NordenBladet – Hiljutisest uuringust ilmneb, et pikajaline riisi söömine võib viia südameveresoonkonna haigusteni. Riis sisaldab väikeses koguses arseeni. Arvatakse, et pideva riisi tarbimise tõttu sureb aastas tuhandeid inimesi.
Suurbritannia Manchesteri ülikoolide uuring on näidanud, et järjepidevalt riisi süües seame oma tervise ohtu, kuna suureneb sealhulgas vähi ja südameveresoonkonna haiguste risk.
Manchesteri Ülikooli ja Salfordi Ülikooli avaldati teadusajakirjas Science of the Total Environment.
Professor David Polya sõnul ilmnes tehtud ökoloogilisest uuringust selge seos pikaajalise anorgaanilise riisi tarbimise ja südameveresoonkonna haiguste esinemise vahel. Uuring näitas, et 25%-l uuringus osalenud Inglismaa ja Walesi elanikest, kes söövad kõige rohkem riisi, esineb suurem tõenäosus surra südameveresoonkonna haiguste tagajärjel.
Nimetatud seose uurimiseks on vaja veel täiendavaid uuringuid.
Eksperdid ei soovita siiski riisist täielikult loobuda, vaid süüa erinevaid riisisorte, sh basmatiriisi, mis mis sisaldavad vähem anorgaanilist arseeni.
NordenBladet – Neile, kellel on raskusi magamajäämisega, on pikka aega soovitatud kuulata teatud taustahelisid, kuna need helid pidavat aitama kaasa uinumisele. Nüüdseks on internetist võimalik igaühel alla laadida erinevaid valge müra rakendusi. Nende populaarsust tõestab fakt, et tuntumaid rakendusi on alla laaditud juba miljoneid kordi.
Mis on aga see valge müra, millest nii palju on räägitud? Need on erineva sagedusega, kuid sama intensiivsusega helid, mis tihti meenutavad sahinat. Sellisteks helideks võivad olla näiteks lainete loksumine, vihmasabin, erinevad kodutehnika helid nagu pöörlev ventilaator ja surisev õhukonditsioneer.
Seni on väidetud, et valge müra rahustab meeli ja aitab magama jääda.
Eksisteerib erinevaid teooriaid, mille kohaselt valge müra summutab muu häiriva müra või tekitab valge müra kuulmine inimestes soovi uinuda.
Nüüd on aga jõutud teistsugusele arvamusele. Mathias Basner, kes töötab USA Philadelphia Ülikooli arstiteaduskonna psühhiaatria professorina, seab valge müra kasulikkuse uinumisel kahtluse alla.
Hr Basner töötas koos kolleegidega läbi teadusartikleid ja leidsid 38 uuringut, mis käsitlevad helisid uneabina. Kuigi kohati ilmnes, et pidev heli aitab lühendada magamajäämise aega, siis üldiselt oli nende uuringute kvaliteet kaheldav. Vähemalt ühe uuringu puhul tuli välja, et sellised helid võivad hoopiski segada uinumist.
Psühhiaatra professori hinnangul peab kuulmisorganitele andma ka puhkust. Ta juhib tähelepanu, et iga kord, kui kuuleme helisid, edastab sisekõrv tekkivad närvisignaalid ajju, mis hakkab omakorda signaale tõlgendama. Kuna tegemist on aktiivse protsessiga, mille käigus tekivad ka mõned sisekõrvale kahjulikud metaboliidid ehk ainevahetussaadused, siis ei ole mõistlik hoida kuulmisorganeid pidevalt koormatuna.
Colin Espie, kes on Oxfordi Ülikooli uneteaduse professor, tõdeb samuti, et valge müra efektiivsust uneabina ei ole piisavalt tõestatud. Uinumist raskendavad pidevad mõtted, mis ei lase inimestel lõõgastuda. Valge müra puhul on tegemist monotoonse simulatsiooniga, mida on aastakümneid rakendatud, kuid mille efektiivsus on olnud vähene.
Professor Christian Cajohen, kes juhib Šveitsi Baseli Ülikooli Kronobioloogia Keskust, näeb valge müra kasulikkust öövahetuses töötajate puhul. Kuna valge müra on taustahelid, siis mürarikkas päevases keskkonnas on sellistest helidest uinumisel kasu. Seevastu vaikses keskkonnas segab valge müra uinumist, kuna helid ei lase meie organismil puhata.
Hr Cajohen soovitab valge müra asemel kasutada hoopis unekvaliteeti parandavaid programme nagu Sleepio, mille tõhusust näitavad kõrgkvaliteetsed uneteaduse uuringud.
NordenBladet – Sel sügisel ilmub Norra monarhiast raamat, milles kuningas Harald V räägib Norra monarhiast ja oma suhetest pojaga, kellest saab tulevane Norra kuningas.
Harald V näeb monarhial helget tulevikku. Kuningas ütleb oma pojast, kroonprints Haakonist rääkides järgmist: „Ta on minu hea sõber ja kolleeg. Tema küsib minult nõu ja mina temalt. Oleme saanud üha lähedasemaks. Ta on tark mees.“
Tulevikus võimu üleandmisest rääkides märgib kuningas, et tema süda on rahul. Harald V ütleb: „Ma arvan, et minu isa oli rohkem mures kui mina nüüd. Ma olen väga rõõmus, et just kroonprints Haakon on Norra tulevik. Ta on olnud kogu minu võimuloleku aja koos minuga. Kui ta astub ühel päeval troonile, võib ta jätkata sellega, millega soovib, ja muuta seda, mida soovib.“
Norra monarhia on väga populaarne: küsitluste kohaselt on lausa 80% norralastest oma kuningliku perekonnaga rahul. Kroonprints Haakon on viimastel aastatel täitnud mitmeid ülesandeid ja kuninga haigestumise ajal on ta regendi ehk kuninga asetäitja ülesannetes.
Selle aasta 2. oktoobril avas kroonprints Haakon esimest korda Norra Parlamendi.
Avafoto: Kuningas Harald (Kenneth Hætta, Wikipedia, CC BY-SA 2.0)
Allikas: NordenBladet.com
Taani prints Christian sai 15. oktoobril juba 15-aastaseks. Ta on prints Frederiki ja printsess Mary esimene laps. Prints Christian on troonipärijate järjestuses oma isa järel teisel kohal ja tal on ka kolm nooremat õde-venda: printsess Isabella (13) ning kaksikud prints Vincent (9) ja printsess Josephine (9).
Huvitav on märkida, et sünnipäevalapsel on lausa neli eesnime – Christian Valdemar Henri John – ja eksootiline Monzepat’ krahvi tiitel, mis tuleneb isapoolselt vanaisalt, kes oli Prantsuse juurtega.
Kuna ühel päeval saab prints Christianist Taani kuningas, on tema nime puhul järgitud Taani kuningapere traditsiooni, mille kohaselt on Taani kuningad alates 16. sajandist kandnud nime Christian või Frederik.
Prints Christian on esimene Taani kuningapere liige, kes käib tavakoolis. Tranegårdskolen’is õpivad ka tema nooremad õed ja noorem vend.
Noor kuningapere liige räägib lisaks taani keelele ka inglise keelt, mis on tema ema, printsess Mary emakeel.
Jõulud on noore printsi perekond veetnud lisaks Taanile ka aeg-ajalt Austraalias.
Prints Christian pidi sel aastal ka leeris käima, kuid koroonapandeemia tõttu on see edasi kahjuks lükkunud.
NordenBladet – Sel sügisel külastab Rootsi kuningapere 9 kuningliku visiidi raames Rootsi erinevaid paiku. Ringreisi eesmärk on külastada koroonaviirusest enim kannatanud piirkondi, toetada turismivaldkonda ja suunata tähelepanu ühiskonna erinevatele sektoritele. Kuningapere külastused algavad oktoobris ja kestavad detsembri alguseni.
Kuningakoja sõnul võivad külastuste kuupäevad muutuda ja külastustel järgitakse ohutusnõudeid.
Ringreis algas 12. oktoobril Rootsi kuninga ja kuninganna Stockholmi lääni külastusega. Kroonprintsess Victoria oma abikaasaga külastasid Västmanlandi läänt 15. oktoobril ja seejärel väisatakse Södermanlandi läänt 22. oktoobril. Novembris külastatakse Östergötlandi läänt, mis on printsess Estelle hertsogkond. Prints Carl Philip ja printsess Sofia väisavad oma hertsogkonda, Värmlandi läänt 28. oktoobril. Novembris külastavad nad Dalarni läänt, mis on ühtlasi nende poja, prints Gabrieli hertsogkond.
Enamik külastusi viivad läbi printsess Victoria ja prints Daniel.
Ringreisi käigus külastavad Rootsi 21 läänt Rootsi kuningas, kuninganna Silvia, printsess Victoria, prints Daniel, prints Carl Philip ja printsess Sofia.
Printsess Madeleine ei saa kahjuks oma abikaasaga ringreisist osa võtta, kuna nad elavad USA osariigis Floridas, kus koroonaviirus ei ole hakanud veel taanduma.
