Esmaspäev, august 18, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1395 POSTS 0 COMMENTS

Börsiteriminid: Mida tähendab turukapitalisatsioon (Market Capitalization) ja Market Cap-i 5 kategooriat

NordenBladet – Kapitalisatsioon, täpsemalt turukapitalisatsioon, on ettevõtte turuväärtuse mõõdik, mida arvutatakse, korrutades ettevõtte aktsiate koguarvu ühe aktsia turuhinnaga. See näitab ettevõtte väärtust aktsiaturul.

Kapitalisatsioonist (inglise keeles Market Capitalization ehk Market Cap) räägitakse peamiselt aktsiaturul kaubeldavate ettevõtete kontekstis, kuna see viitab ettevõtte turuväärtusele, mis arvutatakse aktsiate koguarvu ja nende turuhinna põhjal. Kui ettevõte ei ole aktsiaturul noteeritud ega oma aktsiaid, siis turukapitalisatsiooni mõistet nende puhul tavaliselt ei kasutata.

Näiteks kui ettevõttel on käibel 5 miljonit aktsiat ja selle praegune aktsiahind on 20 dollarit, on selle turukapitalisatsioon 100 miljonit dollarit.

Ettevõtte kapitalisatsioon ja turuväärtus on põhimõtteliselt samad asjad, kui räägime turukapitalisatsioonist. Turuväärtus viitab sellele, kui palju ettevõte on väärt aktsiaturu hinnangul, ning turukapitalisatsioon on selle väärtuse konkreetne arvutamise viis. Kui ettevõtte aktsiahind tõuseb või langeb, muutub ka ettevõtte turuväärtus vastavalt.

Turuväärtus on dünaamiline ja võib pidevalt muutuda sõltuvalt turuolukorrast

Turuväärtus ehk turukapitalisatsioon muutub igapäevaselt (ja mõnel juhul isegi sekundite kaupa) vastavalt sellele, kuidas muutub ettevõtte aktsia hind. Kuna turuväärtus arvutatakse korrutades ettevõtte aktsiate koguarvu ühe aktsia turuhinnaga, sõltub see otseselt aktsia konkreetse hetke turuhinnast.

Kui ettevõtte aktsiahind tõuseb, siis suureneb ka ettevõtte turuväärtus. Kui aktsiahind langeb, siis vastavalt väheneb ka ettevõtte turuväärtus. Seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu majandusuudised, ettevõtte finantsaruanded, sektori arengud, turu üldine sentiment, investorite ootused ja muud turudünaamikad.

Ettevõtteid lahterdatakse turukapitalisatsiooni (market capitalization) järgi tavaliselt järgmiste kategooriate alusel:

1. Suure turukapitalisatsiooniga ettevõtted (Large-cap):
Tavaliselt ettevõtted, mille turuväärtus on üle 10 miljardi USA dollari.
Need ettevõtted on tihti stabiilsed ja pika ajalooga suured korporatsioonid.

2. Keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted (Mid-cap):
Ettevõtted, mille turuväärtus jääb vahemikku 2 kuni 10 miljardit USA dollarit.
Need ettevõtted on sageli kasvufaasis, kuid nende riskid ja kasumipotentsiaal on üldiselt suuremad kui suurte ettevõtete omad.

3. Väikese turukapitalisatsiooniga ettevõtted (Small-cap):
Ettevõtted, mille turuväärtus on 300 miljonit kuni 2 miljardit USA dollarit.
Need on tavaliselt nooremad ja kiiremini kasvavad ettevõtted, kuid nendega kaasneb suurem risk ja volatiilsus.

4. Mikro turukapitalisatsiooniga ettevõtted (Micro-cap):
Ettevõtted, mille turuväärtus jääb 50 miljoni kuni 300 miljoni USA dollari vahele.
Need ettevõtted on sageli väga riskantsed ja ebastabiilsed.

5. Nano turukapitalisatsiooniga ettevõtted (Nano-cap):
Väikseimad ettevõtted, mille turuväärtus on alla 50 miljoni USA dollari.
Need on väga riskantsed ja tavaliselt spekulatiivsed investeeringud.

Turuväärtus ei kajasta tingimata ettevõtte tegelikku sisemist väärtust, nagu näiteks varad, võlad või tulupotentsiaal, vaid see on pigem turu hinnang sellele hetkel.

Mitteavalike või börsiväliste ettevõtete puhul saab rääkida ettevõtte väärtusest või hindamisest. Selliste ettevõtete puhul kasutatakse tavaliselt muid meetodeid, nagu varade väärtust, rahavoogude hindamist (diskonteeritud rahavoogude analüüs ehk DCF), tulu põhjalikku analüüsi või võrdlust samas sektoris noteeritud ettevõtetega. Kuigi need meetodid võivad anda hinnangu ettevõtte väärtusele, ei tähenda see automaatselt kapitalisatsiooni samas mõttes, nagu seda kasutatakse avalikult kaubeldavate ettevõtete puhul.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

AI-palavik on kolmandas kvartalis aktsiaturul oma haaret lõdvendanud, kommunaalteenused ja tööstussektor edestasid tehnoloogiaettevõtteid

NordenBladet – Möödas on 2024. aasta esimene pool, mil investorite kirg tehisintellekti vastu viis turu taevasse isegi siis, kui visalt kõrge inflatsioon purustas lootused, et Föderaalreserv hakkab intressimäärasid langetama. Kolmas kvartal tõi turgudele uue korra. Investorid hakkasid viltu vaatma suurtele väljaminekutele, mida tehnoloogiaettevõtted tehisintellektile kulutasid.

Tehisintellekti (AI) buum on 2024. aasta kolmandas kvartalis turul vaibunud. Esimesel poolaastal viis AI-huviliste optimism turu ülespoole, kuid inflatsioonisurve ja USA Föderaalreservi intressimäärade kärpimise viivitamine vähendasid lootusi. Kolmandas kvartalis hakkasid investorid kahtlema suurte tehnoloogiaettevõtete AI-le tehtud suurtes kulutustes, kuigi samal ajal hakkas inflatsioon vähenema ja Föderaalreserv alandas lõpuks intressimäärasid. See aitas kaasa turgude laienemisele ja erinevad sektorid, nagu kommunaalteenused ja tööstus, edestasid tehnoloogiaettevõtteid.

Magnificent Seveni suured tehnikaaktsiad läksid kvartalis oma teed. Suurte tehnoloogiaettevõtete, nagu Nvidia, Microsofti, Amazoni ja Alphabet, aktsiad langesid, samas kui teised, nagu Apple, Meta Platforms ja Tesla, tõusid. Investorid hakkasid kahtlema, kas AI-le tehtud kulutused toovad kasumit. Samuti toimus arvestatav tõus võlakirjade turul, kuna intressimäärade langus toetas teisi sektoreid.

Väsimus suurte tehnoloogiaaktsiate vastu avaldas survet ka S&P 500-le. Kuid paljude teiste aktsiate kasumid aitasid peamisi indekseid kõrgemale viia. USA suurte ettevõtete võrdlusindeks tõusis kvartaliga 5,5%, viies 2024. aasta kasumi 21%ni. Dow Jonesi turuandmete kohaselt oli see tema parim tulemus esimese kolme kvartali jooksul alates 1997. aastast.

Hiljutised andmed näitavad, et inflatsioon jahenes augustis viiendat kuud järjest, saavutades uue kolme aasta madalaima taseme. Tarbijate meeleolu paraneb ja leibkonnad jätkavad kulutusi.

Kuigi mõnedele paistab majandus tugev ja võimaliku majanduslanguse oht väheneb, näitab töötuse kasv ja madalama sissetulekuga tarbijate finantsraskused, et kõik pole veel täielikult stabiliseerunud.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Miljardär Philippe Laffonti riskifond Coatue müüs 15 kuu jooksul ligi kolmveerand oma Nvidia osalusest

NordenBladet – Wall Streetil on igakuine inflatsiooni- ja töötururaportite avaldamine ning juhtivate ettevõtete kvartaliaruanded tavapärane nähtus, kuid 14. augustil esitati kolmanda kvartali kõige olulisem info. Selleks päevaks pidid institutsionaalsed investorid ja varahaldurid USA Väärtpaberite ja Börsikomisjonile (SEC) esitama vormi 13F, mis näitab, milliseid aktsiaid nad ostsid ja müüsid.

Selle kvartali jooksul toimus märkimisväärne hulk ostu- ja müügitehinguid Philippe Laffonti, miljardäri ja Coatue Managementi juhi, portfellis. Laffonti riskifond keskendub peamiselt suure kasvupotentsiaaliga tehnoloogiaettevõtetele ning haldab üle 25 miljardi dollari väärtuses varasid, mis on jaotatud 74 erineva osaluse vahel, vahendab Yahoo Finance.

Mis aga Laffonti tegevust eriti tähelepanuväärseks teeb, on tema jätkuv müük Nvidia (NASDAQ: NVDA) aktsiates, mis oli varem Coatue suurimaks investeeringuks. Lisaks on ta suurendanud oma osalust ettevõttes, mis juhib kaht olulist tööstusharu.

Coatue müüs 15 kuu jooksul ligi kolmveerand oma Nvidia osalusest

2023. aasta märtsi lõpus oli Coatue Managementil Nvidia aktsiatest 49 802 020, korrigeerituna aktsiate jagunemise järgi. Nimelt viis Nvidia 2024. aasta juunis läbi 10-1 aktsiate jagunemise, mille tulemusel suurenes aktsiate arv. Kuid teise kvartali lõpuks oli Laffonti fondil alles vaid 13 754 447 aktsiat, mis tähendab, et 15 kuu jooksul vähenes osalus 72% võrra. Nvidia kukkus Coatue portfellis väärtuse poolest suurimalt positsioonilt neljandale kohale.

Märkimisväärne oli Laffonti jätkuv Nvidia aktsiate müük, kus ta vähendas oma osalust 15 kuu jooksul ligi 72%. Nvidia oli varem Coatue suurim osalus, kuid nüüd langes see neljandale kohale. Aktsia müüki võis motiveerida kasumi võtmine, kuna Nvidia väärtus on pärast 2023. aasta algust kasvanud ligi 750%.

Mõningane kasumivõtt võib selgitada Nvidia müüki
Alates 2023. aasta algusest on Nvidia aktsia hind tõusnud ligi 750%, lisades ettevõtte turuväärtusele umbes 2,7 triljonit dollarit. Me ei ole varem näinud, et juhtiva ettevõtte väärtus kasvaks nii kiiresti, mis võib julgustada Laffonti ja tema meeskonda kasumeid realiseerima.

Ent müügi taga võib olla ka midagi enamat. Iga internetiajastu läbimurre, tehnoloogia ja trend on varases faasis läbimas mullifaasid, kuna investorid kipuvad üle hindama, kui kiiresti uus tehnoloogia või uuendus tarbijate ja ettevõtete poolt vastu võetakse. Sama kehtib tõenäoliselt ka tehisintellekti kohta, mis vajab küpsemiseks aega ja milleks võib investoritel kannatust puudu jääda.

Samuti ei anna Nvidia juhtkond ega juhatus investoritele uusi põhjuseid, miks ettevõttesse investeerida. Alates 2020. aasta detsembrist, mil finantsjuht Colette Kress viimati ettevõtte aktsiaid avatud turult ostis, ei ole keegi Nvidia juhtkonnast aktsiaid juurde soetanud. Peaaegu neli aastat kestnud juhtkonna osaluseta jätmine on selge sõnum Wall Streetile, et aktsia ei ole atraktiivne.

Laffont võib prognoosida ka konkurentsi kasvu Nvidiale, sest mitmed kiibitootjad arendavad konkureerivaid tehnoloogiaid, sealhulgas Nvidia peamised kliendid, kes arendavad oma graafikaprotsessoreid (GPU), mis konkureerivad otseselt Nvidia populaarse H100 ja tulevase Blackwelli arhitektuuriga.

Veelgi enam, Nvidia neli suurimat klienti arendavad iseseisvalt oma graafikaprotsessorite platvorme. Isegi kui need kliendid kasutavad oma Nvidia riistvara ainult täienduseks, on selge, et tulevikus võivad Nvidia tellimisvõimalused väheneda.

____________________
Philippe Laffont on Prantsuse päritolu miljardärist investor ja riskifondijuht. Enne oma riskifondi asutamist töötas ta Tiger Managementis, mis oli legendaarse investori Julian Robertsoni juhitud fond. 1999. aastal asutas Laffont Coatue Managementi, mis keskendub peamiselt tehnoloogiasektorile ja on tuntud suure kasvuaktsiate, sealhulgas tehnoloogiaettevõtete, investeerimisstrateegia poolest.

Coatue haldab enam kui 25 miljardit dollarit varasid ning nende portfell hõlmab nii avalikke kui ka erakapitaliturge. Fond on kuulus oma võime poolest tuvastada ja investeerida juhtivatesse tehnoloogiaettevõtetesse varases faasis. Laffonti fond on seotud ka investeeringutega tehisintellekti ja tehnoloogia arengusse, mis on olnud tema portfelli fookuses viimastel aastatel.

Avafoto: Philippe Laffont (Väljavõte YouTube videost)

Vaata ka:

 

Soome postifirma muudab nime tagasi Posti-ks, kaob ka Itella kaubamärk

NordenBladet — Soome postifirma Posti muudab nii oma rahvusvaheliste tütarettevõtete kui ka Soome logistikafirma Transval nime Postiks. Ühtlasi eemaldatakse täielikult Postil Balti riikides veel kasutusel olnud Itella kaubamärk, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome riigile kuuluv Suomen Posti muutis 2007. aastal nime Itellaks, kuni ettevõtte nimi muutus 2015. aastal Posti Groupiks.

Nüüd, kümme aastat hiljem, muudetakse ka erinevate tütarettevõtete nimed Postiks.

„Jah, Posti peab olema Posti,” ütleb Posti veebipoodide ja jaotusteenuste ärigrupi juht Arttu Hollmérus. „Posti on suurepärane ja väärtuslik kaubamärk, üks Soome tuntumaid. Seda tuleb arendada ja kaitsta. See tekitab ka arvamusi ja sellel on ajalugu,” arutleb ta.
Ühendades erinevate logistikaettevõtete nimed Postiks, on klientidel lihtsam mõista, et laoteenused ning kaubakäitlus ja transport toimub kogu väärtusahela ulatuses sama kaubamärgi all.

Postis usutakse kindlalt, et veebiostude kasv jätkub. „Kui 2018. aasta detsembrikuus joodi miljoni paki töötlemise tähistamiseks kohvi, siis nüüd on see kiirus üsna tavaline.”
Veebikaubanduses on tugeva ja tuntud Posti kaubamärgi kasutamine oluline ka seetõttu, et seoses ostlemisega saab klient tänapäeval enamasti ise valida, millise firma kaudu oma pakki saata.

Soomes on Posti selge turuliider tarbijatele suunatud pakiveos. Soome veidi enam kui 70 miljonist tarbijapakist läbivad firmat umbes pooled.
Postituru liider on Matkahuolto, järgnevad Rootsi ja Taani riigile kuuluv PostNord ning kasvav Rootsi Budbee.

Saksa DHL ning USA FedEx ja UPS on Soomes selgelt väiksemad tegijad.
Posti ostis Rootsi ettevõtte Aditro Logistics 2020. aastal. Tegemist on ühe Rootsi juhtiva lao- ja logistikaettevõttega, mille kasvu plaanib Posti lähiaastatel investeerida, ütleb Hollmérus.

Soomes ostis Posti 2019. aasta alguses sisemaise logistikaettevõtte Suomen Transval Group Oy. See firma ja Aditro pakuvad ettevõtetele laoteenust ja nn siselogistikat, kus kliendi valdustes kauba käitlemise ja transpordi eest vastutavad Posti töötajad ja seadmed.
„Kui väärtusahel ulatub kliendi enda ruumidest lõppkliendini, on lihtsam tegevust efektiivsemaks muuta. Ühine Posti nimi aitab klientidel mõista, et teenused on saadaval ühest kohast,” selgitab Hollmérus.

Transval vahetab 2024. aasta septembris nime Postiks ning Aditro Logistics vahetab 2025. aasta kevadel kaubamärgi Posti vastu.
Eestis ja teistes Balti riikides pakub Posti oma teenuseid pärast kaubamärgi uuendamist SmartPosti nime all.

Aastal 2010 ostis Posti Eesti pakiveofirma SmartPost. Posti hinnangul oli see esimene ettevõte Euroopas, kes toimetas pakid kojuveo asemel pakiautomaati.
Teised pakiturud Euroopas on endiselt suuresti kojuvedu, kuid SmartPosti pakiautomaadi idee võttis Posti Soomes kasutusele 2011. aastal, räägib Hollmérus. „Siis järgnesid teised Põhjamaad.”

Smart Posti turuosa pakiäris Eestis on umbes 30 protsenti. Baltikumis tervikuna on turuosa 15 protsendi ringis.

Hollmérus ütleb, et SmartPosti abiga otsitakse kasvu eelkõige Lätist ja Leedust.
Brändireformis muudetakse SmartPosti sinistest tähtedest sõnas Posti oranžiks ja sõna Post järele lisatakse i-täht.

SmartPosti nime erinevus muidu ühtse Posti nimereformi puhul on see, et SmartPost on Eestis hinnatud tarbijabränd, mille väärtust soovitakse säilitada.

Posti 1,6 miljardi eurosest käibest moodustavad juba umbes miljardi e-ostlemise, jaotus-, lao- ja logistikateenused.

Hollmérus ütleb, et pakivedu areneb sinnamaani, et eelmisel õhtul tellitud kaup jõuaks kliendini järgmisel päeval.

On ka kiiremat tarnet, kuid selle populaarsus on jäänud marginaalseks isegi Suurbritannias ja Hollandis, kus rahvastiku tihedus on suur.
Postil kulub praegu paki pakiautomaati jõudmiseni keskmiselt üks päev alates sellest, kui ettevõte on paki kätte saanud.

Hollmérus hindab, et Posti tarned kiirenevad, mida kiiremini on tooted tema hallatavates ladudes.

Transvalil on Soomes 320 000 ruutmeetrit kaasaegset laopinda ja Aditro Logisticsil on Rootsis ligi 300 000 ruutmeetrit.

„Ainuüksi Vantaa logistikakeskuses on Postil umbes 60 000 ruutmeetrit laopinda. Selle koridoride läbimiseks kulub tund,” kirjeldab Hollmérus „umbes üheksa jalgpalliväljaku” suurust laopinda.

Nõudlust laoruumide järele näib olevat piisavalt.

Posti uusim 30 000 ruutmeetri suurune ladu asub Sipoos ning 2025. aasta mais avatakse 35 000 ruutmeetrine ladu Järvenpääl.

„Sellel skaalal oleme selge turuliider,” ütleb Hollmérus.

 

Balti Assamblee kirjandusauhinna laureaat on Rein Raud

NordenBladet — Balti Assamblee (BA) auhinna kirjanduse kategoorias sai romaani „Katkurong“ eest Eesti kirjanik ja luuletaja Rein Raud.

Rein Raua „Katkurong“ ilmus 2023. aastal ja jutustab 20. sajandi alguses toimuva filmilikult hoogsa loo velsker Jakob Sarapikust, kes saadetakse likvideerima Mandžuurias möllanud katkuepideemia tagajärgi ning töötab hiljem Tallinna Keskvanglas. Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov avaldas head meelt selle üle, et oma eelmise romaaniga mullugi BA kirjandusauhinnale kandideerinud Raual õnnestus tänavu preemia koju tuua. „Eelmine Eesti päritolu BA kirjandusauhinna laureaat Kai Aareleid on öelnud, et Jaan Krossi järgses eesti kirjanduses on vähe Rein Rauaga võrreldavaid romaanikirjanikke, kes valdaksid ühesuguse meisterlikkusega karakteriloomet, loo punumise oskust ja selget ning samas kujundlikku keelt – rääkimata iga lause taga kumavast eruditsioonist. On väga hea meel juhatada Rein Raua radadele ka Läti ja Leedu inimesi,“ sõnas ta.

Balti Assamblee kunstiauhinna pälvis Läti filmirežissöör Dāvis Sīmanis, kelle tänavune film „Maria vaikus“ kujutas saatuslikke ajaloolisi sündmusi Baltimaade ajaloos ning pälvis tunnustust ka Berliini filmifestivalil. Teadusauhinna pälvis Leedu teadlane Limas Kupčinskas väljapaistva panuse eest seedimist ja maksa puudutavate haiguste uurimisse ja ravi innovatsiooni.

Eesti nominent kunstiauhinnale oli maalikunstnik Kristi Kongi ning teadusauhinna nominent oli taas Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak, kelle viimase viie aasta teadustöö käsitleb uute digitehnoloogiate kasutamisega kaasnevaid võimalusi ja riske.

Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kujukesest, mis antakse välja igal aastal Balti Assamblee istungjärgu ajal. Tänavu toimub auhinnatseremoonia BA 43. istungjärgu ajal, 18. oktoobril Vilniuses. Žüriisse (pildil, Foto: Balti Assamblee) kuulusid kunstnikud ja eksperdid Leedust, Lätist ja Eestist: Vano Allsalu, Karl Martin Sinijärv, Ragne Kõuts Klemm, Donata Mitaitė, Ramutė Rachlevičiūtė, Valdemaras Razumas, Ieva Kolmane, Edīte Tišheizere ja Valdis Muktupāvels.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides.

Avafoto: raamat “Katkurong” Rein Raud