NordenBladet — Rootsis Göteborgis kolmapäeval politseiniku surnuks tulistamises kahtlustatuna võeti kinni 17-aastane poiss. Surma sai 33-aastane politseinik, kes oli väljakutsel Göteborgi Biskopsgårdeni linnaosas. Teda tulistati ootamatult möödasõitvast autost, vahendab Expressen.
Mootorrattaga ringi liikunud politseinikud küsitlesid samal ajal piirkonnas inimesi. Kahtlusalune on varem süüdi mõistetud pussitamises.
Politseinik polnud ilmselt tegelik sihtmärk, kuna 17-aastane oli sihtinud sama isikut, keda oli varem pussitanud. Nii kahtlusalune kui pussitatud isik on konkureerivate kuritegelike grupeeringute liikmed.
Rootsis on politseinike tapmised väga harvad. Alates 1900. aastast on riigis ametikohustuste täitmisel hukkunud vaid 32 politseinikku, neist kolm 2000ndatel aastatel. Eelmisest sellisest juhtumist on möödas 14 aastat. Kõik politseinike tapmiste juhtumid on lahendatud, välja arvatud üks, mis pandi toime 1992. aastal. Kõige enam oli Rootsis politseike tapmise juhtumeid 1960ndatel aastatel.
NordenBladet — Eile, 1. juulil 2021 jõustus Soomes uuenenud klienditeenuste seadus. Sellega laieneb tasuta teenuste hulk ja vähenevad paljud teenustasud. Sotsiaal- ja terviseministeeriumi hinnangul langevad ligi miljoni soomlase teenustasud. Edaspidi on tasuta näiteks õe vastuvõtud esmatasandi arstiabis, alla 18-aastaste polikliinikus käigud ja ravi HIV-i ärahoidmiseks, vahendab MTV.
Teenustasude maksimummäära kasutamist laiendatakse, tulevikus hõlmab see ka suutervishoiu, teraapia, ajutise koduse ravi ning kaugteenuste eest tasumist. Lisaks lähevad edaspidi maksimummäära sisse need teenustasud, millede jaoks on antud toimetulekutoetust.
Teenustasude maksimummäär jääb püsima 683 euro peale. Klient peab ise jälgima selle summa täitumist. Tulevikus tahetakse see jälgimise kohustus üksikisikutelt ära võtta, aga seda tehakse klienditeenuste seaduse reformi teises etapis.
Uues seaduses on lisatud punktid tasulise pikaajalise majutusteenuse kohta. Omavalitsused peavad edaspidi inimesi teavitama tasude alanemisest või kaotamisest. Eesmärk on, et inimesed ei peaks nende tasude jaoks taotlema toimetulekutoetust.
Kuidas saada Soomes toimetulekutoetust?
Soomes saab taotleda toimetulekutoetust, kui teie tuludest ega varast ei piisa vältimatuteks igapäevakuludeks.
Vältimatud igapäevakulud on näiteks kulud eluasemele, toidule, tervishoiule ja rõivastele. Toimetulekutoetus koosneb kolmest osast: • põhitoimetulekutoetus, • lisatoimetulekutoetus, • ennetav toimetulekutoetus.
Põhitoimetulekutoetust taotletakse Kelast.
Teil võib olla erilisi kulusid, mille jaoks te ei saa põhitoimetulekutoetust. Sel juhul võib omavalitsuse sotsiaalosakond määrata teile oma äranägemise järgi lisa- või ennetava toimetulekutoetuse. Taotlege alati kõigepealt Kelast põhitoimetulekutoetust. Vajaduse korral võite taotleda samal taotlusvormil ka lisa- või ennetavat toimetulekutoetust. Kela võib teie palvel edastada lisa- või ennetavat toimetulekutoetust puudutava taotluse omavalitsusele. Võite taotleda põhilist toimetulekutoetust jooksval kuul või alates järgmise kuu algusest.
Milliste kulude katmiseks võib toetust saada? Põhitoimetulekutoetus on ette nähtud selliste vältimatute kulude katmiseks nagu toit ja rõivad. Toetuse põhiosa moodustavad tavalised igapäevakulud.
Põhiosa hõlmab järgmisi kulusid: • kulud toidule; • kulud rõivastele; • väiksed tervishoiukulud (nt käsimüügiravimid, mille ostmiseks ei ole vaja arsti retsepti); • isikliku hügieeni ja kodu puhtusega seotud kulud; • kohaliku ühistranspordi kasutamine; • ajalehetellimus; • telefoni ja arvuti kasutamine (võrguühendus); • harrastused ja huvitegevus; • muud asjaomased igapäevase toimetulekuga seotud kulud.
Kui taotlete toetust, ei ole vaja selliste kulude kohta esitada kviitungeid, arveid ega muid tõendeid.
Muud põhikulud
Olenevalt olukorrast võib toetust anda ka muude põhikulude katmiseks.
Need kulud on järgmised:
• elamiskulud (nt üür, kasutustasu, elekter ja kodukindlustus);
• vältimatud kolimiskulud;
• riiklike tervishoiuteenuste kulud, mis ei sisaldu põhiosas (nt ter visekeskuse visiiditasu);
• omavalitsuse korraldatud laste päevahoiu kulud ning koolilaste hommiku- ja pärastlõunategevuste kulud;
• perekonnast eraldi elava vanema teatud kulud lapsega kohtumiseks;
• vältimatud kulud isikutunnistuse, elamisloa või reisidokumendi hankimiseks.
Kui taotlete toetust, peate esitama Kelale nende kulude kohta tõendid (nt üürileping või arve). Kela arvestab muid põhikulusid tervikuna, kui need on mõistliku suurusega.
Millised tulud mõjutavad toetust?
Põhitoimetulekutoetuse summat mõjutavad kõik teie ja teie pere tulud ja varad. Tulude hulka ar vatakse ka määratud toetused. Põhitoimetulekutoetus on majanduslik toetus, mida makstakse viimase abinõuna. See tähendab, et teie pere peab taotlema kõigepealt muid toetusi, millele teil on õigus.
Kela makstavad muud toetused on näiteks töötutoetused, eluasemetoetused, pensionid, õppetoetus, haigushüvitis, vanematoetus, lapsetoetus, koduhoiutoetus ja elatistoetus. Toimetulekutoetuse andmisel võetakse arvesse netotulud ehk tulud pärast maksude tasumist. Tuleb meeles pidada, et toimetulekutoetust mõjutavad ka kasutada olevad varad, näiteks raha pangakontol.
Kela lehel saate kalkulaatoriga ise arvutada, kui suurt põhitoimetulekutoetust te võite saada: www.kela.fi/laskurit
Põhitoimetulekutoetust saate taotleda aadressil: www.kela.fi/asiointi
NordenBladet — Kaks doosi vaktsiini peaks praegustel andmetel kaitsma koroona Delta ehk India variandi eest, edastas Euroopa ravimiamet EMA. EMA info kohaselt kinnitavad seda infot nii vahetud kogemused kui laboriuuringud mitmel pool Euroopas. EMA koroonastrateegia juhi Marco Cavaleri väitel käib see kõigi EMA poolt heaks kiidetud vaktsiinide kohta.
EMA on heaks kiitnud Pfizer-BioNTechi, Moderna, AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni vaktsiinid. Neist Johnson & Johnsoni vaktsiin antakse ühe doosina, kõik ülejäänud kahe doosina.
EMA info kohaselt kaitsevad heaks kiidetud vaktsiinid nii Delta kui kõigi muude Euroopas levivate koroona variantide eest.
Koroonaga nakatumised on Euroopas pööranud kasvule pärast kaks kuud väldanud langust. Sellest teatas Maailma terviseorganisatsioon WHO. Ühtlasi hoiatas WHO uue koroonalaine eest Euroopas.
Möödunud nädala jooksul kasvas nakatumiste arv Euroopas kümme protsenti. Nakatumiste arvu kasvu põhjuseks peab WHO suurenenud reisimist ja kogunemisi, samuti piirangute leevendamist.
WHO rõhutas, et linnades, kus toimuvad jalgpalli EM-i mängud tuleks paremini jälgida pealtvaatajate liikumist. Jalgpallifännide liikumist tuleks jälgida nii enne kui pärast staadionile tulekut.
Venemaal, kus möllab koroona Delta variant, on viimastel päevadel purunenud uued koroonasurmade rekordid. Neljapäeval, 1. juulil lisandus Venemaal 672 koroonasurma.
NordenBladet — Soome ilmateenistuse andmetel oli tänavuse, 2021. aasta juunikuus üle 10 palava päeva rohkem kui tavaliselt juunikuus. Palavaid, üle 25-kraadiseid päevi oli juunis kokku 25. See on Soome rekord. Kõrgeim õhutemperatuur mõõdeti 22. juunil Lõuna-Karjalas Parikkalas – 33,6 kraadi. Madalaim temperatuur oli 16. juunil Lapimaal Kilpisjärvis miinus 2,4 kraadi, vahendab Iltalehti.
Lapimaal oli ilm samuti rekordiliselt soe. Tavaliselt on nii soe ilm Lapimaal üks kord 10-30 aasta jooksul.
Helsingi kesklinnas oli soe terve juunikuu, Kaisaniemis oli keskmine temperatuur 19,3 kraadi. See on kõrgeim keskmine temperatuur terve mõõtmise ajaloo jooksul, mis algas 1844. aastal.
Soomes tervikuna oli keskmine õhutemperatuur juunikuus 16,5 kraadi. Keskmine õhutemperatuur oli 2-6 kraadi kõrgem kui tavaliselt.
Juunikuus tuli Soome lõuna- ja keskosas sademeid keskmisest vähem. Nii vähe sademeid esineb samuti korra 10-30 aasta jooksul.
Kõige enam sadas Kainuu maakonnas Puolanka vallas, 122,8 mm, kõige vähem Kotkas, 11,1 mm.
Välku lõi juunikuus 78 000 korral, mida on enam kui poole võrra rohkem tavapärasest välkude arvust aastas ja juunikuu kohta kahekordne tavapärane arv. Viimati lõi Soomes nii palju välku 2013. aastal, kokku 79 000 korral.
NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel erakorralisel avalikul veebiistungil koos tervise- ja tööminister Tanel Kiigega Covid-19 vastu vaktsineerimise korraldust.
Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul soovib komisjon ministrilt selgitust, kuidas sai juhtuda, et Terviseameti külmlaos muutus temperatuuritõusu tõttu kasutuskõlbmatuks üle 68 000 doosi Covid-19 vaktsiine ja suur hulk teisi vaktsiine ning kes peab võtma juhtunu eest vastutuse.
„Vaktsineerimine on valitsuse deklareeritult kõige tähtsam ülesanne. Aeglane vaktsineerimise tempo, vaktsiinide hävimine ja suured kasutamata laovarud vajavad rahuldavaid vastuseid, mida valitsus kavatseb oma tegevuses muuta,“ rõhutas Reinsalu.
Avalik istung algab kell 10 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.
Videosalvestist istungist saab vaadataRiigikogu YouTube’ikanalil. (NB!Salvestis jõuab veebi viivitusega).
