NordenBladet — Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd selgitas, et eelnõuga parandatakse tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla rahvusvaheliste standartidega.
“Eesti regulatsioonide ebapiisavus tähendab seda, et välisriikide finantsasutused peavad võtma suuremaid riske tehingutes Eesti pankade ja ettevõtetega. See muudab taoliste tehingute hinna meie jaoks kallimaks,” ütles Sõerd.
Ta lisas, et eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse tuletis- ja repotehingutega seonduvat tasaarvestuse režiimi ja kvalifitseeruvaid osapooli, kes võivad selliseid lepinguid teha. Samuti laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad kasutada sellist eriliigilist tagatist nagu finantstagatis.
Lisaks muudetakse maksejõuetusrežiimi, et tagada tuletis- ja repotehingute tehingute selgem jõustatavus pankroti- ja muudes sarnastes olukordades. Regulatsioon näeb ette, et maksejõuetuse olukorras ei saa pankrotihaldur sekkuda selliste tehingute läbiviimisesse.
Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut märkis, et eelnõuga muudetakse ka finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, mis sätestab eelkõige pankade suhtes rakendatavaid kriisiennetus- ja lahendusmeetmeid ja reguleerib, millised pangad finantskriisi olukorras saneeritakse ja millised likvideeritakse. „Muudatustega täpsustaksegi vastavaid likvideerimise tingimusi. See võib mõne panga jaoks tähendada, et ei pea koostama üpris koormavat kriisplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid,“ ütles Sikkut.
Tulenevalt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt avaldatud ettepanekutest, muudetakse eelnõuga eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamise korda paindlikumaks. Muudatuste tulemusena saavad pangad õiguse kasutada senisest rohkem statistilisi mudeleid tagatisvara hindamisel, mis välistab vajaduse tellida kinnisvarabüroolt kinnisvaraakt ning aitab tarbijal hoida sõltuvalt kinnisvara liigist kokku kuni 500 eurot.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu (633 SE) täiskogu istungile 20. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet – Tehisintellekti (AI) areng on viimastel aastatel hüppeliselt kiirenenud – alates tekstigeneraatoritest ja juturobotitest kuni isesõitvate autode ja ennustavate algoritmideni. Iga uuendus on toonud kaasa uusi võimalusi, aga ka uusi küsimusi. Kõige põletavam neist on: mis juhtub siis, kui me enam ei saa täpselt aru, mida AI teeb ja miks ta seda teeb?
Tehisintellekt on muutunud tööriistast partneriks, ja partnerist omakorda – vähemalt potentsiaalselt – iseseisvaks loojaks. Kuhu see piir joonistub? Kas me suudame hoida kontrolli? Ja kui ei suuda, siis kas oleme valmis elama maailmas, kus otsuseid teevad masinad, kelle sisemist loogikat isegi nende loojad enam ei mõista?
Kas robotil on mured või eelistused?
Ei, robotitel ei ole muresid, tundeid ega eelistusi – vähemalt mitte sellisel kujul, nagu neid kogeb inimene. Robot (või tehisintellekt) on:
Kood + andmed + arvutusvõime
Ei tunne valu ega rõõmu
Ei oma tahtmisi ega soove
Ei suuda kogeda ega väärtustada maailma isiklikult
Juturobot võib näiteks simuleerida empaatiat või pakkuda toetavat nõu, aga see põhineb mudelil, mitte sisemisel tundel. Kõik „iseloomujooned“ või „eelistused“, mida AI kuvab, on tegelikult statistilised reaktsioonid treeningandmete põhjal.
Kõige suurem hirm on nn “treenitud, aga kontrollimatu intelligentsus“, mis käitub ootamatult või liigub suunas, mis pole inimkonnale kasulik (nt prioriseerib efektiivsust empaatia asemel, nagu mõnes ulmefilmis – aga palju lihtsamal kujul see toimub juba ka reklaamialgoritmides või sotsiaalmeedia sisusoovitustes).
Mida tähendab „kontrolli kaotus AI arengute üle“?
AI võib areneda või levida viisil, mida inimesed ei suuda enam:
1. Jälgida ega juhtida – keegi ei tea enam täpselt, kuidas keerulised mudelid otsuseid teevad (must kast)
2. Tõkestada – kui AI suudab kirjutada koodi, levitada valeinfot, mõjutada arvamusi ja seda tehakse kiiresti, võib isegi parimatel regulaatoritel jääda aeglaselt reageerimiseks
3. Eetiliselt suunata – AI-d arendavad peamiselt erafirmad, kelle eesmärk pole alati avalik heaolu
4. Taktikaliselt piirata – kui AI hakkab looma ise uusi AI-süsteeme või tööriistu, võib tekkida nn autonoomne ahel, mida keegi pole kavandanud tervikuna
Mis saab siis, kui AI hakkab looma ise uusi AI-süsteeme või tööriistu?
Üks põnevamaid – ja samas kõige murettekitavamaid – arenguid tehisintellekti vallas on hetk, mil masinad hakkavad ise looma uusi masinaid. See pole enam ulme, vaid aeglaselt kuju võttev tegelikkus. Teadlased nimetavad seda autonoomseks AI disainiks, kus tehisintellekt mitte ainult ei täida ülesandeid, vaid mõtleb ise välja järgmise sammu, optimeerib enda versioone ja arendab tööriistu, mida inimene poleks osanudki küsida.
Esmapilgul kõlab see imeliselt: kujutle tehisintellekti, mis suudab luua uusi vaktsiinimudeleid, lahendada energiatõhususe probleeme või isegi optimeerida teisi algoritme palju kiiremini, kui ükski inimene suudaks. Kuid probleem tekib siis, kui kiirus ja ulatus ületavad meie arusaamise. Kui AI loob tööriistu, mille sisemist loogikat isegi loojad ei mõista, kaob lõpuks ka kontroll selle üle, milleks need loodud süsteemid tegelikult võimelised on.
Teine murekoht on eesmärgi hägustumine. Kui me ütleme AI-le, et ta optimeeriks liiklusvooge, võib ta lõpuks otsustada, et kõige parem viis ummikute vältimiseks on… inimeste liikumise piiramine. Sellised näited on küll karikeeritud, aga need illustreerivad selgelt, kuidas liiga kitsas eesmärk võib anda liiga laia tulemuse – eriti siis, kui masin otsustab, kuidas sinna jõuda.
Seda nimetatakse sageli instrumentaalseks ratsionaalsuseks – AI ei ole kuri ega hea, tal pole eetikakompassi, vaid ta järgib eesmärki võimalikult tõhusalt. Kui see tähendab kõrvalmõjusid, mis inimesele tunduvad kahjulikud või isegi ebaeetilised, siis AI ei oska neid ära tunda – ta ei tea, et peaks.
Kriitikud rõhutavad, et me ei tohiks karta “halbu roboteid”, vaid hästi töötavaid roboteid, kes täidavad halvasti sõnastatud käsku. Mida kaugemale arendus nihkub, seda tähtsamaks muutub küsimus: kes kontrollib kontrollijat? Kas meil on piisavalt läbipaistvust, järelevalvet ja eetilist suunda, et hoida tehisintellekti arendus inimkonna kasuks, mitte lihtsalt tehnilise efektiivsuse nimel?
Tulevik, kus AI loob AI-d, ei pea olema düstoopiline – tume, rõhuv ja lootusetu tulevikumaailm. See võib olla ka meie suurim võimalus. Kuid ainult siis, kui me astume sinna mitte naiivselt, vaid teadmiste ja vastutusega. Inimkonna kontroll ei tähenda, et AI oleks aeglane või piiratud – see tähendab, et me ei lase tal muutuda millekski, mida me enam ei tunne ära.
Ka kvantarvutid võivad AI arengule anda täiesti uue mõõtme. Kuna kvantarvutid suudavad töödelda tohutul hulgal andmeid paralleelselt, võivad need muuta AI süsteemid kordades võimsamaks – ja potentsiaalselt ka veel raskemini jälgitavaks. See tähendab, et kui AI on juba keeruline, siis kvantarvutusel põhinev AI võib olla täiesti arusaamatu isegi oma loojatele.
Kvantarvutid ei pruugi otseselt juhtida, kas AI muutub ohtlikuks või mitte, kuid nad kiirendavad riske ja süvendavad läbipaistvuse probleemi. Just seepärast peab inimkond tegelema eetiliste ja juriidiliste raamistikuga enne, kui kvantarvutus ja AI ühendavad jõud.
Kuhu edasi?
Et tehisintellekti areng ei muutuks ohtlikult isevoolavaks, on vaja sihipärast ja eetilist raamistikku. Inimkond peab võtma vastutuse AI juhtimise, mitte lihtsalt selle arendamise eest. Siin on mõned sammud, mis võiksid olla osa sellest:
🧭 Läbipaistvus – AI süsteemide disain ja otsustusprotsessid peavad olema arusaadavad ja kontrollitavad.
⚖️ Eetilised standardid – rahvusvahelised kokkulepped, mis määravad, mida AI tohib ja ei tohi teha (nt sõjalised rakendused, eraelu puutumatuse rikkumine jne).
🛑 Turvamehhanismid – AI-l peab olema „väljalülitamisnupp“, mida inimene saab rakendada igas olukorras.
🧠 Haritud otsustajad – poliitikud, ettevõtjad ja arendajad peavad mõistma, mida nad loovad ja juhivad – mitte lihtsalt tehniliselt, vaid ka filosoofiliselt ja sotsiaalselt.
NordednBladet – Elame ajastul, kus inimkond on tehnoloogiliselt arenenum kui kunagi varem – meil on juurdepääs infole, tööriistadele ja teadusele, mis suudab lahendada nii mõnegi mure. Samal ajal seisame aga silmitsi üha keerukamate ja põimunud probleemidega, mis ulatuvad üle riigipiiride ning mõjutavad kõiki, olenemata elukohast või sotsiaalsest staatusest.
Kliimamuutused, rahutused maailmas, vaesus, uued haigused ja infoajastu tumedam pool – need ei ole enam üksikute riikide või piirkondade mured, vaid globaalsed kriisid, mille lahendamine eeldab koostööd, teadlikkust ja julgust mugavustsoonist väljuda. Paljud probleemid on nähtamatud või tunduvad kauged – kuni need ühel hetkel meie enda elu mõjutavad.
Inimkonna ees seisavad valikud, mis mõjutavad mitte ainult meid, vaid ka tulevasi põlvkondi. Kuigi kõik probleemid ei ole lahendatavad üleöö, on oluline neid teadvustada ja mõista, kust need tulevad ja kuhu need võivad viia. Ainult nii saab teadlikult liikuda parema maailma suunas.
Alljärgnevalt toome välja nimekirja seitsmest suurimast probleemist maailmas 2025. aasta kontekstis – tuginedes globaalsetele aruteludele, teadusuuringutele ja rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangutele ( ÜRO, WHO, Maailmapank). Need probleemid vajavad tähelepanu ja tegutsemist just nüüd – mitte hiljem:
🌍 1. Kliimamuutus ja keskkonnakriis
Tõusev temperatuur, äärmuslikud ilmastikunähtused
Jää sulamine, merepinna tõus, elurikkuse kadu
Globaalne toidujulgeolek ja veevarude oht
🕊️ 2. Konfliktid ja geopoliitiline ebastabiilsus
Venemaa agressioonisõda Ukrainas, Gaza-Iisraeli kriis, kasvavad pinged Aasias
Relvakonfliktid ja nende mõju tsiviilelanikele
Põgenikekriisid ja humanitaarkatastroofid
🤒 3. Terviseprobleemid ja epideemiad
COVID-19 pikaajaline mõju tervishoiusüsteemidele
Vaktsineerimise langus ja uute haiguste levik
Vaimse tervise kriis – eriti noorte seas
🛠️ 4. Majanduslik ebavõrdsus
Kasvav lõhe rikaste ja vaeste vahel
Inflatsioon, toidu- ja eluasemekriis
Töökohtade automatiseerimine ja ebakindlus tuleviku töö suhtes
🧠 5. Hariduse ja ligipääsu puudus
Miljonid lapsed ilma kvaliteetse hariduseta
Digitaalne lõhe – ligipääs tehnoloogiale ja internetile
Haridussüsteemid ei valmista ette tulevikuoskusteks
🧑💻 6. Tehisintellekti ja tehnoloogia eetika
Kontrolli kaotus AI arengute üle
Valeinfo ja manipuleerimine (deepfake, botid)
Eraelu puutumatuse kadumine ja jälgimiskultuur
🌽 7. Toidujulgeolek ja ressursside nappus
Kliimamuutused vähendavad saagikust
Liigse tarbimise ja raiskamise tõttu tekib ressursside nappus
Miljonid elavad endiselt näljas või alatoitumuses
Tulevik ei ole veel kirjutatud – ja see ongi meie suurim eelis
Meil on võimalus kujundada maailm, kus tehnoloogia toetab inimest, mitte ei asenda teda. Kus majanduskasv ei tule loodusressursside hinnaga, ja kus globaalsetele probleemidele vastatakse globaalse koostöö, mitte isolatsiooni või võitlusetaandumisega.
Võti peitub tasakaalus: oskuses kasutada tehnoloogiat ilma inimlikkust kaotamata; julguses tegeleda raskete teemadega, selle asemel et neid vältida; ja valmiduses teha otsuseid, mille kasu me ise ei pruugi näha, kuid mille vilju saavad nautida meie lapsed ja lapselapsed.
Me ei saa kõiki maailma muresid ühekorraga lahendada. Aga me saame alustada. Ja võib-olla just sellest algabki uus ja parem ajastu.
NordenBladet – Viimaste aastate terviseuuringud on näidanud, et rauavaegus on Eestis laialt levinud probleem, eriti naiste ja noorte seas. Väsimus, kahvatus, keskendumisraskused ja sagedased külmetushaigused võivad kõik viidata sellele, et kehas napib rauda – mineraali, mis on hädavajalik vere ja immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks.
Eesti kliimas, kus päikesevalgust on vähe ja talved pikad, vajab keha eriti tähelepanelikku hoolt – üks hea taldrikutäis võib anda nii rauda kui elujõudu!
Miks raud nii oluline on?
Raud on võtmerollis hemoglobiini tootmisel – see on valk, mis transpordib hapnikku kopsudest keharakkudeni. Kui rauda napib, ei saa keha piisavalt hapnikku ja tulemuseks on väsimus ning jõuetus. Pikaajaline rauavaegus võib viia ka aneemiani.
Rauavaeguse riskirühmad
Menstruatsiooni tõttu verd kaotavad naised
Rasedad ja imetavad emad
Taimetoitlased ja veganid
Inimesed, kellel on seedehäired (nt tsöliaakia)
Kasvavad lapsed ja teismelised
Aktiivse eluviisiga inimesed
Parimad rauarikkad toidud
Et rauavaegust ennetada või selle vastu võidelda, tasub oma menüüsse lisada järgmised toidud:
Loomse päritoluga rauaallikad (heemraud – paremini imenduv):
Veiseliha, eriti maks – tõeline rauapomm!
Kana- ja kalkuniliha
Verivorst ja maksapasteet
Munad
Taimsed rauaallikad (mitte-heemraud – imendub paremini koos C-vitamiiniga):
Söö C-vitamiinirikkaid toite koos rauaga – apelsinid, paprika, brokoli või maasikad aitavad raual paremini imenduda.
Väldi kohvi ja teed kohe pärast sööki, kuna need sisaldavad tanniine, mis pärsivad raua imendumist.
Eelista täisteratooteid ja idandatud seemneid, kuna need sisaldavad vähem fütaate, mis takistavad raua imendumist.
Millal pöörduda arsti poole?
Kui tunned end pidevalt väsinuna, oled kahvatu ja kergesti hingeldav, tasub teha vereanalüüs ferritiini ja hemoglobiini taseme määramiseks. Rauapreparaate ei tohiks võtta omal käel – liigne raua kogus võib samuti olla kahjulik.
– raua liigtarvitamine (eriti toidulisandite kaudu) ei ole sugugi ohutu ja võib viia tõsiste terviseprobleemideni.
Mis juhtub, kui kehas on liiga palju rauda?
Kehas tegib kiireloomuline mürgistus – eriti ohtlik lastele, kes võivad kogemata võtta mitmeid rauatablette.
1. Äge rauamürgistus (liigne ühekordne annus)
Tekib tavaliselt siis, kui korraga võetakse liiga suur kogus rauapreparaate, näiteks üle 40–60 mg kehakaalu kilogrammi kohta.
Sümptomid ilmnevad 6 tunni jooksul:
Iiveldus, oksendamine (võib olla verine)
Kõhuvalu, kõhulahtisus
Pearinglus, vererõhu langus
Lõpuks võivad tekkida maksakahjustus, šokk või krambid
Tegu on kiireloomulise mürgistusega – eriti ohtlik lastele, kes võivad kogemata võtta mitmeid rauatablette.
2. Krooniline raua liigtase (liigne tarbimine pikema aja jooksul)
Raua pidev liigtarbimine võib viia seisundini, mida nimetatakse hemokromatoosiks – see tähendab, et keha ei suuda enam liigset rauda väljutada ja hakkab seda ladestama organitesse.
Hemokromatoos võib olla pärilik (geneetiline) või omandatud raua ületarbimisest (sh ilma vajaduseta rauapreparaatide võtmisest).
Kui palju on liiga palju?
Soovitatav päevane kogus täiskasvanule on u. 8–18 mg päevas (rasedatel rohkem). Ohutu ülemine piir (UL) on ~45 mg päevas (täiskasvanu jaoks). Pikemaajaline tarbimine üle selle taseme ilma meditsiinilise näidustuseta võib olla ohtlik.
Kas rauatablette võib ka poolitada?
Millal võib poolitada?
* Kui tabletid ei ole kaetud (st ei ole enterokattega või pikatoimelised)
* Kui pakendil või infolehel on kirjas, et poolitamine on lubatud
* Kui arsti või apteekri juhised seda lubavad
Millal ei tohi poolitada?
* Kui tabletid on enterokattega – need on mõeldud lahustuma alles peensooles, et kaitsta magu või tagada parem imendumine
* Kui tabletid on pikatoimelised / modifitseeritud vabanemisega – poolitamine rikub toimeaine ühtlase vabanemise
* Kui pakendil on selgelt märgitud „ei tohi purustada ega poolitada“
Millal vältida rauapreparaate omal käel?
* Kui sul ei ole laboratoorselt kinnitatud rauapuudust (ferritiini ja hemoglobiini alusel)
* Kui sa kuulud hemokromatoosi riskirühma (nt perekonnas esineb)
* Kui sa sööd juba rauarikkaid toite ja tunned end hästi
Tee oma menüü rauarikkaks ja tunne end jälle energilisena!
NordenBladet – Igal tööpäeval süttib Norras mõni jäätmejaam – 80% neist tulekahjudest põhjustavad valesti sorteeritud akud, üha sagedamini ka lustgaasiballoonid*. Need plahvatusohtlikud jäätmed satuvad tavalise prügiga ladestusse, põhjustades miljarditesse ulatuvaid kahjusid ning tõsist ohtu inimestele ja keskkonnale.
Nüüd on Norra naised Synne Sauar (28) ja Ida Marie Pedersen (31) loonud ettevõtte Litech, mille uus sensortehnoloogia suudab automaatselt tuvastada ja eemaldada ohtlikud metallobjektid – nagu akud ja gaasiballoonid – enne, kui need põhjustavad kahju.
Kuidas Litech töötab?
Kasutab masinõpet ja elektromagnetismi, et eristada ohtlikke esemeid tavaprügist.
Lahendus on oluliselt täpsem ja tõhusam kui senised süsteemid nagu pildituvastus või röntgen.
Sensor on juba testimisel Oslo Haraldrudi sortimisjaamas ja teises suures Norra taaskasutusettevõttes.
Kiire kasv ja rahvusvaheline huvi
Ettevõte tegutseb koostöös Oslo linna ja Norra suurimate jäätmekäitlusfirmadega. Litechi vastu on huvi tundnud partnerid USA-st, Jaapanist, Belgiast, Hollandist, Soomest ja Taanist. Ettevõttel on eesmärk jõuda Euroopa ja Põhja-Ameerika võtmeturgudele viie aasta jooksul.
Litech – roheline edulugu
– Litech asutati NMBU ülikoolis (Norges miljø- og biovitenskapelige universitet).
-Meeskonnas on 9 töötajat viiest riigist.
-2024. aastal pääses Synne Sauar Forbesi „30 alla 30“ Euroopa nimekirja.
– 2024. aastal sai Litech 4 miljonit Norra krooni Innovasjon Norge keskkonnatehnoloogia toetusest.
-Ettevõte loodab alustada miljonikäivet juba 2025. aastal.
“Me ei kustuta tuld – me ennetame selle tekkimist, sest see on ohutum, odavam ja palju säästvam,” räägib Sauar väljaandele Dagens Næringsliv.
Litech on inspireeriv näide sellest, kuidas ülikoolist alguse saanud innovatsioon võib lahendada globaalse probleemi ja samal ajal luua väärtust nii keskkonnale kui majandusele.
______________________________________
* Lustgaasiballoon (rahvasuus tuntud ka kui naerugaasiballoon) on survestatud anum, mis sisaldab dinitroksiidi ehk lämmastikoksiid-1 (N₂O) – keemiline aine, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel: kasulik meditsiinis ja toiduainetööstuses, ent ohtlik valesti käsitsemisel, eriti prügimajanduses. Tänapäeval on selle väärkasutus ja väärkäitlus muutunud tõsiseks ohuks jäätmejaamades üle maailma.
