Pühapäev, august 10, 2025

EESTI UUDISED

Lauri Laats: riigieelarve süvendab vaesust ja suretab elu maal

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — “Selle asemel, et väikestes omavalitsustes riigiasutusi sulgeda, tuleb elu äärealadel toetada, et säiliks täisväärtuslik elu kõikjal Eestis,” lausus Lauri Laats. “Seetõttu teeme ettepaneku suurendada kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi 79 miljoni võrra, et kompenseerida kõigile Eesti linnadele ja valdadele ühe miljoni ulatuses hinnatõusude ning täiendavate maksutõusude kulusid.”

Turvalised, kiired ja taskukohased ühendused peavad Lauri Laatsi sõnul olema tagatud nii ühistranspordiga reisijatele kui ka autoga sõitjatele. “Seetõttu tuleb esimesel võimalusel taastada maakondlik tasuta ühistransport. Automaks teeb inimestele auto kasutamise veelgi kallimaks ja kui sellega tahetakse inimesi suunata ühistransporti kasutama, peaks bussisõit olema ka kvaliteetne ja kättesaadav. Samuti on kogutud piletitulu on niivõrd tagasihoidlik ja selle rakendamise kulu võrreldes saadava tuluga ebaproportsionaalselt väike. Lisaks tasuta bussisõidule tuleb saarte elanikele tagada prii praamisõit. On ebaõiglane, et saartel elavad inimesed peavad koju jõudmiseks maksma praamisõidu eest lisatasu,” rääkis Keskerakonna aseesimees.

Majanduslanguse ja suureneva tööpuuduse tingimustes tuleb tõsta toimetulekutoetuse määra 250 euroni ja üksi elava pensionäri toetust 300 eurole ning kahekordistada puudega inimeste toetusi. “Lisaks soovime tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut,” selgitas Lauri Laats.

Reformierakonna valitsus on Lauri Laatsi sõnul käitunud sõnamurdlikult, kui jättis õpetajad lubatud palgatõusuta ega kavatse tuleval aastal panustada siseturvalisuse eest seisvate inimeste töötasude tõstmisesse.

“2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lubati tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120%-le keskmisest palgast, kuid praeguse valitsuse suutmatuse tõttu on antud lubadus juba aasta pärast uuendatud koalitsioonilepingust välja jäänud. Keskerakond teeb ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära 7% võrra 1950 euroni,” sõnas Lauri Laats. “Siseturvalisuse valdkonnas on seoses palgasurvega pidev töötajate puudus, 10% palgatõus annab võimaluse tõsta palk konkurentsivõimelisemaks ja saada sektorisse töötajaid juurde.”

 

 

Korruptsioonivastane erikomisjon: riigieelarves ei saa olla varjatud toetusi

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Komisjon käsitles 28. oktoobri erakorralisel avalikul istungil koos rahandusminister Jürgen Ligi ja riigikontrolör Janar Holmiga riigieelarve läbipaistvust ning riigieelarvest juriidilistele isikute toetuste andmise aluseid ning palub saadud infost lähtudes viia 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja rea täiendusi.

Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et juhindudes Riigikontrolli auditiaruandest, ei saa toetuse saaja nimetamine riigieelarve seletuskirjas olla raha eraldamise aluseks. „Seletuskirjas on avalikustatud vaid osaline info toetust saavate juriidiliste isikute kohta või selgitus, mille alusel toetust jagatakse. Mõne ministeeriumi puhul see info sootuks puudub. Korrektne on pakkuda võimalust kandideerida neile vahenditele kõigile sama valdkonna tegijatele, kes kriteeriumidele vastavad, ning otsuse kujunemine toetuse andmiseks peab olema võimalikult läbipaistev, samuti jälgitav vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele,“ märkis esimees. „Palume andmed esitada 8. novembriks ehk veel enne 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teist lugemist,“ lisas ta.

Täpsemalt palub komisjon kõigil ministeeriumidel, Vabariigi Presidendi Kantseleil ja Riigikantseleil vaadata üle 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja lisas 3 oma valitsemisala toetuste andmed lahtris „toetuse eraldamise alused“ ning neid andmeid täpsustada ja tühjad lahtrid täita. Komisjoni sõnul on andmeid täpsustades kohane lisada toetuse andmise aluseks olevale ministri käskkirjale või määrusele selle rekvisiidid ning link sellele käskkirjale või määrusele. Lepingute osas tuleks samuti lisada lepingute rekvisiidid ja link lepingule, sealhulgas asjakohased koostöökokkulepped. Toetuse andmiseks oleva konkursi korral tuleb esitada andmed toimunud konkursi kohta või avatud taotlusvooru kohta koos lingiga sellele.

 

 

Maaelukomisjon: põllu- ja metsamaa maksustamise põhimõtted tuleks üle vaadata

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjoni poole pöördusid Virumaa põllumeeste esindajad murega, mis puudutab põllumaa maamaksu järsku tõusu järgnevatel aastatel.

Põllumehed tõid oma pöördumises välja, et käesoleva aasta suvel jõustunud maamaksuseaduse kohaselt võivad kohalikud omavalitsused (KOVid)  tõsta maamaksu määra kuni 10%, 2025. aastal kuni 50% ning ülejärgmisel aastal võivad KOVid otsustada juba maamaksu tõusu vahemikus 10‒100%. Seejuures on põllumaa koos metsamaaga ühes maksugrupis, ent sama maksumäära rakendudes võib põllumaa maamaks kasvada viis korda enam kui metsamaa oma.

„On selge, et maa väärtus ajas muutub ning maamaks peabki tõusma, kuid probleem on selles, et põllumaa maamaksu tõus on liiga järsk ning metsa- ja põllumaa eest tasutava maamaksu tõus ei ole proportsionaalne,” ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.

Kruuse sõnul võib maamaksu suurenemine näiteks 10 euro võrra hektari kohta tähendada mõnede ettevõtjate puhul survet tootmise lõpetamiseks ja sektorist väljumiseks. See aga omakorda mõjutab nii toidujulgeolekut kui ka riigi julgeolekut laiemas tähenduses, kuna kaovad töökohad ning ettevõtlikud inimesed lahkuvad maapiirkonnast.

„Leidsime komisjonis, et maamaksu tuleks diferentseerida ka põllumaade lõikes, võttes arvesse ühe hektari tootlikkust. Seejuures tuleks maksumäära kehtestades arvesse võtta, mis otstarbel maad kasutatakse – kas see on põllumajanduslikus kasutuses või on sinna rajatud näiteks päikesepark,” sõnas Kruuse.

Maaelukomisjon otsustas regionaal- ja põllumajandusministrile teha ettepaneku veelkord analüüsida põllu- ja metsamaa maksustamise põhimõtteid ning kaaluda ka võimalust põllumaa maksustamise diferentseerimiseks sõltuvalt põllumaa maakasutusest ja potentsiaalselt teenitavast tulust. Komisjon ootab ministrilt tagasisidet ja plaanib maamaksuga seonduvaid teemasid oma istungitel edaspidi veel arutada.

 

Põhjamaade romaan – kirjastuse Eesti Raamat väljaantav raamatusari

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – “Põhjamaade romaan” on kirjastuse Eesti Raamat väljaantav raamatusari, esimene raamat sellest sarjast ilmus aastal 1997.

“Põhjamaade romaan” on kirjastuse Eesti Raamat Põhjamaade nüüdiskirjandust avaldav sari. 1997. aastast on sarjas ilmunud 43 raamatut. Sarja on kujundanud Made Balbat. Raamatuid on võimalik osta näiteks Eesti Raamatu Klubi kodulehelt: http://www.eestiraamat.ee/

Sarjas on ilmunud:

1997 Frans G. Bengtsson “Orm Punane” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
1997 Herbjørg Wassmo “Dina raamat” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
1999 Göran Tunström “Varas” (rootsi keelest tõlkinud Ene Mäe)
1999 Ib Michael “Prints” (taani keelest tõlkinud Aet Püssim)
1999 Herbjørg Wassmo “Õnne poeg” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2001 Herbjørg Wassmo “Dina pärandus” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2001 Johannes V. Jensen “Kuninga langus” (taani keelest tõlkinud Imbi Lepik, värsid tõlkinud Neeme Põder)
2002 William Heinesen “Hea lootus” (taani keelest tõlkinud Aet Püssim)
2002 Vilhelm Moberg “Väljarändajad” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2004 Per Olov Enquist “Ihuarsti visiit” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2004 Märta Tikkanen “Isiklikud asjad. Suur hülgekütt” (rootsi keelest tõlkinud Eha Vain)
2005 Vilhelm Moberg “Sisserändajad” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2005 Dorrit Willumsen “Pruut Gentist” (taani keelest tõlkinud Aet Püssim)
2005 Per Olof Sundman “Insener Andrée õhuretk” (rootsi keelest tõlkinud Enno Turmen)
2006 Lars Sund “Eriku raamat” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2007 Vilhelm Moberg “Asunikud” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2008 Lars Saabye Christensen “Modell” (norra keelest tõlkinud Eha Vain)
2008 Anne Birkefeldt Ragde “Berliini paplid” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2008 Anne Birkefeldt Ragde “Erakvähid” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2008 Rose Tremain “Muusika ja vaikus” (inglise keelest tõlkinud Kattri Ezzoubi)
2008 Anne Birkefeldt Ragde “Rohelised aasad” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2009 Vilhelm Moberg “Viimane kiri Rootsi” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2009 Jens Christian Grøndahl “Neli päeva märtsis” (taani keelest tõlkinud Eva Velsker)
2010 Lars Gustafsson “Proua Sorgedahli kaunid valged käed” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2010 Roy Jacobsen “Imelaps” (norra keelest tõlkinud Enno Turmen)
2010 Dag Solstad “T. Singer” (norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming)
2011 Bengt Anderberg “Amorina” (rootsi keelest tõlkinud Mari Jesmin)
2011 Herbjørg Wassmo “Sada aastat” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2011 Klaus Rifbjerg “Anna (mina) Anna” (taani keelest tõlkinud Ene Mäe)
2011 Kjell Westö “Kus kõndisime kunagi” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2011 Tarjei Vesaas “Seeme” (norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming)
2012 Anne Birkefeldt Ragde “Ma teen su nii õnnelikuks” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2013 Merethe Lindstrøm “Vaikuse päevad” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2013 Lena Einhorn “Siri” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2014 Ulla-Lena Lundberg “Jää” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2014 Roy Jacobsen “Nähtamatud” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2014 Kjell Westö “Terendus 38” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2014 Herbjørg Wassmo “Need silmapilgud” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2015 Leonora Christina Ulfeldt “Memuaarid” (taani keelest tõlkinud Eva Velsker)
2015 Lena Andersson “Omavoli” (rootsi keelest tõlkinud Tiina Mullamaa)
2016 Torgny Lindgren “Klingsor” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2016 Roy Jacobsen “Valge laam” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2016 Kim Leine “Igaviku fjordi prohvetid” (taani keelest tõlkinud Ene Mäe)
2016 Antti Tuuri “Alkeemikud” (soome keelest tõlkinud Sander Liivak)
2016 Kurt Sweeney “Koonused” (norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming)
2016 Merethe Lindstrøm “Talvearhiivid” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2017 Jon Fosse “Triloogia” (norra keelest tõlkinud Eha Vain)
2017 Sara Stridsberg “Armastuse gravitatsioon” (rootsi keelest tõlkinud Maarja Aaloe)
2017 Anne Birkefeldt Ragde “Andestada saab alati” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2017 Helle Helle “Kui tahad” (taani keelest tõlkinud Eva Velsker)
2017 Lena Andersson “Isiklikult vastutamata” (rootsi keelest tõlkinud Maarja Aaloe)
2018 Kjell Westö “Väävelkollane taevas” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2018 Vigdis Hjorth “Pärand ja keskkond” (norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming)
2018 Johannes Anyuru “Nad upuvad oma emade pisaratesse” (rootsi keelest tõlkinud Mari Jesmin)
2018 Tom Malmquist “Igal hetkel oleme veel elus” (rootsi keelest tõlkinud Ene Mäe)
2018 Anne Birkefeldt Ragde “Elunautijad” (norra keelest tõlkinud Kristina Porgasaar)
2019 Roy Jacobsen “Rigeli silmad” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2019 Carolina Setterwall “Loodame parimat” (rootsi keelest tõlkinud Heidi Saar)
2020 Auður Ava Ólafsdóttir “Arm” (islandi keelest tõlkinud Kadri Sikk)
2021 Anne Birkefeldt Ragde “Tütar” (norra keelest tõlkinud Kristina Porgasaar)
2021 Nina Lykke “Surmahaigus” (norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming)
2021 Alex Schulman “Ellujääjad” (rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmets)
2021 Roy Jacobsen “Kõigest ema” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2022 Ann-Luise Bertell “Kodutalu” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2022 Lina Nordquist “Järgnen sulle” (rootsi keelest tõlkinud Tiina Mullamaa)
2024 Ingeborg Arvola “Nuga tulle” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2024 Ulla-Lena Lundberg “Valgus loidab” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)

Eesti: Riigikogus avati näitus „Qirim içün / Krimmi nimel” krimmitatarlaste genotsiidist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Näituse avavad Riigikogu esimees Lauri Hussar ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Sõnavõtuga esineb Ukraina suursaadik Eestis Maksõm Kononenko ja videotervitusega Ukraina presidendi eriesindaja Krimmis Tamila Taševa.

„Krimmi poolsaarel alates 2014. aasta märtsist aset leidnud sündmused on krimmitatarlastel lahti rebinud siiani kinni kasvamata haavad ning kardetakse põhjendatult uut massiküüditamise lainet. Meie eestlastena mõistame hästi seda valu ja muret oma kodumaa ja rahvuse säilimise pärast. Ning täna siin, koos ukrainlaste ja tatarlastega, soovime protesteerida nende julmade küüditamiste ja eelkõige just laste küüditamiste vastu, mida Putini Venemaa praktiseerib Donbassis ja teistel okupeeritud Ukraina Vabariigi territooriumitel!” ütles Riigikogu esimees Lauri Hussar.

Kunstiprojekt „Qirim içün / Krimmi nimel” on teekond krimmitatarlaste keerulisse ja mitmetahulisse ajalukku, mille üheks hiljutisemaks võtmesündmuseks oli 1944. aastal alanud massiküüditamine. Totalitaarne Nõukogude režiim küüditas Kesk-Aasiasse ja Uurali mägedesse ligikaudu 200 000 krimmitatarlast, kellest kümned tuhanded hukkusid ning kogu rahvas kaotas kodumaa ja oli aastakümneid jõhkra venestamise surve all. Keeld naasta oma kodumaale tühistati alles 1989. aasta novembris. Venemaa Föderatsioon jätkab 2014. aastal okupeeritud Krimmis Nõukogude Liidus krimmitatarlaste suhtes rakendatud genotsiidipoliitikat, mille eesmärk on hävitada krimmitatarlaste identiteet ning kustutada nende ajalooline ja kultuuriline pärand.

„Qirim içün / Krimmi nimel” on kujundatud nii, et iga külastaja saab järgida krimmitatari rahva ajaloo rada – alates Krimmi asutavate rahvusrühmade sulandumisest üheks rahvaks, läbi nn kuldajastu Krimmi khaaniriigi ajal, kuni tänapäevase võitluseni õiguse eest elada oma esivanemate maal.

Kunstiprojekti algataja on Tamila Taševa, kuraator Mavile Khalil. Väljapanek sisaldab erinevate ukrainlastest ja krimmitatarlastest kunstnike (nt Anton Logov, Asan Barash ja Rustem Eminov) teoseid.

„Qirim içün / Krimmi nimel” valmimisse on panustanud Krimmi platvormi büroo, Ukraina eriesindaja Krimmis, Vastupidava Ukraina Partnerlusfond ja Ühendkuningriigi saatkond Kiievis. Näitus asus varemalt Kiievis ning saabus Tallinna Riigikogu, Ukraina suursaatkonna Eestis ja Krimmi platvormi büroo koostöös.

Näitus on Riigikogu kolmanda korruse galeriis avatud 15. novembrini. Selle vaatamiseks tööpäevadel ajavahemikus kell 10–16 on Toompea lossi sisenemiseks vaja esitada isikut tõendav dokument.

Avafoto: 9. oktoobril avati Riigikogus Ukraina ühe põlisrahva – krimmitatarlaste – keerulist ajalugu kajastav näitus „Qirim içün / Krimmi nimel”. (Erik Peinar)

 

 

 

1...121314...735Page 13 of 735