NordenBladet — Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga annab igal kevadel välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Sel aastal esitati preemiale kaks kandidaati: folklorist Mari Sarv ja keeleteadlane Asta Õim.
2021. aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis keeleteadlane Asta Õim monumentaalväljaande „Eesti kõnekäänud I-II“ koostamise eest. Laureaat on pika teadlaskarjääri vältel ühendanud keeleteaduse ja folkloristliku kujundkõne uurimise, mille tulemusel valminud väljaanne võtab kokku aastatepikkuse fraseoloogia-alase uurimistöö.
Traditsiooniliste väljendite analüüsimise kõrval on laureaat loonud abivahendeid metafoorialaste eksimuste vältimiseks ja avanud vanemate väljendite tausta tänasele keelekasutajale.
Aastatel 2002–2013 töötas Asta Õim Eesti Kirjandusmuuseumis, tema juhtimisel alustas tööd kõnekäändude töörühm, kelle ülesandeks oli valmistada ette allikpublikatsioon Jakob Hurda algatatud sarjas Monumenta Estoniae Antiquae. Väljaande põhjaks sai eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas (www.folklore.ee/justkui) ja selle alusel koostatud fraseologismide alussõnastik (http://www.folklore.ee/justkui/sonastik).
NordenBladet —Täna avati Oandu külastuskeskuses pidulikult Põhja-Eesti maitsete aasta. Maaeluminister Urmas Kruuse andis 2021. aasta toidupiirkonnaks valitud Põhja-Eesti piirkonna esindajale üle sümboolse rändkahvli.
Minister Kruuse kutsus avakõnes kõiki üles uue piirkonna paepealseid maitsed proovima. „Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuriüritustele, kooskokkamise õpitubadesse, avatud triiphoonete ja aedade päevale,“ lisas Kruuse.
„Põhja-Eesti piirkonna teevad eriliseks kohalikud ettevõtjad, kes on juba aastaid oma toidukultuuri arendanud. Kutsume kõiki üles kahvli teekonda jälgima ja Põhja-Eesti maitseid avastama,” sõnas toidupiirkonna esindaja Eha Paas. „Kartul, odrakarask ja kala võiks tänasest kuni 2022. aasta kevadeni kõigi eestimaalaste laual olla, sest just need toidud on omased Põhja-Eesti piirkonnale.“
Maitsete aasta tseremoonia pidulikud toidud valmistati Sagadi mõisa restoran peakoka Maren Ritsi juhtimisel. Menüüs leidus toitu nii metsast, põllult kui oma aiast. Maitsta sai metskitse, karu- ja kopraliha, nautida kalasuupisteid ja kartulikeeksi ning maiustada šokolaadi-kartulitordiga. Oma tooteid tutvustasid kohalikud ettevõtjad Hõbeda kitsefarmist, Valgejõe Veinivillast, Taali Mesilast. Maitsta sai Kai koduleiba ja Alt-Kirjapi talu karulauguvõiet Reineverest. Muusikalist meelelahutust pakkus Uuri küla noortest koosnev folkansambel Uurikad.
Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu on rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa.
NordenBladet — Soomes registreeriti täna pühapäeval, 30. mail viimase ööpäevaga 63 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud pandeemia algusest 92 432 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (14) ja Vantaal (11).
NordenBladet — Valitsus kiitis heaks COVID-19 piiranguid järk-järgult leevendava korralduse, mis lubab alates esmaspäevast, 31. maist korraldada siseruumides grupiviisiliselt huvitegevust ja –haridust, noorsootööd, täiendkoolitust ja –õpet. Endiselt tuleb silmas pidada hajutamist ja kõiki teisi ohutusmeetmeid.
Huvitegevus ja –haridus, noorsootöö, täiendkoolitus ja –õpe
Sisetingimustes on alates 31. maist lubatud kõik need tegevused kuni 200 inimesele ja alates 14. juunist kuni 600 inimesele. Ruumi täituvus ei tohi olla üle 50% ja tagada tuleb hajutatus.
Sisetingimustes tuleb kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased ja juhul, kui see pole tervislikel põhjustel, tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
Välitingimustes läbiviidavate tegevuste puhul tohib alates 31. maist olla osalejaid 250 ja 14. juunist maksimaalselt 1000 inimest.
Maskikandmise kohustus kehtib praegu nii avalikes siseruumides kui haridus- ja noorteasutustes. Valitsus arutab hiljemalt kahe nädala pärast maskikandmise kohustuse piirangu asendamist range soovitusega kanda rahvarohketes kohtades maski. Otsuse tegemisel hindab valitsus nii leevenduste mõju koroonaviiruse leviku trendile, haiglate seisu kui ka muid kriitilisi COVID-19 näitajaid, samuti vaktsineeritute osakaalu ühiskonnas.
Ülevaate kehtivatest piirangutest ja soovitustest leiab www.hm.ee/koroona
NordenBladet —Kohtusse jõudnud vaidlus puudutab Lavassaare turbamaardlas asuvat 892 hektari suurust maa-ala, mis sobib Pärnu maakonnaplaneeringu ja endise Sauga valla üldplaneeringu järgi tuulepargi rajamiseks. Samas on planeeringutes märgitud, et elektrituulikud on võimalik sinna püstitada alles pärast maavara ammendamist.
Eurowind OÜ ja Nelja Energia AS taotlesid 2017. aastal vallalt projekteerimistingimusi, et ehitada turbamaardla alale Elbu ja Nurme rappa tuulepark. Vald lükkas aga taotlused tagasi, sest Maa-amet ja Keskkonnaamet jätsid need kooskõlastamata. Ametid selgitasid, et riigimaal asuvatel kinnistutel toimub parajasti turba kaevandamine ning tuulikute püstitamine võiks halvendada juurdepääsu maavarale ja selle säilimist.
Samuti vaidlesid tuulepargi rajamisele vastu kaks kaevandusfirmat, sest praeguse tehnoloogia järgi kaevandatakse turvast korraga tervel tootmisväljakul ja maavara väljamine kestab rabades veel aastakümneid. Teistsugused meetodid oleks nende hinnangul tehniliselt keerulised ega tagaks turba kasutuskõlblikkust.
OÜ Eurowind vaidlustas valla korralduse halduskohtus. Ettevõte viitas muu hulgas sellele, et planeeringutes on maa-ala peetud tuulikute püstitamiseks sobivaks ja energiamajanduse arengukava järgi peab taastuvatest allikatest pärit elektri osakaal Eestis suurenema. Mujale ei saa aga erinevate piirangute tõttu tuuleparke rajada. Kaebaja väitel oleks võimalik turvas väljata esialgu ainult tuulikute alt ja seda lubab ka valla üldplaneering. Samuti saaks juurdepääsuks kasutada juba turba kaevandamiseks rajatud teid.
Oluline on nii maavara kui ka tuuleenergia kasutamine
Haldus- ja ringkonnakohus jätsid OÜ Eurowind kaebuse rahuldamata, kuid Riigikohtu halduskolleegium tühistas täna varasemad otsused ja kohustas Tori valda – mis on Sauga valla õigusjärglane – taotlust uuesti läbi vaatama.
Kolleegium leidis, et kui planeeringutes on ette nähtud turbaalale tuulepargi rajamine, siis tuleb projekteerimistingimuste andmise üle otsustades teha kõik mõistlikult võimalik, et see plaan saaks teoks. See kohustus laieneb nii kohalikule omavalitsusele kui ka haldusmenetlusse kaasatud Keskkonnaametile ja Maa-ametile.
Riigikohus pidas tähtsaks, et nii tuuleenergia tootmise kui ka seni kasutusele võetud turbaalade ammendamise poolt räägib oluline avalik huvi. Rabade edasist kuivendamist tuleks vältida ning jätkata kaevandamist juba kasutusele võetud turbaaladel. Tuuleenergia tootmisvõimalusi kaaludes peab arvestama ka riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega.
Seejuures võib Riigikohtu hinnangul avalikke huve kõige paremini teenida lahendus, mille puhul mõlemad tegevused toimuvad ühel ajal samas kohas, mistõttu tuleks lähemalt uurida, kas tehnilised lahendused seda võimaldavad.
Kolleegium märkis, et projekteerimistingimused kehtivad igaühe, mitte üksnes nende taotleja suhtes. Seega võiksid need anda raamistiku läbirääkimiste pidamiseks igale arendajale. Kuivõrd arendusala paikneb riigi maal, on ehitusõiguse saamisel otsustav see, milline ettevõtja omandab maakasutusõiguse.
