NordenBladet – Eesti suurim eakate hoolekandeteenuse pakkuja Südamekodud laiendab oma tegevust Lätti ja Leetu. Laienemine toimub koostöös kinnisvarafondide halduri EfTEN Capitaliga, kellega on edukalt tehtud koostööd ka Eestis.
Eesmärgiks on investeerida hoolekandevaldkonda, sealhulgas uute eakatekodude rajamisse ja olemasolevate hoonete renoveerimisse Lätis ja Leedus. Samuti kavatsetakse arendada ka teenusepakkujate võimekust.
Südamekodud opereerib hetkel Eestis 12 eakatekodu, pakkudes üle 1200 hooldekodu koha ja andes tööd rohkem kui 500 inimesele. Lisaks on Eestis plaanis rajada veel ligikaudu 500 uut hooldekodu kohta. Käimas on ka uue eakatekodu ehitus Tallinna Hiiule, kuhu kerkib Nõmme Südamekodu, mahutades 170 eakat.
EfTEN Real Estate Fund AS on esimene Baltikumi kinnisvarafond, mis on juba üle viie aasta investeerinud hooldekodude kinnisvarasse. Täna omab fond koostöös Südamekodudega Eestis nelja hooldekodu.
Südamekodud ja EfTEN näevad laienemises strateegilist võimalust luua tänapäevaseid ja turvalisi hoolekandeasutusi, mis vastavad vananeva rahvastikuga ühiskondade kasvavatele vajadustele ning toetavad kohalikke majandusi töökohtade ja investeeringute kaudu.
NordenBladet – Kolmanda Eesti-Soome vahelise elektriühenduse Estlink 3 planeerimine on käimas ning esimesed ettevalmistavad sammud tehtud. Kuigi projekt on alles algusjärgus, pööratakse juba suurt tähelepanu kaabli turvalisusele ja keskkonnamõjudele.
Estlink 3 kaabel hakkab Eestis randuma Aulepas, kus arvestatakse kohaliku traalpüügi intensiivsusega. Vajadusel on plaanis muuta trassi asukohta, et minimeerida mõju kalandusele ja tagada ohutus ka võimalike rikete korral. Üks eesmärk on hoida uue ja olemasolevate ühenduste vahel piisav vahemaa, et hajutada riske.
Eleringi sõnul kaalutakse juba ka võimalikke sabotaaže, mis on saanud päevakajaliseks teemaks Läänemerel toimunud intsidentide valguses. Kaabel plaanitakse paigaldada sügavamale merepõhja ja lisakaitset käsitletakse vastavalt geoloogilistele tingimustele.
Plaanitav Estlink 3 (Elering)
Projekt viiakse ellu koostöös Soome võrguoperaatori Fingridiga, kes soovib enne tehnilist panustamist paika saada ärilise poole. Soome geoloogilised olud – graniitkaljud ja savised lõigud – toovad kaasa keerukaid paigaldustingimusi, kuid ei ohusta ajakava.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, valmib Estlink 3 ühendus eeldatavasti 2030. aastate keskpaigaks.
NordenBladet – Eesti Loto on käivitanud mahuka turunduskampaania, mille hinnasildiks on 435 000 eurot – kampaania, mille eesmärk pole mitte ainult olemasolevate mängijate lojaalsuse hoidmine, vaid uute mängijate „turule toomine“. Tegemist on ühe osaga riigifirma laiemast turundusstrateegiast, mille aastane maksumus ulatub 2,3 miljoni euroni. Kõik see makstakse kinni maksumaksja rahaga.
Eesti Loto on varasemalt olnud tagasihoidlik, ent nüüdne strateegiline pööre seab kahtluse alla riigifirma rolli ja vastutuse ühiskonnas. Kas tõesti peab riik aktiivselt reklaamima hasartmänge, et täita riigieelarvet ja kasvatada käivet – või peaks riiklik ettevõte hoopis hoidma eemale tegevustest, mis võivad süvendada sotsiaalseid probleeme nagu hasartmängusõltuvus?
Kampaania käigus on panustatud kõlavatele nimedele ja silmatorkavale reklaamile. Muu hulgas kaasatakse armastatud ja tuntud artiste, nagu Tommy Cash. Konkreetseid summasid, mis artistile makstakse ei avalikusta ei hanke võitnud Inspired Universal McCann ega Eesti Loto, teada on vaid et “Istu maha, räägi kaasa” kampaania, mis kutsub “kogukonnaga” liituma, maksab kokku 435 000 eurot. Eelarves sisaldub meediapindade ost, reklaammaterjalide ja videoklippide tootmise kulud kui artistitasu, mis erinevate allikate väitel on suisa kuuekohaline.
Samas tuleb tunnistada, et Eesti Loto ei tegutse omal käel – kõik kulutused, sealhulgas 2,3 miljoni eurone aastane turunduseelarve, on saanud heakskiidu ettevõtte nõukogult. See tähendab, et rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv ettevõte toimib teadlikult suunas, mis on rohkem suunatud turuvõidule kui vastutustundlikule avalikule rollile.
Kuigi Eesti Loto uus juht Triin Agan rääkis Delfi Ärilehele, et eesmärk on luua kasutajasõbralikum lotokeskkond ja kaasata mängijad tootearendusse, ei saa mööda vaadata moraalsest dilemmast. Reklaamide kaudu uut publikut püüdma asudes ei kaasne kampaaniatega mitte ainult lootus võita, vaid ka väga reaalne risk hasartmängusõltuvuse süvenemisele – eriti juhul, kui mängima meelitatakse neid, kes seni on teadlikult kõrvale jäänud.
Kriitikud küsivad: kas see on tõesti riiklik prioriteet? Miks peab maksumaksja taskust finantseeritud ettevõte kulutama miljoneid selleks, et motiveerida rohkem inimesi lotot mängima – tegevust, mis teaduslike uuringute järgi võib tekitada sõltuvust, soodustada finantsilist läbipõlemist ja luua sotsiaalseid probleeme? On teada, et just agressiivne ja emotsionaalne hasartmängureklaam võib olla päästikuks haavatavatele inimestele, sealhulgas noortele ja vaesematele elanikkonnakihtidele.
Eesti Loto uus juhtkond põhjendab kulutusi vajadusega „kaasajastada tehnoloogilist platvormi“ ja „luua kogukond“, kellelt tootearenduse käigus tagasisidet küsida. Kuid turunduse põhiline funktsioon ei ole tehniline – see on psühholoogiline mõjutamine. Ja mõjutuse objektiks on inimeste lootus, et võib-olla „seekord veab“. See lootus võib aga paljude jaoks osutuda rahaliseks lõksuks.
Tõstatub veel teinegi küsimus: kas riigifirma, mis tegutseb monopoolses olukorras, vajab üldse reklaami? Eriti, kui selle mõte on kasvatada sõltuvust tekitava toote tarbimist ja see maksab maksumaksjale 2,3 miljonit eurot aastas.
NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni istungil oli tähelepanu keskmes olukord panganduse järelevalves. Koos Finantsinspektsiooniga arutati mullust aastaaruannet ja käesoleva aasta tegevuse põhisuundi.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tõi esile, et Finantsinspektsioon suunas tähelepanu hübriidkriisidele, sest tehnoloogilised riskid on suurenemas.
„Finantsinspektsiooni tegevuses väärib märkimist, et riskid finantsturul on kontrollitud, uued järelevalvevaldkonnad käivitatud, strateegilised suunad järgitud ja seadusjärgsed ülesanded täidetud,“ hindas Akkermann olukorda.
Ta lisas, et Finantsinspektsiooni hea maine toel on Eestil võimalus saada regionaalseks panganduskeskuseks, sest tehnoloogilised riskid on jätkuvalt kõrge tähelepanu all ning uuenduslik lähenemine tarbijaharidusele on tõmmanud positiivset tähelepanu.
Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut viitas aruandele, mille põhjal on Finantsinspektsioon stabiilne ja läbipaistev asutus, mis võimaldab Eesti finantsturgude head toimimist. „Aruandest selgus, et organisatsiooni on muudetud tõhusamaks ja läbipaistvamaks töö ümberkorraldamise, lobi- ja kaugtöö reeglite kehtestamise kaudu. Samuti on võetud kasutusse digivahendid, mille suured projektid valmimas,“ märkis Sikkut.
Komisjonis oli veel kõne all käesoleva aasta rõhuasetus, mis on suunatud iga-aastasele riskikaardistusele, mille järgi on peamised küsimused tehnoloogiline risk, kiire kasv investeerimisteenustes ja väikepankades. Tähelepanu pööratakse finantsriskidele, milleks on kinnisvaralaenud ja hoiuseplatvormide asendatavus, aga ka hädaolukordadeks valmistumine. Samuti olukord kapitaliturgudel.
Finantsinspektsiooni ülesanne on kontrollida, et pankade ja teiste finantsasutuste organisatsioon ja riskijuhtimine oleks selliste protsesside ning süsteemidega, mis vastavad äristrateegiale ja riskiisule, ning oleks piisavalt mehitatud. See hõlmab nii krediidi andmist, makseteenuste ja investeerimisteenuste osutamist, kindlustusriske kui ka finantsasutuse organisatsiooni laiemalt. Ühe osa riskijuhtimisest moodustab ka “tunne-oma-klienti” põhimõte, mille täitmine aitab tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist.
Rahanduskomisjoni istungil andis selgitusi Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.
NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon otsustas toetada ja täiskokku esimesele lugemisele saata eelnõu, mis võimaldab tööandjal ja töötajal sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul luuakse eelnõuga võimalus osakoormusega töötajal teha soovi korral lisatunde täistööaja täitumiseni. „Muudatus võimaldab pakkuda nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ja hakkama saada olukorras, kus pakutav töömaht või töötaja töö tegemise võimalus näiteks õppimise tõttu on kõikuv,“ lausus Timpson. Ta sõnas, et eelnõu on kompromiss tööturu osapoolte vahel ning võimalus, mitte kohustus. „Eelnõu oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.“
Komisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul ei saa eelnõu toetada, kuna sellega soovitakse äririskid lükata töötaja kaela. „Muudatused on paindlikud eelkõige tööandjatele, mitte töötajatele. Kümme tundi nädalas on maksimum, mille eest tööandja vastutab – ehk need on tunnid, mille eest tööandja on kohustatud maksma. Kui töötajale rohkem töötunde pakkuda pole, siis ei pea talle ka rohkem maksma. Töötajatelt võetakse ära kindlustunne. Palk ja töötunnid sõltuvad õnneloosist ehk tööandja heast tahtest ja võimalustest. Lisaks oli ametiühingute kaasamine valitsuse poolt täiesti olematu, millele viitab ka õiguskomisjoni saabunud 20 erinevat kirja ametiühingutelt ja huvirühmadelt.“
Eelnõu järgi kehtestatakse paindliku tööaja kokkulepetele ka nõuded: lisatundide tegemisest võib keelduda, kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil.
Samuti reguleerib eelnõu küsimust, kui palju peab töötaja saama nädalas järjest puhata. Sätestatakse põhimõte, et töötajale tuleb kord nädalas tagada tavapärase tööaja arvestuse korral 48 ja summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi järjestikust puhkeaega.
Komisjoni istungil osalesid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ja sama osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (602 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 10. juunil.