EKSPERDID kummutavad 10 müüti päikese kohta

EKSPERDID kummutavad 10 müüti päikese kohta

OHMYGOSSIP  – Päikese mõjude , UVA- ja UVB- kiirguse kohta ringleb palju erinevaid seisukohti. Iltalehti tegi nimekirja kümnest levinud müüdist päikse kohta ja küsis ekspertidelt, kas need peavad paika.

1. Kui oled pruun, siis enam ära ei põle
– Nahas esineb geenivigu, mistõttu on nahavähi tekke risk olemas isegi siis, kui nahk on juba pruun. Pruunistumine on loomulik reaktsioon, et kaitsta nahka päikse kahjuliku mõju eest, aga see pole piisav nahavähi riski vähendamiseks. Naha ärapõlemise risk on pruuni naha puhul väiksem, aga pruunisus ei kaitse päikse kahjuliku mõju eest.

2. Inimene läheb paremini pruuniks liikudes, näiteks sörkjooksu tehes
– Kõigepealt ei tarvitseks üldse pruunistuda ja päikest võtta. Päikse võtmine pruuniks saamise eesmärgil omab alati nahavähi riski. Sellisest müüdist pole kunagi kuulnudki, see ei vasta tõele. Päikse uv-kiirgus tungib ihusse samamoodi olenemata sellest, kas inimene on paigal või liigub.

3. Vees olles põletab ja pruunistub  päike ihu tugevamini
– Vesi ei võimenda päikse uv-kiirgust ega ka kaitse selle eest. Isegi sukeldudes võib nahk ära põleda. Ehk väide on vale.

4. Päike mõjutab ihu läbi klaasi
– Mõjutab küll, aga osa päikse uv-kiirgust ei pääse läbi klaasi. UVA-kiirgus tuleb läbi, aga UVB-kiirgus jääb kinni. Tavaline aknaklaas päikse eest ei kaitse. On olemas erikiled, mida päikse suhtes allergilised inimesed võivad klaasile kleepida ja need peavad kinni kõik kiirgused.

5. Suvel pole vaja süüa D-vitamiini
– See ei vasta tõele, suvelgi tuleb süüa D-vitamiini. Eriti lastel, aga ka täiskasvanutel tasub võtta D-vitamiini isegi suvel. See on soovitatav.

6. Tumedanahalised ei põle ära, seetõttu ei vaja nad UV-kaitset
– Aafrika tumedanahaliste pigment kaitseb neid päikse UV-kiirguse eest ja nende nahavähirisk on palju väiksem kui valgetel. Nemadki pole täiesti kaitstud, küll aga tõesti palju paremini kaitstud. Väide vastab tõele, kuid mitte sajaprotsendiliselt.

7. Päike aitab vinnide vastu
– Päike aitab tõenäoliselt vinnide vastu. Päike võib vähendada põletikulist aknet. Kuid päike ei eemalda näiteks musta peaga vinne. Väide pole niisiis päris vale.

8. Veekindlad päiksekreemid püsivad peal isegi ujumas käies
– Tõenäoliselt ei vasta tõele. Nad püsivad peal küll paremini kui mitteveekindlad kreemid. Hea soovitus on see, et peale ujumist tuleks päiksekreemi lisada, olenemata selle veekindlusest. Kõige parem kaitse on siiski riietus.

9. Kui vaadata UV-kaitsega päikseprillidega päikest, on sama kui vaadata palja silmaga. Klaasid ainult petavad ära, et nad kaitsevad silma.
– Päiksevalgus koosneb eri lainepikkustest, millest ultraviolettkiirgus on silmadele kõige kahjulikum. Isegi pelgalt plastlääts blokeerib kõik lainepikkused, aga UV-filtrid kaitsevad kahjuliku ultraviolettkiirguse eest veel lisaks.

– Alla 25-aastaste silmalääts on veel erk, mistõttu UV-kiirgus pääseb silma põhja. Laste silmad on eriti tundlikud ja neid peaks kaitsma. Lastele on hea kaitse nokkmüts või kübar, kuna see takitab päikse pääsu silmadesse ülalt.

10. Pruunid klaasid kaitsevad teistest klaasidest paremini UV-kiirguse eest
– Klaaside värvil pole vahet, kuid see mõjutab värvide esiletõusu. Teatud värv muudab teatud lainepikkust. Näiteks kasutavad laskjad kollaseid klaase, kuna nendega tuleb esile kontrast. Ise eelistan pruune klaase, kuna nendega näeb nagu tavaliselt, lihtsalt rohkem on kontrasti.

Esimese kaheksa müüdi kohta andis selgitusi Turu Diacori haigla nahahaiguste ja allergoloogia arst dr Atte Kivisaari. Kahe viimase silmateema müüdi kohta andis selgitusi Kesk-Soome keskhaigla ülemarst Niko Setälä.

Avafoto: Pexels/rawpixel.com



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee