NordenBladet – Riigikontrolli hinnangul on Eestis tervishoiutöötajate probleemsest tegevusest teavitamise ja nende üle järelevalve tegemise süsteem kohmakas ja vajab muutmist.
Terviseameti sõnul on praegu peamine vastutus tööandjal ja juba käib ka töö uue pädevus-hindamise süsteemi loomiseks.
NordenBladet — Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul toimus enne uudise avalikustamist aktsiatega märkimisväärne kauplemine, mis võib viidata võimalikule siseteabe kasutamisele või lekkele.
„Koostöös Finantsinspektsiooniga soovime välja selgitada, kas selline oht võis realiseeruda. Samuti ootame vastuseid küsimustele, kes kuulusid kitsasse ringi, kus kujunes tagasiostupakkumise hind, ning kas mõnel neist oli samal ajal isiklik finantshuvi aktsionärina. Näiteks aktsionäride nimekirjast leiab, et Enefit aktsiad on nii Eesti Energia juhatuse kui ka nõukogu liikmetel, aga ka peaminister Michalile kuuluval ettevõttel,“ ütles Kovalenko-Kõlvart.
Esimehe sõnul viitab kogu juhtum taas sellele, et riigiettevõtete juhtimises puudub strateegia ning valitsuse omanikupoliitika on vastuoluline ja kaootiline. „Kahjuks selle kaootilisuse maksab iga kord kinni maksumaksja. Lisaks tekitab valitsuse ettearvamatu tegutsemine ebakindlust kapitaliturul, mis võib kahjustada Eesti mainet rahvusvaheliste investorite silmis ja nõrgendada kogu majanduskeskkonda,“ lisas Kovalenko-Kõlvart.
Eesti Energia pakub taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni aktsionäridele vabatahtliku ülevõtmispakkumise käigus võimalust müüa Enefit Greeni aktsiad hinnaga 3,4 eurot aktsia kohta. Võrreldes 26. märtsi sulgemishinnaga oli 27. märtsi pakkumishind 47 protsenti kõrgem ja võrreldes viimase kolme kuu keskmise kauplemishinnaga 27 protsenti kõrgem. Enefit Green arendab ja toodab tuule- ja päikeseenergiat Baltimaades, Poolas ja Soomes.
Istungile on kutsutud Eesti Energia juhatuse liige Marlen Tamm ja jurist Kristjan Nõmmik, Nasdaq Tallinna juhatuse esimees Kaarel Ots, Enefit Greeni juhatuse esimees Juhan Aguraiuja, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ning Riigikontrolli esindajad.
NordenBladet — Leedu siseministeerium teatas, et Leedule ja Eestile ei anta EL-i rahastust nende kavandatud droonimüüri projektile, mille eesmärk on kaitsta nende piire.
„Eesti ja Leedu piirivalveametnikud olid esitanud ühise taotluse Euroopa Liidu rahastuseks nn droonimüüri arendamiseks piiri ääres, kuid projektile raha ei antud,” teatas ministeerium BNS-ile antud kommentaaris.
„Eesti oli peamine taotleja ja Leedu oli partner,” lisati.
Leedu piirivalveteenistus (VSAT) teatas BNS-ile, et Brüssel lükkas märtsi alguses rahastamistaotluse tagasi.
Eelmise, 2024. aasta mais teatas toonane siseminister Agnė Bilotaitė, et piirkonna riigid leppisid kokku nn droonimüüri väljatöötamises.
Ta ütles toona BNS-ile, et algatus hõlmab droonide kasutamist piiri jälgimiseks ja droonivastaste süsteemide kasutuselevõttu. Ta ei öelnud, millal projekt võidakse ellu viia.
VSAT-i ülem Rustamas Liubajevas ütles, et otsitakse muid rahastamisallikaid.
„Ma ei pea seda suureks probleemiks, et projekti ei valitud rahastamiseks. Usun, et saame selle projekti rahastamiseks otsida muid allikaid,” ütles Liubajevas ajakirjanikele.
„Projekt võiks olla rohkem suunatud regionaalsele koostööle, regionaalse süsteemi loomisele,” lisas ta.
Liubajevas märkis, et EL rahastab muid mehitamata õhusõidukite ja droonitõrjesüsteemidega seotud oste.
Tema sõnul on EL eraldanud Leedule droonide ostmiseks 11 miljonit eurot, millest 3 miljonit on ette nähtud droonivastase varustuse soetamiseks.
VSAT-i ülem ütles, et „droonimüüri” projekt oli peamiselt mõeldud riikidevahelise teabevahetuse hõlbustamiseks.
„Tegemist on süsteemiga, mis võimaldaks ennekõike infovahetust, droonide avastamist ja nende neutraliseerimist. Samuti oli plaanis pilootprojektideks valida igas riigis konkreetsed piirilõigud,” ütles ta.
Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 12 miljonit eurot, millest Eesti taotles 4 miljonit eurot ja teised osalejad ligikaudu 2,5 miljonit eurot.
Leedu siseminister Vladislav Kondratovič ütles, et infovahetus on nüüd tagatud muude vahenditega, ehkki mitte nii kiiresti.
„Loomulikult muudaks lisarahastus teatud protsessid kiiremaks, aga minu teada on VSAT oste sooritamas üle 3 miljoni euro väärtuses [eraldatud droonitõrjesüsteemidele]. See tugevdab piiriturvalisust ning me eeldame, et igal üksusel on peagi droonikaitse,” ütles ta.
Kondratovitš ei välistanud „droonimüüri” projektile uuesti EL-i rahastuse taotlemist.
Minister kinnitas ajakirjanikele, et projekt „ei ole surnud”.
NordenBladet — „Meie esmane ülesanne peab olema Ukraina positsiooni tugevdamine — nii rahuläbirääkimistel kui ka pikaajalise julgeoleku tagamisel. Selleks on vaja suurendada sõjalist toetust Ukrainale,“ rõhutas Toomas Kivimägi. Ta tõi esile, et Eesti suunab 2027. aastani 0,25 protsenti oma SKT-st Ukraina sõjaliseks abiks ning kutsus ka teisi riike üles sellele eeskujule järgnema.
Riigikogu aseesimees rõhutas vajadust suurendada kaitsekulutusi. „Jah, see tähendab vähem uusi teid ja spordihalle, kuid see tähendab rohkem julgeolekut. Ukraina kogemus näitab selgelt, et julgeolek peab olema iga Euroopa riigi prioriteet number üks,“ ütles ta. Kivimägi teatas konverentsil osalejatele, et Eesti on otsustanud tõsta alates järgmisest aastast oma kaitsekulutused üle 5 protsendi SKT-st.
Ta kutsus riike üles kasutama Venemaa külmutatud varasid Ukraina hüvanguks. „Euroopa Nõukogu loodud Ukraina kahjude register on siinjuures võtmetähtsusega tööriist,“ märkis ta. Kivimägi rõhutas, et Eesti on jätkuvalt pühendunud eritribunali loomisele, et võtta Venemaa juhtkond agressioonikuriteo eest vastutusele.
Oma kõnes rõhutas Kivimägi, et demokraatia tugevdamiseks tuleb suurendada valimisosalust ning julgustada uuenduslike hääletamisviiside kasutuselevõttu. Ta jagas Eesti 20-aastast e-hääletamise kogemust, mis on kasvatanud noorte valijate aktiivsust, ning lisas, et juba sel aastal on Eestis plaanis rakendada ka mobiilset hääletamist.
ENPA spiikrite konverentsil käsitletakse peateemadena veel sõnavabaduse tagamist ja poliitikute-vastast vägivalda.
Reedeni kestval konverentsil osalevad Euroopa Nõukogu liikmesriikide ning partner- ja vaatlejariikide parlamentide spiikrid ja parlamentaarsete delegatsioonide esimehed.
NordenBladet — Euroopa Komisjon maksis Ukrainale välja täiendava 1 miljardi euro suuruse erakorralise makromajandusliku finantsabi laenu, mis makstakse tagasi Venemaa tõkestatud riigivaradest saadud tulust ELis.
EL on Venemaa Ukraina-vastase sõja algusest alates Ukraina suurim abiandja. Makromajandusliku finantsabi kogusumma on 18,1 miljardit eurot, mis kujutab endast ELi panust G7 juhitud erakorralise tulu kiirendamise laenude algatusse, mille eesmärk on anda Ukrainale ühiselt ligikaudu 45 miljardit eurot rahalist toetust.
Koos tänase maksega on komisjon alates aasta algusest Ukrainale makromajandusliku finantsabi raames laenanud kokku 4 miljardit eurot. Käimas on arutelud Ukrainaga järgmiste väljamaksete ajakava üle. Komisjon on valmis ülejäänud makromajandusliku finantsabi vahendid võimalikult kiiresti kasutusele võtma vastavalt riigi vajadustele, nagu seadsid eesmärgiks Euroopa juhid käesoleva kuu alguses toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel.
Makromajanduslik finantsabi aitab katta Ukraina kiireloomulisi eelarvevajadusi
Makromajanduslik finantsabi on äärmiselt oluline, et rahuldada Ukraina kiireloomulisi eelarvevajadusi, mis on Venemaa intensiivse ja pikaajalise agressioonisõja tõttu märkimisväärselt suurenenud. 18,1 miljardi euro suuruse rahalise toetusega saab Ukraina katta oma praeguseid ja tulevasi sõjalisi, eelarve- ja ülesehitusvajadusi, taastades Venemaa hävitatud elutähtsat taristut, nagu energia- ja veesüsteemid, transpordivõrgud, maanteed ja sillad.
Makromajandusliku finantsabi rahastamisvahend annab Ukrainale suure paindlikkuse ja väga soodsad tingimused, mille alusel ulatuvad laenutähtajad kuni 45 aastani. Oluline on, et Ukrainalt ei eeldata laenu otsest tagasimaksmist omavahenditest. Selle asemel tagatakse tagasimaksed Venemaa tõkestatud varadest saadud erakorralise kasumiga, mis on kogutud Ukraina laenukoostöö mehhanismiga (ULCM). See annab selge signaali, et Ukraina taastamise koormat kannavad selle hävitamise eest vastutavad isikud.
ELi senine toetus Ukrainale
Alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu on EL koos liikmesriikidega Venemaa tegevuse ühemõtteliselt hukka mõistnud ning pakkunud Ukrainale ja selle rahvale erakordselt suurt toetust. Suurima rahastajana on EL eraldanud kokku peaaegu 140 miljardit eurot, sealhulgas:
71,3 miljardit eurot rahalist ja eelarvetoetust ning humanitaarabi;
49,3 miljardit eurot sõjalist abi Ukrainale Euroopa rahutagamisrahastu raames ja liikmesriikidelt eraldi;
17 miljardit eurot, mille eest liikmesriigid saavad katta sõja eest põgenevate inimeste vajadusi;
1,5 miljardit eurot Venemaa külmutatud varadega seotud tulust.
