Eesti: Algab teavituskampaania “Keskharidus avardab võimalusi!”

By

-

mai 31, 2021

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras kutsuvad täiskasvanuid üles lõpetama poolelijäänud haridusteed.

Ligi 95 000 Eestis elaval 20 kuni 64-aastasel täiskasvanul on alg- või põhiharidus. Madalama haridustasemega inimesed on aga tööturul haavatavamad. Kampaania on suunatud eelkõige neile ning keskendub keskhariduse populariseerimisele ja tõstab teadlikkust täiskasvanute õppimisvõimaluste kohta. “Kiiresti muutuvas maailmas hakkama saamiseks tuleb elukestvalt õppida,“ sõnab asekantsler Robert Lippin. „Keskharidusega inimestel on edasiõppimiseks rohkem võimalusi, mis omakorda toob kaasa suurema valikuvabaduse tööturul.“

Poolelijäänud põhi- või üldkeskhariduse omandamine on täiskasvanutele tasuta ning õppimisvõimalused igati paindlikud: päevased ja õhtused õpperühmad, e-õpe ning individuaalõpe.

Andrase projektijuhi Kertu Eensaare sõnul on esmajärjekorras vaja julgustada neid, kellel on haridustee katkenud varakult ning pooleli jäänud põhikool või gümnaasium. „Täiskasvanutele üldkeskharidust pakkuvad õppeasutused pingutavad igati, et tuua inimesed tagasi õpinguid lõpetama ja eriala omandama,“ rõhutas ta.

Õpingud katkevad mitmetel erinevatel põhjustel, näiteks puudub kodune tugi või on õpitulemused ja -motivatsioon madalad. Kooli naasmine muude tegevuste kõrvalt võib olla keeruline, kampaania eesmärk on inimesi julgustada ja motiveerida seda otsust tegema ning järgmist sammu astuma.

Kampaania ja õppimisvõimalustega saab tutvuda www.jällekooli.ee

Lisainfo:
Kertu Eensaar
ETKA Andras
529 9576
Kertu@andras.ee

Eesti: Kohalikud Leader-tegevusgrupid saavad üleminekuaastateks täiendavat toetusraha

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 31, 2021

NordenBladet — Maaeluministri käskkirjaga jaotati kohalike Leader-tegevusgruppide vahel Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusega lisandunud 34,5 miljonit eurot.

Arengukava kestuse pikenemise tulemusena ning COVID-19 kriisi tagajärgede leevendamiseks loodud taasterahastu kiire rakendamine tagab maapiirkondade edasiseks arendamiseks vajalikud täiendavad eelarvelised võimalused. „Leader-meede põhineb kohalikul algatusel, mis annab meile võimaluse jõuda kõige lähemale tegelikele vajadustele maapiirkonnas. Seetõttu on oluline tagada meetme sujuv rakendamine ka üleminekuaastatel,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Lisanduvast eelarvest 4,6 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu taasterahastu vahenditest, mis on otseselt seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud kriisi mõju leevendamiseks ning tagajärgedega tegelemiseks.

„Oleme kindlad, et piirkondades on kõige parem teadmine, milliseid investeeringuid ja tegevusi on vaja teha, et käesolevast kriisist võimalikult kiirelt ja sujuvalt väljuda,“ sõnas Urmas Kruuse. Lisanduvate vahendite raames taotlusvoorude korraldamiseks peavad kohalikud tegevusgrupid uuendama kohalikke arengustrateegiaid ning esitama need kinnitamiseks Maaeluministeeriumile.

Lisaks plaanitakse lisanduvatest vahenditest toetada ka programmiperioodiks 2023–2027 uute kohalike arengustrateegiate ettevalmistamist.

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi aluseks on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Eesti tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi. 2020. aasta lõpuks oli Leader-meetme raames esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldatud 3897 taotlust, ning loodud üle 1200 töökoha.

EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi taotlusvooru esitati 14 taotlust

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 31, 2021

NordenBladet — EMP/Norra Balti teaduskoostööprogrammi kõrghariduse viimasesse taotlusvooru esitati Eesti kõrgkoolide poolt 14 taotlust. Programmi viimase taotlusvooru tulemused selguvad juuni lõpuks.

“Rõõm on näha, et hoolimata jätkuvast koroonaviiruse pandeemiast esitati varasemast enam taotlusi. Teemade ring on mitmekesine: merendus, filmindus, küberturvalisus, bioinformaatika ja geofüüsika. Üsna pea alustavad eksperdid projektide hindamisega ning lõplikud otsused selguvad juuni lõpuks,” sõnas Haridus- ja Noorteameti stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist Anu Lepik.

Kõige aktiivsemalt esitasid taotlusi Tallinna Tehnikaülikool (5), Tartu Ülikool (3) ja Tallinna Ülikool (2). Ühe taotluse esitasid Tartu Tervishoiukõrgkool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tehnikakõrgkool ning Kõrgem Usuteaduslik Seminar. Projektitaotluste kogumaht on 1,5 miljonit eurot ning kokku jagatakse 400 500 eurot.

Käesolev taotlusvoor on kolmas ja ühtlasi viimane Balti teaduskoostöö programmis. Eelmises kahes voorus on rahastatud kaheksat Eesti kõrgkooli koostööprojekti. Programmi kogueelarve on 1,3 miljonit eurot.

EMP/Norra finantsmehhanismide toetuste eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ning tugevdada Eesti kahepoolseid suhteid Norra, Islandi ja Liechtensteiniga. Programmi „Balti teaduskoostöö programm“ eelarve on koos Eesti poolse kaasfinantseeringuga 8,35 miljonit eurot, millest välisabi 7,1 miljonit eurot. Programm koosneb kolmest osast: kõrghariduse ja teaduse tegevused ning eeldefineeritud projektid.

Soome: Lisainfo Naantali ratsabaasi seksuaalkuritegude kohta: perenaine survestas alaealisi tüdrukuid magama peremehega

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 31, 2021

NordenBladet — Politsei on hakanud uurima Soomes Naantali ratsabaasis toime pandud seksuaalkuritegusid, mida on palju ja mis on jätkunud aastate jooksul. 40ndates eluaastates kooselupaar on varem kohtulikult karistamata, küll aga on neil olnud probleeme võlgadega. Politsei poolt vahistatud mees ja naine on olnud kohalikud loomakaitseaktivistid, vahendab MTV.

Väljaanne Turun Sanomat paljastas esmaspäeval, et ratsabaasis on aastate jooksul seksuaalselt ära kasutatud kümneid tüdrukuid vanuses 12-20. Lisaks on tüdrukuid sunnitud baasis rasket tööd tegema ning hobuseid näljutama ja lööma. Politsei andis eilses kolmapäevases teates teada, et on vahistanud ratsabaasi perenaise ja peremehe ning saanud „selgeid viiteid raskete seksuaalkuritegude kohta”.

Asi püsis pikka aega saladuses, kuna kannatanud olid hirmul ja kartsid midagi rääkida. Kinni peetud naine on 41-aastane ja mees 45-aastane. Nad elavad samal aadressil, kus asub ratsabaas. Naine ja mees võeti kinni teisipäeval toimunud läbiotsimise käigus. Nad on varem kohtulikult karistamata, aga mõlemil on olnud probleeme võlgadega. See tähendab, et neile on määratud täitemenetlus.

Ratsabaas on täielikult naise nimel. Ta asutas ettevõtte 2011. aastal, enam-vähem 10 aastat tagasi. Ratsabaasi tegevuste hulgas on märgitud hobusekohtade rent, hobuste täishooldus, hobuste ja muude hobuseliste hooldus ja aretus. Ettevõttel on üleval võlg summas ligi 1000 eurot. Sotsiaalmeedia andmete põhjal pole mees ja naine abielus. Nende kontodel sotsiaalmeedias on hulgaliselt loomapilte. Nad on olnud aktiivsed Turu loomakaitseühingu Tesy tegevuses. Ratsabaasi kinnistu kuulub loomakaitseühingule. Tesy andmetel tegutseb ratsabaas seal alates 2014. aastast.

Ratsabaasi pidajad on saanud loomakaitseühingult kiita, 2019. aastal said nad auhinna loomakaitseauto tegevuse eest. Tesy teatas täna, et lõpetas koostöö ratsabaasiga peale kahtlustuste ilmsikstulekut. Väljaande Turun Sanomat andmetel olid ratsabaasi pidajad moodustanud ratsutamas käinud tüdrukutest omamoodi siseringi, kus oli korraga 2-4 tüdrukut. Noortele lemmikutele osteti alkoholi ja suitsu. Naine survestas erinevad tüdrukuid, kaasa arvatud alaealisi mehega magama.

Politsei palub kõigil kuriteo ohvriks langenud isikutel ühendust võtta, seda isegi siis, kui sellest on kaua aega möödas. Politseiga saab ühendust e-posti aadressil vihjeet.lounais-suomi(at)poliisi.fi.

Uuring: Eestis läheb aastas raisku 164 miljoni euro eest toitu

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 31, 2021

NordenBladet — Keskkonnaministeeriumi tellitud värskest uuringust selgub, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.

Kuigi Eestis on ka varem eraldi uuritud toidujäätmete ja toidukao teket eri toidu tarneahela sektorites, on vastvalminud aruande puhul tegemist esimese uuringuga, mis käsitleb korraga kogu toidutarneahelas tekkivaid toidujäätmeid.

Uuringu üks läbiviijatest, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu tõi välja, et värske uuringu andmed kinnitavad toidujäätmete tekke suurenemist viimase viie aasta jooksul on kogu toidutarneahelas. „Seejuures läheb on kõige enam toidu raisku just kodustes majapidamistes, mida võib osaliselt seostada ka Eesti inimeste elatustaseme tõusuga,“ lisas Piirsalu.
Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond aastas ära keskmiselt 180 euro eest toitu (lastega peredes kuni 220 euro väärtuses).

„Toitu ära visates ei raiska me mitte ainult enda raha, vaid ka ohtralt muid ressursse, näiteks põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu. Toidu tootmisel ja toidu raiskamisel on väga suur mõju keskkonnale,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Toidujäätmete hulk suureneb koos ühiskonna heaolu kasvuga. Oluline on toidujäätmeid ja raiskamist vähendada toidu tootmis-, tarne- ja tarbimisahela igas lülis. Nii ÜRO kui Euroopa Liidu liikmena oleme andnud lubaduse panustada kestliku arengu eesmärgi saavutamisse”.

Selleks, et vähendada toidujäätmete teket ja kaasnevaid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid on Keskkonnaministeeriumis erinevaid osapooli kaasates koostatud toidujäätmete tekke vältimise kava. Kava koostamisse panustasid erinevad riigiasutused nagu näiteks Sotsiaalministeerium ja Maaeluministeerium, erialaliidud, ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid.

“Vastvalminud uuring näitab, et tegeleme koostööpartneritega toidujäätmete tekke vältimiseks samme astudes äärmiselt olulise teemaga ja usun, et keegi ei kahtle vajaduses võidelda toiduraiskamisega,” sõnas Mölder. Ühtlasi osalevad Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Eesti Korteriühistute Liit ja Saaremaa vald sel aastal Riigikantselei poolt ellu kutsutud avaliku sektori innovatsiooniprogrammis otsimaks lahendusi kodudes toiduraiskamise vähendamiseks.