Esmaspäev, august 18, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1395 POSTS 0 COMMENTS

Õigusemõistmise nädal (30.sept – 06.okt): mida peaks teadma tööõigusest?

NordenBladet —30. septembrist 6. oktoobrini toimuva õigusemõistmise nädala keskmes on tänavu tööõigus. Kohtunikud külastavad koole ja jagavad sotsiaalmeedias teadmisi tööõigusest, toimuvad õigusteemalised ekskursioonid ning vaadata saab töövaidluse teemalise kohtuistungi veebiülekannet.

Õigusemõistmise nädal on Eesti kohtute iga-aastane ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele kohtute tööd ja õigusemõistmist inimestele lähemale tuua. Tänavu tähistatakse seda juba kaheteistkümnendat korda.

Selle aasta keskseks teemaks on tööõigus ja kohtunike sellekohased suunised. Näiteks räägivad kohtunikud sotsiaalmeedias nädala jooksul jagatavates lühivideotes, kas proovitöö eest võib küsida tasu, mis on punased lipud töölepingus, mis hetkest on inimene ametlikult tööle võtud, miks ümbrikupalk pole hea ja mis on töökius.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuniku Vahur-Peeter Liini sõnul on tööõiguse teadmised olulised, sest tööõigus puudutab väga paljusid. „Enamus meist millalgi töötab. Tööõigus on mõeldud töötaja kaitseks. Kui Sa aga enda õigusi ei tea, võid jääda kaitseta,“ rääkis Liin.

Projekti „Tosin kohtunikku kooli“ egiidi all külastavad kohtunikud koole Väike-Maarjast pealinnani ja Raplast Pärnuni. Juttu tuleb nii tööst ja selle proovikividest kui ka sellest, mida peaks teadma koolilõpetaja, et peatses tööelus kohtuvaidlusi vältida. Lisaks füüsilistele koolitundidele saavad õpilased üle Eesti osa võtta ka Tagasi Kooli veebitunnist „Mis on peamised lõksud, kuhu tööle minnes võid langeda“, kus kohtunik Liina Naaber-Kivisoo räägib näidete varal tööõigusest ja annab praktilisi soovitusi.

Riigikohtu esimees Villu Kõve peab väga oluliseks, et kohtunikud käiksid koolides ja kohtuksid õpilastega. „Kohtunikena on meie ülesanne mitte ainult kohtuasjade lahendamine, vaid uue põlvkonna kasvatamine, et ka tulevikus jätkuks õiglane õigusemõistmine ja jaguks inimesi, kes valivad karjääri õigussüsteemis,“ ütles Kõve. „Kohtunike ja noorte kohtumised on kui sild oleviku ja tuleviku vahel, mis aitab kindlustada jätkusuutlikku õigusemõistmist,“ lisas ta.

Kõik huvilised on oodatud registreeruma kohtuistungi veebiülekande jälgimisele, kus arutluse alla tulev vaidlus puudutab ühelt poolt töötaja nõuet seoses saamata jäänud töötasu, päevarahade ja puhkusehüvitisega ning teisalt tööandja kahjunõuet töövahendi kahjustamise eest.

Teisipäeva ja neljapäeva õhtul saab Tartus osaleda ekskursioonil „Õigusekultuuri radadel“. Rännaku viib läbi õigusajaloolane ja Riigikohtu andmekaitsespetsialist-arhivaar Toomas Anepaio, alguspunkt on omaaegse Riigikohtu hoone juures Vanemuise 35. Kuigi kohtade arv on piiratud, siis esmaspäeva hommikuse seisuga on vabu kohti veel mõlemale ekskursioonile registreerumiseks.

Avafoto: Unsplash

 

Eesti: ENPA arutab Venemaa agressioonisõjas kadunud inimeste saatust

NordenBladet — Eesti delegatsiooni juhi Kadri Tali sõnul on hirmutav ja mõistusevastane, et 21. sajandil, arvestades kaasaegse tehnoloogia võimalusi, peame endiselt rääkima inimeste kadumisest. „Meie, eestlaste, kohustus on oma lugude rääkimise kaudu näidata maailmale ajaloos läbielatud rahva kurba ja ülekohtust saatust. Igal Eesti perel on oma valus ajalugu, mida jagada. Teame, kui oluline on ülekohtusse sekkuda ja mitte jääda ootama, et asjad iseenesest lahenevad,“ ütles Tali.

Tänasel istungil kuulavad delegaadid Václav Havel inimõiguste auhinna 2022. aasta laureaadi Vladimir Kara-Murza avaldust ja raportit Ukraina laste olukorda käsitleva Reykjaviki deklaratsiooni rakendamise kohta.

Homme mälestatakse Ukraina rahva traagilist Holodomori 90. aastapäeva.

ENPA sügissessioonil on kavas veel arutelud Ukrainat ähvardavast genotsiidi ohust,  propagandakampaaniatest ja teabevabadusest Euroopas. Samuti käsitletakse Euroopa ühtset lähenemist võitluses migrantide salakaubaveo vastu, kadunud põgenike saatuse uurimist ning olukorda Iraanis.

Kolmapäeval on kavas arutada Julian Assange’i kinnipidamise ja süüdimõistmise mõju inimõigustele. Kõne all on ka Aserbaidžaanis inimõiguste tagamine ja õigusriigi olukord, samuti naiste ja laste keerulised elamistingimused Gazas.

 

 

Soome: Helsingi sushi-restorani kliendid peidavad toitu toolide alla ja tualetti

NordenBladet — Helsingis asuva sushirestorani Oishi 18 kliendid väldivad restorani võetavat jäätmetasu toidujääkide peitmisega, vahendab Helsingin Uutiset. Toitu on leitud peidetuna näiteks tualetist ja toolide alt.

Toitu on leitud kõige kummalisematest kohtadest, kuna inimesed ei taha jäätmete eest maksta, räägib restorani asutaja Pezhman Eskandari.

Eskandari sõnul pole tegemist valdava nähtusega. Jäätmetasust laekuv raha on alla kümne euro kuus ning jäätmetasusid ei pea iga päev koguma. Makse suurus on üks euro tüki kohta.

Valdav enamus kliente on jäätmetasust aru saanud. Püüame oma klientidelt küsida, kas kontseptsioon on neile tuttav. Me räägime neile oma poliitikast. Suurem osa klientidest on püsikliendid, nii et paljud teavad seda juba meie restorani tulles, räägib Eskandari.

 

 

Hispaania õhutõrjeüksus toetab Eesti õhuruumi kaitset keskmaa õhutõrjesüsteemiga NASAMS

NordenBladet — Eestisse on jõudnud Hispaania kaitseväe õhutõrjeüksus koos NASAMS (National Advanced Surface-to-Air Missile System) keskmaa õhutõrjesüsteemiga, et panustada NATO Euroopa vägede ülemjuhataja korraldusel oma kohalolekuga kaitsealliansi idatiiva kindlustamisesse ning strateegiliste objektide kaitsesse.

„Hispaanlaste kohalolek on Eesti ja kogu Baltikumi jaoks väga oluline panus meie õhuruumi turvalisusesse. Lisaks kõrgemale kaitsevalmidusele on see andnud meile ka hea võimaluse harjutada koostööd oma liitlaste ja teiste üksustega. Samuti annab see Eesti kaitseväele ja õhuväele olulise kogemuse keskmaa õhutõrjesüsteemi taktikalisest juhtimisest ning selle integreerimisest teistesse kaitsesüsteemidesse,“ sõnas Eesti õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu.

“Tahan rõhutada, et meil on suur au teha koostööd Eesti ja teiste meie liitlastega, et tagada meie NATO territooriumi, eriti idatiiva julgeolek. Hispaania on ja jääb pühendunuks oma liitlastele ning meil on au olla üks suurimaid panustajaid NATO operatsioonidesse ja missioonidesse,“ ütles Eestis teeniva Hispaania õhutõrjeüksuse patarei ülem kapten Carlos Crespo Fernández peale NASAMS õhutõrjesüsteemi ja oma Eestis paikneva üksuse tegevuse tutvustamist.

Eestis paikneva Hispaania õhutõrjeüksuse ülesanne on panustada NASAMS võimekusega kindlate strateegiliste objektide kaitsesse. Üksus on pidevas valmisolekus ning see paigutati Eestisse NATO Euroopa vägede ülemjuhataja korraldusel. Sarnane üksus on olemas ka Lätis ning need süsteemid on omavahel seotud, olles ühtseks osaks NATO idatiiva kaitsest õhu- ja raketiohtude vastu.

Hispaania saatis esimese NATO riigina NASAMS süsteemi koos seda opereeriva üksusega Eestisse eelmise aasta märtsis ning toona kestis pikendatud operatsioon 2023. aasta lõpuni. 2024. aasta augustis naases Hispaania õhutõrjeüksus koos oma NASAMS süsteemiga Eestisse.

NASAMS (National Advanced Surface-to-Air Missile System) on Norra ettevõtte Kongsberg Defence ja Ameerika Ühendriikide ettevõtte Raytheoni poolt ühiselt toodetud keskmaa õhutõrje raketisüsteem. NASAMS relvasüsteem kasutab peamiselt AMRAAM (Advanced Medium-Range Air-to-Air Missile) tüüpi rakette, mille laskekaugus on 25km ja kõrgus 10km ning korraga on relvasüsteemis 6 raketti. Raketisüsteemi radar suudab korraga jälgida 60 erinevat objekti ligikaudu 75km raadiuses.

Eesti ja Läti kaitseministrid allkirjastasid 11. septembril 2023 Nürnbergi lähedal lepingu Saksamaa Diehl Defence’ilt keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T SLM soetamiseks. Kogu võime saab Eestisse tarnitud 2025. – 2026. aasta jooksul.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome plaanib NATO maaväe staabiüksuse rajada Mikkelisse

NordenBladet — Soome kaitseametkond teeb ettepaneku asutada Multi Corps Land Component Command (MLCCC) Mikkelisse, kus asub praegu Soome maavägede staap. Kaitseminister Antti Häkkänen andis asja kohta ülevaate tänase reede, 27. septembri hommikul. NATO on alustanud põhjalikumat sõjalise tasandi planeerimistööd staabielemendi osas ning Soome osaleb selles tihedalt.

„Uue peakorteri rajamine Soome on oluline osa NATO heidutus- ja kaitsevõime tugevdamisel. Armee staap Mikkelis on selge valik NATO staabielemendi asukohaks. Asukohti kombineerides saame parima võimaliku sünergia riigi maakaitse juhtimise ja NATO maakaitse juhtimise vahel. Ettepanek lähtub sõjalisest vaatenurgast, mille põhjal on kaitseametkond kujundanud oma üldhinnangu,” ütles kaitseminister Antti Häkkänen.

NATO maaväejuhatuse ülesanne on planeerida ja ette valmistada ning juhtida NATO maavägede operatsioone Põhja-Euroopas, Norfolki ühisoperatsioonide juhtimise all. Tavaolukorras vastutab staabielement muu hulgas NATO väljaõppetegevuse ja muu rahuaja tegevuse eest piirkonnas. Kriisi ajal juhib peakorter NATO maavägede operatsioone piirkonnas. Staabielemendi struktuurides hakkavad tööle nii liitlaste kui ka Soome kaitseväe töötajad. Staabielemendi planeerimine ja elluviimine toimub etapiviisiliselt. Ajakava täpsustatakse 2025. aasta jooksul.

„Soomel on põhjaregiooni olude ja nõuete osas väga kindlad teadmised. NATO maavägede staabielemendi rajamine Soome näitab, et NATO-s tunnustatakse ja usaldatakse Soome asjatundlikkust,” sõnas kaitseminister Häkkänen.

Tänavuse, 2024. aasta juunis andsid NATO kaitseministrid poliitilise toetuse Soome rajatavale maaväe staabielemendile ja eelpaigutatud maavägede (Forward Land Forces, FLF) kohalolekule Soomes. Kõik kinnitati juulis NATO tippkohtumisel. NATO-s tehakse poliitilised otsused maavägede staabielemendi detailide ja maavägede kohaloleku osas järgmise aasta jooksul, mil sõjalise planeerimise töö on piisavalt kaugele edenenud.