Soome plaanitakse luua kosmosekeskus

By

-

oktoober 11, 2024

NordenBladet — Soome valitsus on teinud ettepaneku rahastada kosmose olukorrakeskuse rajamist. Rahastatakse Teede- ja sideministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi haldusalasid. Teede- ja sideministeeriumi osa rahastamisest on 411 000 eurot.
Tänavuse, 2024. aasta kolmanda lisaeelarve eelnõu anti parlamendile üle täna neljapäeval 10. oktoobril 2024.

Kosmose olukorrakeskuse loomine on Soome üldise julgeoleku seisukohalt märkimisväärne samm. Paljud meie ühiskonnas olulised teenused toetuvad satelliitsüsteemidele ning nende tõrgeteta toimimine tuleb tagada. Teede- ja sideministeerium on kogu valitsuse ametiaja tugevalt toetanud kosmose olukorrakeskuse rajamist ning meil on väga hea meel, et otsus sündis nüüd koos. Ka siin seab valitsus esikohale soomlaste julgeoleku. Kosmose olukorrakeskus rahuldab reaalse vajaduse, ütleb teede-, side- ja siseminister Lulu Ranne.

Kosmose olukorrakeskus koostab kosmose olukorrapildi koostöös Soome rahvusvaheliste partnerriikidega ja tihedas koostöös rahvusvaheliste kosmoseseire eest vastutavate organisatsioonidega. Kosmose olukorrakeskus toodab ja levitab olukorrateavet kaitseväele, teistele varustuskindluse seisukohalt kriitilistele ametiasutustele ja ettevõtetele, samuti ülikoolidele ja uurimisinstituutidele.

Keskus töötab jaotatuna eri asukohtade vahel
Riikliku kosmose olukorrakeskuse tegevusfunktsioonid ehitataks üles koos olemasolevate organisatsioonidega. Ilmateenistusega seotult rajataks tsiviiljuhtimiskeskus ja kaitseväega koos sõjaline juhtimiskeskus. Maamõõtmise Instituut toetab mõlema juhtimiskeskuse tegevust, koostades neile enda hallatavate lähikosmose vaatlussüsteemidega riikliku kosmose olukorrapildi.

Kosmose olukorrakeskuse loomine eeldab Soome ilmateenistuse seaduse ja kaitseväe seaduse muutmist. Valitsus esitas 10. oktoobril 2024 parlamendile eelnõu nende seaduste muutmiseks. Seadusandlike muudatustega võiks kosmose olukorrakeskuse rajamine alata 2024. aasta detsembris.

Eesti: Riigikogus avati näitus „Qirim içün / Krimmi nimel” krimmitatarlaste genotsiidist

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 10, 2024

NordenBladet — Näituse avavad Riigikogu esimees Lauri Hussar ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Sõnavõtuga esineb Ukraina suursaadik Eestis Maksõm Kononenko ja videotervitusega Ukraina presidendi eriesindaja Krimmis Tamila Taševa.

„Krimmi poolsaarel alates 2014. aasta märtsist aset leidnud sündmused on krimmitatarlastel lahti rebinud siiani kinni kasvamata haavad ning kardetakse põhjendatult uut massiküüditamise lainet. Meie eestlastena mõistame hästi seda valu ja muret oma kodumaa ja rahvuse säilimise pärast. Ning täna siin, koos ukrainlaste ja tatarlastega, soovime protesteerida nende julmade küüditamiste ja eelkõige just laste küüditamiste vastu, mida Putini Venemaa praktiseerib Donbassis ja teistel okupeeritud Ukraina Vabariigi territooriumitel!” ütles Riigikogu esimees Lauri Hussar.

Kunstiprojekt „Qirim içün / Krimmi nimel” on teekond krimmitatarlaste keerulisse ja mitmetahulisse ajalukku, mille üheks hiljutisemaks võtmesündmuseks oli 1944. aastal alanud massiküüditamine. Totalitaarne Nõukogude režiim küüditas Kesk-Aasiasse ja Uurali mägedesse ligikaudu 200 000 krimmitatarlast, kellest kümned tuhanded hukkusid ning kogu rahvas kaotas kodumaa ja oli aastakümneid jõhkra venestamise surve all. Keeld naasta oma kodumaale tühistati alles 1989. aasta novembris. Venemaa Föderatsioon jätkab 2014. aastal okupeeritud Krimmis Nõukogude Liidus krimmitatarlaste suhtes rakendatud genotsiidipoliitikat, mille eesmärk on hävitada krimmitatarlaste identiteet ning kustutada nende ajalooline ja kultuuriline pärand.

„Qirim içün / Krimmi nimel” on kujundatud nii, et iga külastaja saab järgida krimmitatari rahva ajaloo rada – alates Krimmi asutavate rahvusrühmade sulandumisest üheks rahvaks, läbi nn kuldajastu Krimmi khaaniriigi ajal, kuni tänapäevase võitluseni õiguse eest elada oma esivanemate maal.

Kunstiprojekti algataja on Tamila Taševa, kuraator Mavile Khalil. Väljapanek sisaldab erinevate ukrainlastest ja krimmitatarlastest kunstnike (nt Anton Logov, Asan Barash ja Rustem Eminov) teoseid.

„Qirim içün / Krimmi nimel” valmimisse on panustanud Krimmi platvormi büroo, Ukraina eriesindaja Krimmis, Vastupidava Ukraina Partnerlusfond ja Ühendkuningriigi saatkond Kiievis. Näitus asus varemalt Kiievis ning saabus Tallinna Riigikogu, Ukraina suursaatkonna Eestis ja Krimmi platvormi büroo koostöös.

Näitus on Riigikogu kolmanda korruse galeriis avatud 15. novembrini. Selle vaatamiseks tööpäevadel ajavahemikus kell 10–16 on Toompea lossi sisenemiseks vaja esitada isikut tõendav dokument.

Avafoto: 9. oktoobril avati Riigikogus Ukraina ühe põlisrahva – krimmitatarlaste – keerulist ajalugu kajastav näitus „Qirim içün / Krimmi nimel”. (Erik Peinar)

Soome tuumajaamas taas probleemid, juhtvarras kukkus reaktorisse

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 10, 2024

NordenBladet — Olkiluoto tuumaelektrijaama 3. plokk töötab üllatava rikke tõttu umbes poole võimsusega.

Jaama haldava ettevõtte Teollisuuden Voima (TVO) andmetel oli Olkiluoto 3 tavatootmises, kui üks reaktori juhtvarrastest ootamatult reaktorisse kukkus. Juhtumi tagajärjel vähenes tehase tootmisvõimsus automaatselt umbes 1220 megavatini, öeldakse teates.

Häire põhjuse väljaselgitamiseks ja rikke kõrvaldamiseks on jaama elektritoodang vähendatud umbes 750 megavatini vastavalt häirejuhendile, vahendab Taloussanomat.

TVO hinnangul ei mõjuta sündmus tuumaohutust.

Juhtvarraste ülesanne on reaktori võimsuse reguleerimine ja vajadusel reaktori seiskamine. Olkiluoto 3. üksuse reaktoris on 89 juhtvarrast.

Olkiluoto teine üksus töötab samuti väikese võimsusega. Olkiluoto teine üksus ühendati pühapäeva varahommikul tagasi riigi elektrivõrku. Üksuse elektritootmine seisis 28 päeva pärast seda, kui generaatoris tuvastati niiskustaseme tõus.

Teine üksus toodab elektrit mitu kuud 725-megavatise võimsusega. Jaamaüksuse elektriline netovõimsus on 890 megavatti.

Võimsus on piiratud, et vähendada rootori rikke ohtu. Teise üksusse paigaldatud rootor oli viimane saadaolev varuosa rootor TVO laos.

Eesti: Riigikogus olid taas arutluse all lastekaitsega seotud seaduste muudatused

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 10, 2024

NordenBladet — Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärk on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid. Kuigi kõigil on kohustus anda abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele teada, jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel.

Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Eelnõuga täpsustatakse ka omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.

Eelnõuga suurendatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine.

Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada omavalitsusele varakult automaatselt infosüsteemide kaudu teave laste kohta, kes vajavad püsivat tuge oma terviseseisundi tõttu. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, kuid esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust. Lapsest info saamisel tekib omavalitsusel ja Sotsiaalkaitseametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma selleta, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa ja Kert Kingo Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Läti värbab sõjalise mobilisatsiooni korral ka välismaalasi

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 10, 2024

NordenBladet — Neljapäeval, 10. oktoobril Läti parlamendis lõplikul lugemisel vastu võetud ajateenistuse seaduse muudatuste kohaselt saavad mobilisatsiooni korral Läti armees teenida ka teiste riikide kodanikud.

Muudatused näevad ette, et üldise ja osalise mobilisatsiooni korral võivad Euroopa Liidu (EL), Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja NATO liikmesriikide, Austraalia, Brasiilia, Uus-Meremaa või Ukraina kodanikud vabatahtlikult astuda teenistusse Läti kaitseväe koosseisus, vahendab lsm.lv.

Seni ei saanud välismaalasi kriisiolukordades teenistusse võtta. Ukraina kogemus näitab aga, et ka teiste riikide kodanikud suudavad tõhusalt relvajõududes võidelda, on välja toonud kaitseministeerium.

Välismaalase teenistusse vastuvõtmiseks on teatud nõuded. Välismaalane ei tohi olla välisriigi julgeolekuteenistuse, luure- või vastuluureteenistuse töötaja ega muul viisil sellega seotud. Välismaalase vastuvõtmine Läti sõjaväkke peab olema riigi julgeoleku huvides. Samuti ei tohi välismaalane olla teeninud NSV Liidu relvajõududes või julgeolekuteenistuses. Välismaalane peab valdama riigikeelt või vähemalt üht NATO ametlikku keelt – inglise või prantsuse keelt – ning lisaks on veel mitmeid tingimusi.

Seadusemuudatuste eesmärk on parandada ka tulevaste Läti sõdurite tingimusi, sealhulgas kaotada minimaalne viieaastane lepinguperiood ja delegeerida vastutus nende perioodide määramise eest kaitseministrile.

Seni sõlmiti sõduriga enne sõjaväelises õppeasutuses või kaitseväe üksuses väljaõppele asumist leping, mis näeb ette, et pärast väljaõppekursuse läbimist on kohustuslik lepinguline miinimumperiood vähemalt viis aastat. Muudatused on vajalikud, et tagada suurem paindlikkus sõjaväelise teenistuse lepingute sõlmimisel ja julgustada sõdureid teenima kuni esimese lepingu lõpuni, ütlesid Läti armee esindajad varem parlamendisaadikutele.

Samuti nõuavad seadusemuudatused, et vaneminstruktorid oskaksid sobival tasemel rääkida vähemalt ühte NATO ametlikest keeltest. Praegu kehtib see nõue vaid ohvitseri auastet taotlevatele sõduritele.