President Alar Karis: Eesti edu ei ole odav tööjõud – meie võrdlus on Saksamaa ja Põhjamaad

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Rahvusraamatukogus toimunud „Eesti parimad ettevõtted 2025“ galal rõhutas president Alar Karis, et Eesti ei saa enam mõõta oma edu odava tööjõu või eilse päevaga. Meie mõõdupuu on Saksamaa ja Põhjamaad – ning sellega kaasnevad ka küpse majanduse väljakutsed. Karise sõnum oli selge: järgmine kasv tuleb nutikusest, teadmistest ja keerukast tehnoloogiast, mitte lihtsatest võitudest.

President Karise hinnangul on Eesti majandus pärast keerulisi aastaid pöördumas kasvule – Statistikaameti esialgsete andmete järgi kasvas SKP kolmandas kvartalis 0,9% võrreldes aastatagusega –, ent lihtsamad võidud on juba nopitud. Edasi liikumiseks tuleb panustada teadmistele, koostööle ning tehnoloogilise keerukuse kasvatamisele nii uutes kui ka olemasolevates ettevõtetes.

Karis rõhutas, et Eesti ei saa enam positsioneerida end odava tööjõu kaudu. Vastupidi – meie loomulik võrdlusbaas on arenenud riigid, kus edumaa saavutatakse teadus- ja arendustegevuse, oskuste arendamise ja innovatsiooni kaudu. Riigi roll on siin luua soodne kasvukeskkond: stabiilne ja etteaimatav raamistik, mis ei kirjuta ettevõtjatele ette, vaid laseb ideedel idaneda.

President tunnustas galale kandideerinud ettevõtteid kui tõendit, et Eesti äri muutub üha teadusmahukamaks ja suudab lahendada keerukamaid probleeme. Ettevõtlikkust kirjeldas ta kui osa rahvuslikust iseloomust – võimet näha võimalusi ka siis, kui teed pole veel kaardile kantud. Lõpetuseks soovis Karis ettevõtjatele jõudu ja visadust hoida Eesti majandus “targana, paindlikuna ja loovana”.

„Eesti parimad ettevõtted 2025“ gala

Gala tõi kokku Eesti ettevõtluse tipptegijad, kes on viimase aasta jooksul paistnud silma ekspordi, innovatsiooni ja kestliku kasvu saavutustega. Õhtu fookus oli mitte üksnes laureaatidel, vaid laiemal ettevõtlikkusel kui Eesti konkurentsivõime selgrool.

Rahvusraamatukogu kui teadmiste sümbol andis sündmusele väärika raami – just siin, ideede ja kogemuste talletuspaigas, tõi Karis esile vajaduse rääkida ettevõtluse ja teaduse “ühte keelt” ning kasvatada koos uut arenguhüpet.

“Eesti parimad ettevõtted 2025” aasta parima ettevõtte tiitel läks inseneri- ja tootmisettevõttele Tech Group.

„Eesti parimad ettevõtted“ on Eesti suurim ja pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mille ajalugu ulatub 1995. aastasse. Ettevõtteid tunnustavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Parimate ettevõtete valimist ja tunnustamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Avafoto: President Alar Karis (ERM)

Ettevõtja Meelis Niinepuu: Õigus ei peaks olema kavaluse kunst, vaid õigluse kunst

By
Helena-Reet Aari
-
Meelis Niinepuu

NordenBladet – Kohtureformi ümber käiv jutt on olnud majast ja masinast — kuidas kohtuid liita, digitaliseerida, automatiseerida. Meelis Niinepuu raputab sellelt läike maha ja ütleb, et kui süsteem premeerib jätkuvalt venitamist ja vassinõkse, ei tee ükski uus struktuur õigust kiiremaks ega ausamaks. Tema ERR-i arvamuslugu torkab täpselt sinna, kus valus: advokaaditöö mõõdupuuks on liiga tihti „kavalus”, mitte professionaalsus ja eetika.

Niinepuu maalib lakmustesti läbi pärimiskaasuse: kui nõrgem pool (näiteks alaealised) jääb kohtus venitamistaktika alla, on süsteem valesti häälestatud. Ta kirjeldab, kuidas ülekoormatud kohtud nihutavad iga ärajäänud istungi pool aastat edasi — ja nii „tasustataksegi” venitajaid, mitte neid, kes asja ära lahendaks. Selle kultuuri tuum on tema sõnul valetamise normaliseerumine ja kinniste menetluste kergekäeline taotlemine: ilma avaliku pilguta taandub õiglus rahakottide vastupidavuse mõõduvõtuks. „Kohtu autoriteet ei taastu enne, kui süsteem näitab, et tõde on tähtsam kui taktika.”

Lahendusena ei paku ta järjekordset „suurt masinat”, vaid mängureeglite muutust: selgete ja nõrku puudutavate vaidluste kiirrada, päriselt tuntavad sanktsioonid venitamise eest, valele nulltolerants ning kohtuniku aktiivne protsessijuhtimine — nagu Inglismaal või Saksamaal, kus venitus ei ole „taktika”, vaid rikkumine.
Point on lihtne: kui tasu kavaluse eest kaob, kaob ka motivatsioon seda harrastada; siis töötavad ka reformid, mis juba paberil on.

Kes on mees kriitika taga?

Niinepuu on ettevõtja ja konsultatsioonifirma Civitta/Innopolise asutajapartner, aastaid tegev arendus- ja taristuprojektide juures. 2025. aastal jõudis ta ise kohtusaalidesse vaidluses endise äripartneri Riivo Antoniga; suve lõpuks kajastas Äripäev, et tüli lõppes lahkuminekuga. Ehk teab ta köögipoolt liiga hästi, et uskuda, nagu parandaks õiguskultuuri lihtsalt uus infosüsteem.

Niinepuu loos on üks lause, mis võiks jääda ukse kohale igas kohtumajas ja büroos: „Õigus ei peaks olema kavaluse kunst vaid õigluse kunst.” Kui selle ümber ehitada reeglid ja vastutus, on kohtureformist kasu; kui mitte, jääb ta meie ajastu kõige nutikamaks, kuid tühjaks žestiks.

Niinepuu sõnum on lihtne:

ükski kohtureform (kohtute ühendamine, uued IT-süsteemid, tehisaru) ei tee õigusemõistmist kiiremaks ega õiglasemaks, kui süsteem jätkab menetluskavaluse ja venitamise premeerimist.

Mida Niinepuu ta välja pakub:

1. Kiirmenetlus selgetele ja nõrku puudutavatele kaasustele (nt alaealiste sundosa) – lahendus 3–6 kuuga.

2. Reaalsed sanktsioonid venitamise eest – põhjendamatud taotlused kõrvale ja kulud venitajale.

3. Nulltolerants valeväidetele – trahv + teade advokatuurile.

4. Kohtunik juhib protsessi, mitte pooled – varajane ajakava, tähtaegadest kinnipidamine, viivituste karistus (eeskujud: Inglismaa, Saksamaa, Rootsi).

Avafoto: Meelis Niinepuu (Erakogu)

Piilmannide perekond ostab Tallinnas Solarise keskuse

By
Helena-Reet Aari
-
Solaris

NordenBladet – Tallinna südames asuv Solarise keskus on vahetamas omanikku. Piilmannide perekonnale kuuluv valdusfirma P&E Real Estate HoldCo allkirjastas oktoobri lõpus ostu-müügilepingu, et omandada keskus seniselt omanikult, Rootsi ettevõttelt Sveafastigheter Fersen Estonia AB.

Tehing ootab praegu Konkurentsiameti heakskiitu ja loodetakse lõpule viia veel enne käesoleva aasta lõppu. Tehingu maksumust pooled ei avalikusta.

Rootslased väljuvad, kohalik investor laiendab portfelli

Konkurentsiametile esitatud teate kohaselt on müügi põhjuseks Rootsi omanike strateegiline soov väljuda Eesti äritegevusest. Ostja, P&E Real Estate, näeb tehingus aga võimalust suurendada oma ärikinnisvara portfelli otse Tallinna kesklinnas.

Ettevõtte esindaja Kristjan Piilmann kinnitas, et näeb ostul suurt potentsiaali. “Solaris on suurepärane täiendus ettevõtte kasvavasse ärikinnisvara portfelli,” sõnas Piilmann. “Oleme tugevalt Solarise senise teekonna usku ning loodame tulevikus anda oma panuse keskuse olemasolevate tugevuste – mitmekesise kohaliku kultuuri ja vabaajaveetmisvõimaluste kohalolu – edasi arendamisse.”

Keskuse töö jätkub tavapäraselt

Solarise keskuse juht Jaanus Juss rõhutas, et omanikuvahetus keskuse igapäevatööd ei mõjuta ning külastajate jaoks jääb kõik harjumuspäraseks.

“Solaris jätkab oma tegevust tavapäraselt ning kõik olemasolevad koostööd ja tegevused toimivad edasi. Kindlasti lisandub ka uusi põnevaid projekte,” ütles Juss.

Multifunktsionaalses Solarise keskuses tegutsevad praegu muuhulgas kontserdimaja, kinod, spordiklubi, supermarket, bürood ning mitmed kauplused, kohvikud ja restoranid.

Piilmannid on Tallinna ärikinnisvaras suured tegijad

Ostjafirma P&E Real Estate on valdusettevõte, mis kuulub Piilmannide perekonnale laiemalt tuntud investeerimisfirma Tristen Trade kaudu.

Piilmannide perekonnale kuulub juba praegu mitu märgilist ärihoonet Tallinnas, sealhulgas Telliskivi TLN ärilinnak, Roosikrantsi 2 hoone ning Stockmanni kaubamaja ärihoone. Eelmisel aastal teenis Tristen Trade 31 miljonit eurot kasumit.

Avafoto: NordenBladet

Vaga ja Sikkut: Taiwan on Eestile ja Euroopa Liidule usaldusväärne partner

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Formosa klubi koosneb Euroopa ja Kanada seadusandjatest, kes töötavad selle nimel, et parandada suhteid Taiwaniga ja ühendada Taiwani maailmaga. Seekordsel kongressil oli kohal 45 parlamendisaadikut 17st eri riigist.

„Taiwani toetamine on väärtuspõhine diplomaatia. 23 miljoni elanikuga Taiwan peaks olema rahvusvaheliselt väärikalt esindatud, selle nimel Formosa klubi tegutseb,“ kinnitas Vaga. Loe parlamendiliikmete ühisavaldust siin.

Visiidi käigus toimus ka veealuste kaablite turvalisuse ja koostöö foorum. Taiwani ja Euroopa veealust taristut on viimastel aastatel korduvalt saboteeritud. Läänemeres on suurima kahju tekitanud Newnew Polar Bear ja Yi Peng 3, mis kahjustasid 2023. aasta oktoobris ja 2024. aasta novembris nelja sidekaablit ja Balticconnectori gaasitorustikku.

„Tahan rõhutada, et Taiwan on täielikult pühendunud koostööle Euroopa ja teiste demokraatlike partneritega, et suurendada veealuste kaablite ja muu kriitilise taristu turvalisust ja vastupidavust,“ vahendas kohtumisel Taiwani president William Lai sõnu Sikkut. „Kriisid ja autoritaarsete riikide arvu kasv nõuavad demokraatiatelt koostööd. Samuti peame olema valmis demokraatiat kaitsma, olgu Euroopas või Lõuna-Hiina meres,“ selgitas ta.

Visiidi käigus kohtuti veel parlamendi esimehe Han Kuo-Yo ja aseesimehe Johnny Chiangiga, välisminister Lin Chia-Lungiga, Taiwania investeerimisfondi, NCSIST-i ja külastati Kaohsiungi sadamat. Toetusrühma esindajad kutsus visiidile Taiwani välisministeerium.

 

 

Riigikogu komisjonide esindajad kohtusid IMFi delegatsiooniga

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — IMFi delegatsioon soovis teavet 2026. aasta eelarve ja keskpika perioodi riigieelarve strateegia kohta. Samuti uuriti majanduskasvu ja innovatsiooni toetamise, Eesti ettevõtluskliima välis- ja kodumaise kapitali jaoks atraktiivsemaks muutmise kohta.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, liikmed Maris Lauri ja Mart Võrklaev ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas andsid ülevaate riigieelarvet mõjutavatest teguritest, kavandatavatest maksumuudatustest, majanduse olukorrast ja energiakindluse tagamisest. Riigieelarves põhjustavad mahukad kaitseinvesteeringud jooksevkonto puudujäägi ajutise suurenemise. Riigikaitsekulu kasvab järgmisel aastal 5,3 protsendini SKP-st.

„Tänavu väheneb eelarvepuudujääk maksutõusude toel 1,0 protsendini SKPst, kuid kasvab järgmisel aastal kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu 4,0 protsendini SKPst,“ nentis Akkermann. Ta lisas, et järgnevatel aastatel puudujääk sammhaaval väheneb ja jõuab aastaks 2029 2,8 protsendini SKPst. Akkermann ütles, et prognoosi kohaselt vähenevad riigi tulud 780 miljonit eurot, tulenevalt ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kahe protsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.

Eelnõu järgi on järgmisel aastal kavandatav valitsussektori defitsiit 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Järgmise aasta võlakoormus kasvab 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst.

Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoosib ministeerium 5,4 protsenti. Akkermann viitas rahandusministeeriumi hinnangule, et inflatsiooni aeglustumist 3,5 protsendini oodatakse 2026. aastal, kui toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb.

Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.

Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal ja jõuab prognoosi kohaselt aastaks 2029 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st ehk 417 miljoni euroni.

Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas märkis, et prognoosi kohaselt jätkub majanduse aeglane taastumine. „Eelarve kordategemisel on majanduskasv paratamatu eeldus. Hea on tõdeda, et majandus on tõusuteel,“ ütles Reinaas. „Majanduse ülespoole kerkimine lubab tänavuseks aastaks üheprotsendilist SKP kasvu ja tulevaks aastaks 2,5 protsenti.“

„Eesti majandusel on kõik eeldused uueks tehnoloogiamahukaks kasvutsükliks. Atraktiivse investeerimiskeskkonna hoidmine, puhta energia pakkumine, kapitali mitmekülgne kättesaadavus ettevõtetele ja majanduse muutunud vajadustele tagavad ka Eesti majandusedu,“ selgitas Reinaas. „Energeetikaga seotud probleemide lahendamiseks ja soodsama elektri hinna saavutamiseks panustame tuuleparkide rajamisse, mis on majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime eksperdikogu hinnangul paratamatu suund, et tagada 70protsendine juhitamatu roheenergia osakaal energiaportfellis,“ ütles Reinaas.

IMFi liikmesriikide majanduse, sealhulgas ka Eesti majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. Levinud nimetus „artikkel IV konsultatsioonid“ tuleneb IMFi põhikirja neljandast artiklist. Riigisisene koostööpartner on neile Eesti Pank, kes kajastab oma kodulehel nende missioonide kokkuvõtteid.

Missioonirühm täpsustab AIV-tsükli eesmärke, ulatust, üksikasju, ajakava ja oodatavaid tulemusi. Töörühm on huvitatud hiljutiste makromajanduslike, fiskaal- ja finantsarengute, väljavaadete, riskide ja poliitika arutamisest. Meeskond soovibki Riigikogu komisjonide liikmetelt tagasisidet nende analüütilise ja poliitilise tegevuskava kohta enne IV artikli konsultatsioone.

Kuna tegemist on IMFi vahemissiooniga, siis missioon kokkuvõtvat avaldust ei koosta ja missiooni lõpus pressikonverentsi ei toimu. Küll aga on vahemissioon oluline, sest tavapäraselt valmib selle põhjal artikkel IV raporti esimene versioon, mida täiendatakse missiooni ajal lisateemade ja majanduspoliitilise sõnumitega. Konsultatsiooni tulemusel valmib aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale. Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid kõikide liikmesriikidega.

IMFi missioonijuht on Vincenzo Guzzo, liikmed Bingjie Hu, Carlos de Resende ja energeetikaekspert Hugo Rojas-Romagosa.

1...111213...756Page 12 of 756