NordenBladet — Riigikogu juhatus vormistas uue valitsuse ametisse nimetamisega seotud muudatused Riigikogu koosseisus.
Eesti: Riigikogu juhatus tegi muudatused Riigikogu koosseisus
Eesti: Riigikogu andis Kristen Michalile valitsuse moodustamiseks volitused
NordenBladet — Riigikogu andis erakorralisel istungjärgul peaministrikandidaadile Kristen Michalile valitsuse moodustamiseks volitused.
Michal ütles Riigikogu ees, et küsimusi, mida lahendada, on loodava valitsuse ees väga palju, ent peamisteks märksõnadeks on ja jääb kindlustunde tagasiandmine Eesti inimestele ning meie liitlastele ja partneritele.
Tema sõnul on meie kindlustunnet räsinud mitmed kriisid, kõige teravamalt julm vallutussõda meie külje all. „Julgeolek, Eesti majandus ja meie inimeste toimetulek on saanud pihta. Koos sellega ka riigi rahanduslik käekäik. Selgeks on saanud, et viimasel kümnendil oleme jätnud ise palju otsuseid tegemata. On nagu on, aga keegi peab asjad korda tegema,“ ütles ta. „Kunagi suutsime riigina teha otsuseid, mida oli vaja, vahepeal aga neid, mis olid mugavad. Nüüd peame taas tegema neid, mida vaja.“
Michali sõnul peab olema aus ja ütlema otse, et otsused, mis tuleb teha, on rasked. „Neil on tagajärjed, mida tunnevad kõik Eesti inimesed. Me palume igaühe panust ja me hindame seda panust väga kõrgelt. Tänan kõiki Eesti inimesi, peresid ja kogukondi, keda need hädavajalikud sammud puudutavad. Teame hästi, iga avaliku sektori kärbe, iga maksutõus, iga otsus, mis tuleb teha, et saaksime ennast kindlalt tunda – neil on mõju majandusele ja meie inimestele, need pidurdavad majanduslikku aktiivsust. Aga ebakindlusel on veel suurem ja kahjulikum mõju,“ ütles ta.
„Meie inimesed peavad teadma, et Eesti on kaitstud parimal jõukohasel moel; et meie liitlased on meiega ja siin ja valmis meiega koos Eestit ja Euroopat kaitsma; et vaatamata raskele julgeolekuseisule on meie majanduslik tulevik parem kui seni; et majanduse käimatõmbamiseks on olemas plaan ja see töötab; et meie pakutud tooteid ja teenuseid on maailmale vaja ja need on konkurentsivõimelised; et Eesti tugevused alates maailma parimast haridusest kuni lihtsa ja digitaalse riigini on hoitud ja edasi arendatud; et Eestis on hea elada kõigil ja mitte ainult elada, vaid luua ja kasvatada oma peret; et võimule seatud on valmis ja suudavad teha otsuseid ja viia ellu muutusi, mida on vaja. See on valitsuse ülesanne ja seda me teeme,“ rääkis Michal oma ettekandes valitsuse moodustamise alustest.
Hääletusel toetas peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmist 64 ja selle vastu oli 27 Riigikogu liiget. Volituste andmiseks oli vaja poolthäälteenamust.
Kui president nimetab valitsuse ametisse, annab valitsus ametivande teisipäeval kell 10 algaval erakorralisel istungjärgul. Suulise ametivande annab peaminister ja seejärel kirjutavad vande tekstile alla valitsuse liikmed. Riigikogu ees ametivande andmisega astub valitsus ametisse.
Istung lõppes kell 13.31
Avafoto: Kristen Michal (Jürgen Randma / Riigikantselei)
EL investeerib seitse miljardit eurot säästvasse, ohutusse ja arukasse transporditaristusse
NordenBladet — Euroopa Komisjon on välja valinud 134 projekti, mis saavad Euroopa ühendamise rahastust kokku üle seitsme miljardi euro toetust. Tegemist on praeguse Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi seni suurima projektikonkursiga.
Ligikaudu 83% rahalisest toetusest läheb projektidele, millega täidetakse ELi kliimaeesmärke ning parandatakse ja ajakohastatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) raudteede, siseveeteede ja mereteede võrgustikku. Raudteeprojektidele eraldatakseseitsme miljardi euro suurusest kogusummast 80%. Mitu projekti on suunatud ka ELi ja Ukraina vahelist importi ja eksporti toetavate solidaarsuskoridoride suutlikkuse suurendamisele.
ELi kliimameetmete volinik Wopke Hoekstra: „Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi seni suurima projektikonkursiga välja valitud projektid kujundavad ümber Euroopa transpordivõrgu, muutes puhtamad transpordiliigid tõhusamaks ning reisijate jaoks mugavamaks, suurendades samal ajal ohutust kogu üleeuroopalises transpordivõrgus. Eriti hea meel on selle üle, et rahastatakse mitut ELi-Ukraina solidaarsuskoridore toetavat projekti, mis aitavad integreerida Ukrainat ja Moldovat püsivalt ELi koosseisu.”
Eestist saab toetust viis projekti kogusummas üle 397 miljoni euro. Sellest üle 384 miljoni läheb Rail Balticuga seotud projektidele, lisaks saavad toetust kaubaveoteabe ja merendussektori digitaliseerimise ning Muuga sadama energiataristu rajamise projektid.
Piiriüleste raudteeühenduste parandamiseks TEN-T põhivõrgus saavad lisaks Balti riikidele (Rail Baltic) toetust ka projektid Prantsusmaal ja Itaalias (Lyon-Torino) ning Taanis ja Saksamaal (Fehmarnbelti tunnel).
Ligikaudu 20 meresadamat Iirimaal, Hispaanias, Soomes, Madalmaades, Saksamaal, Maltal, Leedus, Küprosel, Horvaatias, Kreekas ja Poolas ja saavad rahastust taristu ajakohastamiseks, mis mõnel juhul võimaldab edaspidi muu hulgas tarnida laevadele kaldalt tulevat elektrit või transportida taastuvenergiakandjaid. Siseveetranspordi projektidega parandatakse piiriüleseid ühendusi Prantsusmaa ja Belgia Seine-Scheldti vesikonnas ning Rumeenia ja Bulgaaria vahel Doonau jõel. Toetust saavad vahel ka Austria, Saksamaa ja Madalmaade siseveesadamad, et jätkata Euroopa jõgede ja kanalite võrgustiku rajamist kestliku transpordi jaoks.
Maanteetranspordis toetatakse koostöiste nutiliikluse süsteemide ja -teenuste käivitamist ning uute, ohutute ja turvaliste parkimisalade loomist. Lennuliikluse korraldamise projektidega jätkatakse ühtse Euroopa taeva arendamist, et muuta lennutransport tõhusamaks, ohutumaks ja kestlikumaks.
Järgmised sammud
Kui ELi liikmesriigid on 134 välja valitud projekti heaks kiitnud, võtab Euroopa Komisjon rahastamisotsuse ametlikult vastu. Praegu välja kuulutatud tulemused on esialgsed ja muutuvad lõplikuks alles siis, kui Euroopa Komisjon on vastava lepingu sõlmimise otsuse vastu võtnud.
Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi (2021–2027)raames on ELi liikmesriikides TEN-T projektide kaasrahastamiseks ette nähtud kokku 25,8 miljardit eurot. Alates 2014. aastast on Euroopa ühendamise rahastust toetatud üle 1500 projekti kokku 37,5 miljardi euroga (v.a viimati välja valitud projektid). Homsest, 18. juulist jõustub ka läbivaadatud TEN-T määrus.
Lisateave
Eesti: Menetlusse võeti eelnõu romusõidukite eemaldamise kohta
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 11 eelnõu.
Valitsuse 15. juulil algatatud jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE).
Eelnõu peamine eesmärk on vähendada kadunud sõidukite hulka ja suunata kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse.
Eelnõu on sisuliselt seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada. Näiteks juhtudel, kui sõidukit enam ei eksisteeri või on see kadunud. Eelnõuga luuakse võimalus sellised sõidukid lihtsalt registrist kustutada, üleminekuperioodil on selliste sõidukite kustutamine registrist riigilõivuvaba. 2026. aastast tuleb selle eest tasuda 15 eurot riigilõivu ja alates 2027. aastast saab sellise sõiduki registrist kustutada analoogselt peatatud registrikandega sõidukitega, kuid sellisel juhul tuleb tasuda riigilõivu 800 eurot.
Alates 1. jaanuarist 2025 on plaanis ära jätta registrikande peatamise regulatsioon ehk automaatselt enam sõiduk registri mitteaktiivsesse ossa ei satu. See peab tekitama sõiduki omanikul motivatsiooni sõidukiga tegeleda ka selle mittekasutamisel. Omanikul tuleb otsustada, kas sõiduk võõrandada, viia lammutuskotta või kui on soov sõiduk millalgi uuesti kasutusele võtta, siis see ajutiselt registrist kustutada. Et ajutist kustutamist ei hakataks ära kasutama, kehtestatakse teatud juhtudel ajutise kustutamise pikendamisel kohustus tõendada sõiduki olemasolu.
Alates 1.11.2026 kustutakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 1.7.2026 seisuga peatatud olnud kauem kui 7 aastat. Kui sõiduk on olemas, peab omanik selle kustutamise vältimiseks tegutsema. Lisaks luuakse transpordiametile registri korrastamiseks õigus registrist ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast või juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt aasta.
Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki reaalseid kasutajaid/valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama. Üle 35. aastastele vanasõidukitele luuakse võimalus olla ajutiselt kustutatud kogu vanasõidukiks tunnistamise perioodi vältel. Vanasõiduki staatust tuleb iga 12. aasta tagant uuendada.
Eelnõu kohaselt sanktsioneeritakse andmete varjamist, kui sõiduk on lastud registrist automaatselt kustutada, olles teadlik, et sõiduk tegelikult eksisteerib. Kui sõiduk on alles ja omaniku valduses, peab omanik tegema valiku, mida sõidukiga edaspidi teha soovib, kas siis sõiduki kasutusele võtma, ajutiselt registrist kustutama või andma sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Toimingu tegemata jätmise eest võidakse karistada füüsilist isikut kuni 100 trahviühikuga ning juriidilist isikut kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga.
Jäätmeseaduse eelnõus tuuakse sisse romusõiduki mõiste ja täpsustatakse selle kogumise ja vastuvõtmise nõudeid. Tuuakse selgelt välja, et romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 15. juulil algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (462 SE).
Alates uuest aastast kehtestatakse väikeettevõtjate erikord, mis lihtsustab nende tegutsemist teistes EL liikmesriikides. Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ta ei pea ennast enam seal registreerima käibemaksukohustuslasena, juhul kui täidetud on kaks tingimust. Esiteks ei tohi ettevõtja kalendriaasta käive selles liikmesriigis ületada seal kehtestatud registreerimise kohustuse tekkimise piirmäära ja teiseks ettevõtte kogukäive ühenduses ei tohi ületada 100 000 eurot aastas.
Lisaks muudetakse uue ehitise käibemaksustamise põhimõtet. Praegu on täiesti uue ehk veel kasutusele võtmata ehitise müük maksustatav ja hilisem müük maksuvaba. Seetõttu esineb juhtumeid, kus ehitis võetakse kasutusele näiliselt ja seejärel müüakse maksuvabalt. Selliste olukordade vältimiseks on edaspidi maksustatav ehitis, kui see müüakse esmakordselt esimese kasutusaasta jooksul.
Muutub ka põhivara soetamisel makstud sisendkäibemaksu arvestus. Kui põhivara kasutamine erineb prognoosist, tuleb teha sisendkäibemaksu ümberarvestus lähtuvalt sellest, milleks põhivara tegelikult kasutama hakatakse.
Alates 2026. a 1. jaanuarist asendatakse vormipõhine käibedeklaratsiooni andmete esitamine andmepõhisega. Sellega luuakse maksukohustuslasele võimalus esitada maksuhaldurile masin-masin liidesega oma raamatupidamisest algandmeid, mille alusel arvutatakse välja isiku maksukohustus. Eesmärk on maksukohustuste täitmise lihtsustamine ja kaasajastamine, et muuta käibedeklaratsiooni ja ühendusesisese käibe aruande rakendusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 15. juulil algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (463 SE).
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusega kehtestatud maksustamise erikorra kasutajate arv ja ettevõtluskonto kaudu deklareeritud tulude summad on aastatega jõudsalt kasvanud. Samas on esile kerkinud mitu kitsaskohta, mille tõttu ettevõtluskonto ei pruugi enam kanda algset eesmärki ega olla mingist ajahetkest enam maksumaksja jaoks atraktiivne maksude maksmise viis.
Eelnõukohase seadusega tehakse neli olulisemat muudatust ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamisel. Muudatused puudutavad nii ettevõtluskonto kasutajaid kui ka ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostvaid juriidilisi isikuid.
Ettevõtluskonto kasutusvaldkonna laiendamiseks muudetakse juriidilisele isikule teenuse osutamisel tekkivat maksukohustust. Senine täiendav tulumaksukohustus asendatakse kohustusega tasuda 50%-lt ettevõtluskontole kantud teenustasu summalt sotsiaalmaksu. Muudatusega väheneb nii äriühingu maksukoormus kui suurenevad ka ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalsed tagatised.
Lisaks muudetakse ettevõtlustulu maksu määra ja maksu jagamise reegleid. Muuhulgas kaotatakse kõrgem maksumäär (40%) ja muutub kohustusliku kogumispensioniga (II sambaga) liitunud ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu maksu määr. Kõrgema maksumäära rakendamise piirmäära ülevaatamist tingib viimaste aastate väga kõrge inflatsioon ja sissetulekute oluline kasv.
Pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja maksumäär tõuseb 22%-ni. Neil ettevõtluskonto kasutajatel, kes on otsustanud teha tuleval aastal pensioni II sambasse sissemakseid kõrgendatud määraga (4% või 6%), suureneb ettevõtlustulu maksu määr vastavalt 24% või 26%-ni. Seega edaspidi lisanduvad kõik vabatahtlikult tasutavad sotsiaalkindlustusmaksed ettevõtlustulu nn standardmäärale (20%). Maksumäära muudatuste tõttu muudetakse ka maksu jagamise skeemi – suureneb pensioni II sambasse kantav osa.
Eelnõuga muutub avalikuks (MTA veebilehel avaliku päringuga kontrollitavaks) ka ettevõtluskonto number (IBAN), mis vähendab kuritarvituste võimalusi ja tasu maksjal tekkida võivat täiendava maksukohustuse riski. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 15. juulil algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (464 SE).
Eelnõuga lihtsustub päritud II samba vara pärija II sambasse viimine, võimaldades pärijal teha edaspidi mitu erinevat tehingut ühe avaldusega. Paindlikumaks muutuvad ka pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimused ning eelnõu sisaldab ka mõningaid muudatusi, mis puudutavad Euroopa Liidu õigusaktide rakendamist. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 15. juulil algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE).
Eelnõu eesmärgiks on sätestada alused mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks ja teha muudatusi täienduskoolituse kvaliteedi tõstmiseks. Eelnõu järgi kehtestatakse regulatsioon mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks. Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on 5 kuni 30 ainepunkti ja õppe lõpetanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mis kantakse EHISesse. Eelnõuga nähakse ette nõuded täiskasvanute koolitajale.
Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse ESF vahenditest, riigilõivudest ja riigieelarvest. Riigieelarvele prognoositakse kulu summas 100 000 eurot, mis kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. märtsil. Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõudeid rakendatakse 2025. aasta 1. Septembrist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 15. juulil algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE).
Eelnõuga luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada ELi grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses.
Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses laialt levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavate sätete olemasolust on positiivne mõju tarbijatele ja majandusele.
Grupierandeid töötab välja ja kehtestab ELi tasemel Euroopa Komisjon ning nad kohalduvad Eesti ettevõtjate suhtes siis, kui nende kokkulepped omavad mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
Pakutava lahenduse puhul on tegemist nö hübriidlahendusega, kus ühest küljest muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid teisest küljest on riigisiseselt siiski jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ja anda ministri määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale tõepoolest sobivad ja vajalikud. Samuti on jäetud võimalus kehtestada vajadusel ka riigisiseseid grupierandeid. Viimast on võimalik teha valitsuse määrusega.
Pakutav lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja hoida kokku õigusnõustamisega seotud kulusid. Täiendatud regulatsioon ei mõjuta praegust konkurentsiolukorda.
Eestis kehtib praegu üks valitsuse määrusega kehtestatud vertikaalseid kokkuleppeid puudutav grupierand. Muudatuse tulemusena hakkab Eestis kehtima kokku kuus grupierandit, millest kaks: raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi ning tehnosiirde kokkuleppeid puudutavad grupierandid, ei olnud seni Eesti õigusesse üle võetud. Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 15. juuli algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE).
Eelnõuga piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida, eesmärgiga suurendada eraelu kaitset, samas säilitades kinnistusraamatu avalikkus. Kinnistusraamatus on võimalik endiselt päringuid muudel kriteeriumitel, nt aadressi, katastritunnuse või registriosa numbri järgi. Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 15. jaanuaril. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 15. juuli algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE).
Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ning tagada Eestis konkurentsivõimeline keskkond kaitsetööstusele, eeskätt relva ja laskemoona tootmise valdkonnas. Võrreldes hetkel kehtiva olukorraga on eesmärk luua võimalus Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatel panustada Eesti kaitsetööstusesse.
Muudatuse jõustumise tulemusel on võimalik sõjarelva ja moona käitlemiseks tegevusluba anda lisaks NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ka OECD riikide kodanikele, samuti nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vahetuse lepingu.
Teiseks võivad edaspidi Eestis sõjarelvade ja laskemoona veoteenust osutada ka ettevõtted, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud sõjarelvade ja laskemoona vedamise luba.
Kolmandaks luuakse sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud mõistete selgus. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse uue kriminaalmenetlust välistava alusega. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust täiendatakse uue salastamisalusega tulenevalt kaitsetööstuse arengust ning sellega seonduvalt tundliku teabe töötlemisest. Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 15. juuli algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (469 SE).
Eelnõuga ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitlev konventsioon, mille eesmärk on vähendada töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist. See on esimene rahvusvaheline dokument, millega kehtestatakse kogu maailmas kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud ahistamise ja vägivalla tõkestamiseks ning meetmed, mille vastuvõtmist riikidelt ja muudelt asjaomastelt osalejatelt oodatakse.
Konventsioon jõustus 2021. aasta juunis ning selle aasta juuni seisuga on konventsiooni ratifitseerinud 43 riiki ja see on jõustunud 31 riigi suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Isamaa fraktsiooni 15. juulil esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele heisata Eesti lipud suurpõgenemise 80. aastapäeval” eelnõu (470 OE)
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta vastu otsus, et heisata Eesti lipud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele suurpõgenemise 80. aastapäeval, 19. septembril 2024. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 15. juulil algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (471 OE).
Eelnõu eesmärk on majanduskriisi ajal riigieelarve tulusid vähendavate ja seetõttu puudujääki suurendavate muudatuste (nn väljamõeldud maksuküüru kaotamise) edasilükkamine aastasse 2028. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti soovitab ELi tubaka- ja nikotiinitoodete regulatsioone karmistada
NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kiitis konsensuslikult heaks Eesti ettepanekud Euroopa Komisjonile, soovitades oluliselt karmistada uudsete nikotiini sisaldavate toodete regulatsiooni kogu Euroopa Liidus.
Eesti peab vajalikuks kogu Euroopa Liidus ühest lähenemist, kuna sel viisil saab mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa tervemaks muuta.
„See on juba ellujäämise küsimus – eestlased, eriti noored, hoiavad e-sigarettide tarbimises maailmas musta esikohta, meil ka kasvab tarbimine väga kiiresti ja meil on enneolematult palju eri tooteid müügi registreeritud. Meie mure eestlaste tervise ja keskkonnakahjude pärast on suur. Siseriiklikult toimetades me ei ole lõpuni edukad, sest Euroopa Liidus liigub kaup vabalt. Kahjuks näeme Eestis ka tubakalobi tulemusi, palju eksitavat infot ja teadmatust. Eriti hea meel oli täna kuulda noorte esindajatelt, et nad ootavad poliitikutelt rohkem otsustavust nikotiini piiramisel,” selgitas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta.
Eesti soovitab Euroopa Komisjonil kehtestada kogu Euroopas lubatud maitseainete nimekirjad ja seada nikotiinisisaldusele ülempiirid, keelustada internetimüük ja võtta kasutusele atraktiivsust vähendavad standardpakendid. Lisaks soovitatakse laiendada suitsuvabade alade ulatust ja keelata ühekordselt kasutatavate e-sigarettide turustamine.
„Toetame Euroopa Liidu üleseid regulatsioone, aga ka siseriiklikult tahame näha palju rohkem ennetus- ja teavitustööd. See on ikkagi vajalik, et inimeste, ka meie lähedaste elu ja tervis oleks kaitstud. Isamaa arvates on vajalik rohkem raha suunata tervislike eluviiside edendamisse, et neid juurutada ühiskonnas laiemalt, aga eriti noorte seas,” sõnas komisjoni liige Riina Solman.
Kui 2020. aastal oli Eestis täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt regulaarseid elektroonilise sigareti tarvitajaid 3,8% täiskasvanud elanikkonnast, siis aastal 2022 oli neid juba 10,4%.
Murettekitava näitajana on kasvutrend just noorte naiste hulgas, kus igapäevaste sigaretitarvitajate hulk oli paari aastaga kasvanud 11,5%-le. Samuti on suurenenud nikotiinipatjade pruukijate hulk nooremas vanuserühmas, kus 2022. aastal oli 16-24 aastaste meeste hulgas regulaarseid tarvitajaid kokku 20%.
Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid puudutavate Euroopa Liidu õigusaktide ajakohastamisel olid arutluse all Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni avalikul arutelul, kus osalesid Sotsiaalministeeriumi, WHO Eesti esinduse, Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Nooremarstide Ühenduse, Eesti Kopsuarstide Seltsi, Eesti Tervisedenduse Ühingu, Sisekaitseakadeemia, Tartu Ülikooli, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Elektroonikaromu OÜ, Noorte Keskkonnanõukogu ning Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringluse esindajad. Videosalvestist avalikust arutelust saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.