NordenBladet — Soome terviseamet kaalus juba näomaski kandmise soovituse kaotamist, aga seoses jalgpalli EM-ilt naasnud inimeste nakatumistega lükati soovituse kaotamine edasi vähemalt suve lõpuni. Soome terviseameti juht Markku Tervahauta ütles, et asja võib uuesti kaaluda suve lõpus, kui nakatumiste arv mõne nädala jooksul selgub. Maskisoovituse kaotamist võib kaaluda piirkondades, kus nakatumisi on olnud mitmeid nädalaid väga vähe, vahendab Yle.
Peterburist naasnutel on tuvastatud kokku üle 380 nakatumise. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas on lisaks karantiinis ligi 800 inimest.
Sotsiaal- ja terviseministeeriumi osakonnajuhataja Taneli Puumalainen ütles, et lähiajal selgub, kas Soomes on vaja uuesti piiranguid karmistada. Praegu elatakse päev korraga ja vaadatakse, kas nakatumiste arv hakkab kasvama.
Puumalaineni väitel peab jälgima hoolikalt olukorda eri riikides, enne kui saab hakata piiriületuse piiranguid leevendama. Välismaalt saadud nakatumiste hulk on Soomes praegu väga suur. Kuigi vaktsineeritus on hea, ei aita see veel uut epideemiat ära hoida.
NordenBladet – Ida-Virumaa lapsed paistavad silma väikese sünnikaalu poolest Tartu Ülikooli ja terviseameti uuringu põhjal saab seostada riskitegureid piirkonna õhusaastega.
Teadlased vaatasid uuringus viimase 15 aasta jooksul sündinud 193 000 laste sünniandmeid. Neist 19 000 ema oli pärit Ida-Virumaalt. Tugevamatel alustel seisvate järelduste tegemisteks arvestasid uurijad ka nende elu- ja töökeskkonnaga, rahvastiku näitajate ja teada-tuntud riskiteguritega, näiteks sellega, kas ema suitsetas.
Tulemuste põhjal moodustasid enneaegsed lapsed kõigist Ida-Virumaal ilmale tulnud lastest 5,9 protsenti. Eesti keskmine näitaja oli protsendi võrra väiksem. Samuti eristusid Ida-Virumaa imikud ülejäänud Eestist väiksema sünnikaalu poolest. Võrreldes teiste maakondade lastega olid nad ilmale tulles keskmiselt 125 grammi kergemad. Idavirumaalaste seas oli rohkem ka alla 2500-grammise sünnikaaluga lapsi.
Uuringu ühe autori ja Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru sõnul võivad mõjutada kehvad sünninäitajad inimest hilisemas elus. Eelnevates uuringutes on teadlased leidnud, et enneaegsetel ja väikese sünnikaaluga lastel esines sagedamini näiteks kroonilisi hingamisteede ja südameveresoonkonna haigusi, arenguhäireid, diabeeti ja metaboolset sündroomi.
Kõige enam mõjutas sünninäitajaid ema vanus. Vanemas eas emadel on suurem risk sünnitada enneaegselt. Samuti näeb kehvemaid sünninäitajaid sagedamini madalama haridustaseme ja mitte-eestlastest emade puhul. Oluline on ka tavategevusala – töötavatel emadel on risk kõige madalam.
Tugevat mõju avaldasid uuringu põhjal sünninäitajatele ka keskkonnategurid, sealhulgas õhusaaste. Tihedam kokkupuude eriti peente osakestega esimesel trimestril ehk 1.–13. rasedusnädalal suurendas enneaegsuse riski ja raseduse kolmandal trimestril ehk 28.–40. rasedusnädalal väikese sünnikaalu riski. Seejuures ilmnes mõju sünnikaalu vähenemisele vaid Ida-Virumaal.
Teadlased keskendusid eraldi ka põlevkivisektorile kui Ida-Virumaa ühele peamisele tööstusharule. Juht-kontrolluuringus tuli välja, et enneaegsuse ja madala sünnikaalu risk (väljendatud šansside suhtena) oli põlevkivitööstusest 10 kilomeetri raadiuses elavatel rasedatel vastavalt 2,5 ja 3,2 korda suurem, kui kaugemal elavatel naistel. Halbu sünninäitajaid oli seda rohkem, mida lähemal tööstusele elati.
NordenBladet – Tartu Ülikool (TÜ) võttis vastu otsuse, et lõpetab osaluse haridus- ja teadusministeeriumi projektis, mis uurib õppijast lähtuva õppe ning paindlike õpiteede mõju õpilastele. Osalemisest loobuti projekti läbi viima pidanud teadlaste omavaheline tüli tõttu, sest tekkisid arvamuste lahknevused ja ei suudetud otsustada, kui palju keegi antud projekti panustab.
Projekti, ametliku nimega “Õppijast lähtuv õpe ja paindlikud õpiteed: teoreetilised alused ja rakendamise võimalused Eesti haridussüsteemis”, konkursi kuulutas eelmise aasta detsembris välja haridus- ja teadusministeerium. Konkursi eelarve oli 300 000 eurot.
Tartu Ülikooli grandikeskuse juhataja Taivo Raua sõnul tekkisid projekti ülikoolipoolsete läbiviijate vahel lahkhelid, mille tõttu ei jäänud projektile enam piisavalt tegijaid.
Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna teadusnõuniku Anneli Kähriku sõnul saatsid alguses projektikonkursile avalduse nii Tartu kui Tallinna Ülikool. Ta ütles, et esimesel ringil polnud kummagi ülikooli avaldus päris sobiv ning need saadeti tagasi. Kähriku sõnul saatsid mõlemad ülikoolid avalduse ka teist korda ning projekti valiti teostama Tartu Ülikool, kellele sellest anti teada aprilli lõpus.
Kährik ütles, et esimest korda andis Tartu Ülikool teada loobumise soovist mai lõpus, kuid ülikooli sisekontrolli tõttu lükkus lõplik projektist tagasiastumine jaanipäeva kanti. Tema sõnul ülikooliga lepingut polnud veel sõlmitud ning ülikool polnud ka veel projektiga tööd alustanud.
Kähriku sõnul käivad praegu läbirääkimised Tallinna Ülikooliga ning augustis või septembris loodetakse nendega lõpule jõuda.
NordenBladet – Justiitsministeerium tutvustas neljapäeval valitsusele õiguslikku analüüsi, milles leiti, et kolmandatest riikidest Eestisse saabuvad välismaalased peavad esitama negatiivse koroonatesti või vaktsineerimistõendi.
Valitsuse otsuse kohaselt pääsevad välismaalased Euroopa Liidu välistest kõrge nakkusriskiga riikidest Eestisse üksnes juhul, kui nad teevad enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi ja selle tulemus on negatiivne.
Kehtima jäävad senised erandid, kellele Eestisse saabumisel isolatsioonis viibimise või testi tegemise kohustust ei rakendata. Nendeks on näiteks diplomaadid ja rahvusvaheliste kaubavedude autojuhid. Eesti elanikele on riiki saabumisele eelneva testi tegemine soovitatav, kuid mitte kohustuslik.
“Praegu on inimesel võimalik end kas testida või jääda eneseisolatsiooni kümneks päevaks – testimisvõimalusega oleks see olnud leebem ja lühem kahe testi puhul – või siis vaktsineerimistõendi alusel vabalt liikuda. Nüüd on eesmärk, et ilma negatiivse testita või vaktsineerimistõendita üldse riiki siseneda ei saaks,” selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Ministri sõnul tunnustab Eesti piiril ka sellise vaktsiiniga läbitud kuuri, mis ei ole praegu Euroopa Liidus heaks kiidetud.
“Praeguse seisuga tõesti Eesti aktsepteerib erinevaid vaktsiine, nii neid, mis on saanud Euroopa Liidus, Ameerika Ühendriikides müügiloa kui ka laiemalt aga oluline on just see, et riigipiiri ületamisel peab olema PPA-l võimalus veenduda, et vaktsineerimistõend on usaldusväärne. Kõige kindlam ja usaldusväärsem on loomulikult kasutada Euroopa Liidu Covid-i tõendeid, on nad vaktsineerimise, läbipõdemise või negatiivse testi kohta. Kui on tegemist mingi muu tõendiga, siis see peab olema väga turvaline, selgelt arusaadav, et tegemist on korrektse paberiga. Kui tekib mingi kahtlus, siis sellisel juhul tulebki rakendada kohapeal testimist, et veenduda selles, et riiki sisenevad välismaalased on nakkusohutud,” ütles Kiik.
Muudatused lisanduvad praegusele korrale, mille kohaselt peab kõrge nakkusriskiga riigist Eestisse saabuv inimene, kes pole vaktsineeritud ega koroonat läbi põdenud, jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni. Isolatsiooniaega on võimalik lühendada kahe negatiivse PCR-testiga, millest esimese saab teha kuni 72 tundi enne Eestisse jõudmist või kohe selle järel ning teise mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimest testi.
Lisaks leppis valitsus neljapäeval kokku, et kõrge nakkusohuga riikidest Eestisse saabumisel aktsepteeritakse PCR-testi kõrval ka antigeeni kiirtesti. Kui esmase kiirtesti tulemus on negatiivne, tuleb isolatsiooniaja lühendamiseks teha kuuendal päeval PCR-test.
NordenBladet – Eesti jäi OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) poolt välja pakutud üleilmse ettevõtete tulumaksu miimimummäära suhtes neljapäeval läbirääkimistel eriarvamusele, kuid kinnitas oma toetust rahvusvahelisele digimaksule.
“Eile arutasid 139 OECD riiki rahvusvahelist ettevõtte tulumaksu reformi ja esitasid oma seisukohti nii digimaksu kui ka miinimummaksu kohta. Eesti kinnitas oma toetust rahvusvahelisele digimaksule. Üleilmse tulumaksu miimimummäära väljapakutud sõnastuse kohta jäi Eesti eriarvamusele ja avaldas valmisolekut jätkata läbirääkimisi kompromissi leidmiseks,” teatas reedel rahandusministeerium.
Rahandusministeerium märkis, et üleilmse ettevõtete miinimummaksu algne eesmärk oli lõpetada kunstlike maksuskeemide kasutamine, kuid lõpuks arutelule esitatud tekstiversioonis oli sellest saanud maksukonkurentsi piiramise vahend, mis ei arvesta piisavalt väikeste riikide huve.
Digimaksuga seotud algatus hõlmab praeguse ettepaneku järgi rahvusvahelisi kontserne, kelle käive on üle 20 miljardi euro ja kasumlikkus käibest üle 10 protsendi. Nende ettevõtjate 10-protsendilist marginaali ületavast kasumist jagatakse 20–30 protsenti kokkulepitud lävendi ja muude tingimuste alusel laiali neile riikidele, kus nad küll tulu teenivad, aga füüsiliselt kohapeal ei tegutse.
Üleilmse ettevõtte tulumaksu miinimummäära ettepaneku kohaselt peaks miinimummäär olema vähemalt 15 protsenti. Riikidele on jäetud valikuvõimalus kohaldada miinimummaksustamist ka alla 750 miljonilise käibega kontsernidele.
Eesti ei saanud rahandusministeeriumi teatel miinimummaksu lahendust toetada mitmel põhjusel.
“Esiteks annab praegune versioon õiguse maksustada Eestis teenitud kasumit peakontori riigil, kui Eesti siinse tütarühingu või püsiva tegevuskoha kasumit kolme või nelja aasta jooksul maksustanud pole. Eesti ettepanek on olnud rakendada riikidele, kes kasutavad Eestile sarnast ettevõtte tulumaksusüsteemi, sellist lahendust, mis kataks terve majandustsükli võimaldamaks saavutada kahjumlike aastate järgselt ka dividendide maksmise võimekus. Ka meie ettevõtjad on sellist lahendust toetanud,” selgitas ministeerium.
“Teiseks tuleks kehtestada käibe alammäär kontsernidele, kellelt miinimummaksu küsida võib, mitte jätta see lahtiseks. Liiga madalad olid ka valemipõhise välistuse marginaalid, mille abil saaks tegeliku majandustegevusega ettevõtjad miinimummaksu kohaldamisalast välistada.”
Kuna Eestil ei olnud võimalik tänaseks esitatud tekstiettepanekuga ühineda, osaleb Eesti OECD kaasava raamistiku läbirääkimiste töös edasi ja loodab, et tasakaalustatum kokkulepe saavutatakse selle aasta oktoobris.
