurimist juhib Soome keskkriminaalpolitsei.
Eesti välisministeerium on kinnitanud, et kõik pardal viibinud inimesed hukkusid, ning on pidevas kontaktis Soome kolleegide ja politseiga. Õnnetuse täpsemad asjaolud on hetkel veel selgitamisel.
Praeguste ametlike andmete kohaselt ei ole kinnitatud, et Oleg Sõnajala uus, temast pea 40-aastat noorem naine Catherine Raudvere (26) oleks olnud Soomes toimunud kopteriõnnetuse pardal. Välisministeeriumi esindaja teatas, et ühe helikopteri pardal oli kaks ja teise pardal kolm reisijat ning kinnitamata andmetel ei ole teateid ühestki ellujäänust. Hukkunute isikute väljaselgitamine on jätkuvalt käimas.
Oleg Sõnajala lähedased on kinnitanud tema hukkumist õnnetuses, kuid teiste pardal olnud isikute, sealhulgas võimalike pereliikmete kohta ei ole avaldatud täiendavat teavet.
————————————
Oleg Sõnajalg (sünninimi Vitjuk; sündinud 5. oktoobril 1959) oli Eesti ettevõtja, muusik ja taastuvenergia edendaja.
Muusikukarjäär: 1980. aastate lõpus tõusis ta tuntusele pereansamblis Sõnajalg, kus osales koos oma venna Andrese ning abikaasade Viivi ja Siiriga. Ansambel oli populaarne kristliku popmuusika esitaja Eestis.
Ettevõtlus: 1990. aastatel asutasid vennad Sõnajalad sõltumatu telekanali TV1, mis lõpetas tegevuse 2001. aastal.
Hiljem keskendusid nad taastuvenergia arendamisele, eriti tuuleenergia valdkonnas. Nende juhtimisel rajati Aidu tuulepark, mille ehitus sattus konflikti riigiasutustega, kuid lõpuks jõuti kompromissile ja park avati.
Isiklik elu: Oleg oli abielus Viivi Sõnajalaga, kellega neil oli viis last. Viivi suri 10. augustil 2021. Hiljem oli Oleg suhtes 26-aastase Catherine Raudverega.
Priit Jaagant (sündinud 31. juulil 1972) oli tunnustatud Eesti ehitusettevõtja ja ärijuht, kelle karjäär ulatus üle kolme aastakümne.
Haridus ja varajane karjäär Jaagant lõpetas 1990. aastal Nõo Reaalgümnaasiumi ning 1995. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehituse erialal. 1990ndate lõpus alustas ta karjääri ehitussektoris, töötades kuni 2010. aastani Nordecon Ehituse juhatuse esimehena.
Ettevõtlus Pärast Nordeconist lahkumist keskendus Jaagant oma ettevõtetele. Ta oli Mapri Ehitus OÜ juhatuse esimees ja suuromanik, samuti seotud mitmete teiste ettevõtetega, sealhulgas Mapri OÜ, Varavalvur OÜ ja Materra OÜ. Mapri Ehitus kasvas tema juhtimisel üheks Eesti juhtivaks ehitusettevõtteks, teostades projekte nii Eestis kui Lätis.
Lisaks oli Jaagant seotud NOBE OÜ-ga, mille omanikeringi kuulusid ka tema ja tema abikaasa Lilit Jaagant.
Isiklik elu ja huvid Jaagant oli abielus Lilit Jaagantiga ning NordenBladetile teadaolevalt oli neil vähemalt üks laps. Ta oli aktiivne ka spordis, olles seotud mittetulundusühinguga Eesti Karate-Do Shotokai.
Avafoto: Avafoto on illustreeriv, tegu pole reaalse õnnetuspaigaga
NordenBladet — Mihkelson esineb reedel koos Soome, Leedu ja Rootsi poliitikute ja ekspertidega arutelul, kus räägitakse Põhja- ja Baltimaade juhtrollist Venemaa agressiooniga võitlemisel, Ukraina toetamisel, piirkondliku julgeoleku tugevdamisel ja Euroopa strateegilise hoiaku kujundamisel. Samuti osaleb Mihkelson Venemaa ohtu ja Euroopa julgeolekut käsitlevas paneelis, millest võtab Austria, Bulgaaria, Leedu, Prantsusmaa ja Ukraina esindajate kõrval osa ka Venemaa opositsiooniaktivist Garry Kasparov.
Väliskomisjoni liige Luisa Rõivas esineb foorumil diskussioonis, kus räägitakse Ida-Euroopa rollist nii Venemaa agressioonile reageerimisel kui ka Euroopa ühtsuse hoidmisel ja julgeoleku tugevdamisel.
17. korda toimuva Kiievi julgeolekufoorumi fookuses on Venemaa agressiooni peatamise ning õiglase ja püsiva rahu saavutamisega seotud teemad. Üritus toimub päevil, mil möödub 80 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopas ja tähistatakse Euroopa päeva, ning see toob kokku riigijuhid, militaarvaldkonna ja luurekogukonna esindajad, diplomaadid ning julgeoleku- ja välispoliitika eksperdid mitmelt poolt maailmast.
Enne Kiievi julgeolekufoorumi algust esineb Mihkelson täna pärastlõunal loenguga Tarass Ševtšenko Ülikoolis, kus ta räägib Ukrainast maailma poliitilisel kaardil.
