Pühapäev, november 16, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1505 POSTS 0 COMMENTS

USA Föderaalreservi prognoos: 2025. aastal on oodata vaid kahte intressilangetust võrreldes septembris prognoositud neljaga

NordenBladet – USA Föderaalreserv lõikas eile (18.dets. 2024) oma baasintressimäära veerandprotsendi võrra, mis oli selle aasta kolmas kärbe. Samas andis keskpank märku, et järgmine aasta toob ilmselt vähem intressilangetusi kui varem prognoositi. See teade raputas aktsiaturge, põhjustades Dow Jonesi indeksi 1100-punktilise languse ja Nasdaqi languse 3,5% võrra – suurim turulangus nelja kuu jooksul.

Intressimäära kärped ja majandusprognoosid

Föderaalreservi viimased prognoosid näitavad, et 2025. aastal on oodata vaid kahte intressilangetust võrreldes septembris prognoositud neljaga. Keskpanga baasintressimäär on nüüd 4,3%, ja juhataja Jerome Powell toonitas, et ollakse lähedal nn neutraalsele tasemele, mis ei stimuleeri ega pidurda majandust.

Powell selgitas, et aeglasemad kärped peegeldavad kõrgeid inflatsiooninäitajaid ning ootust, et inflatsioon jääb ka järgmisel aastal püsima kõrgemaks. “Kui tee on ebakindel, tuleb liikuda aeglasemalt – nagu udusel ööl sõites,” võrdles Powell.

Tööturu ja inflatsiooni tasakaal

Kuigi tööturg on jahtumas, ei näe Föderaalreserv siin suurt ohtu. Töötuse määr on tõusnud 4,2%-ni, kuid jääb siiski ajalooliselt madalale tasemele. Powell märkis, et tööturu edasine jahtumine pole vajalik inflatsiooni alandamiseks sihttasemeni 2%.

Samas jääb inflatsioon Föderaalreservi eesmärgist kõrgemaks. Selle aasta oktoobri “põhiinflatsioon” oli 2,8%, mis viitab hinnasurve püsivusele.

Poliitilised tegurid ja Trumpi mõju

President Donald Trumpi teise ametiaja algus lisab majanduskeskkonnale ettearvamatust. Trumpi ettepanekud, nagu uued tollimaksud ja massideportatsioonid, võivad suurendada inflatsiooni ja muuta Föderaalreservi töö keerulisemaks. Powell märkis, et poliitiliste otsuste mõju hindamine on muutunud keerukamaks.

Miks turud langesid?

Wall Streeti ootused, et intressimäärade langetused jätkuvad hoogsamalt, said Föderaalreservi konservatiivsete prognooside tõttu tagasilöögi. Kõrged intressimäärad võivad aeglustada ettevõtete laienemist ja tarbimist, mis tekitab investorites muret.

Edasine vaade

Powell jäi siiski ettevaatlikult optimistlikuks, öeldes, et inflatsioon on endiselt teel allapoole ning Föderaalreserv liigub “ettevaatlikult, et vältida ülekiirustamist.” Keskpank keskendub oma kahele põhieesmärgile: inflatsiooni ohjeldamisele ja tööturu tasakaalu säilitamisele. “Me oleme õigel teel, kuid sihikindlus on oluline,” rõhutas Powell.

USA majandus jätkab küll kasvamist, kuid inflatsiooni ja tööturu tasakaalu hoidmine jääb Föderaalreservi peamiseks väljakutseks lähiaastatel.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Soomes vähenevad haigushüvitised – nii palju inimesed kaotavad

NordenBladet — Muudatus Kela haigushüvitise arvestuses tähendab keskmiselt 17-protsendilist vähenemist eri sissetuleku kategooriates, hindab Lähitapiola kindlustus oma pressiteates.

Haigushüvitis on sissetulekust sõltuv ja mida rohkem teenite, seda väiksem osa teie sissetulekust läheb hüvitise suuruses arvesse. Hüvitis on olnud madala sissetulekuga inimestel 60–70 protsenti ja rohkem teenivatel umbes 30–40 protsenti sissetuleku tasemest, vahendab Iltalehti.

Kärped aga mõjutavad juba alla 30 000 euro jäävaid aastasissetulekuid.
Seni on haigushüvitist saadud 70 protsenti sissetulekust, kui aastas on teenitud maksimaalselt 35 769 eurot. Pärast muudatust puudutab kärbe juba 28 241 euro suurust sissetulekut, ütleb Lähitapiola Henkiyhtiö juht Eeli Hulmi.

Pärast 1. jaanuarist jõustuvat arvestuse muudatust jääb näiteks 48 000-eurose aastatulu juures haigushüvitisest kätte 3600 eurot vähem.

Aastasissetulekuga 60 000 eurot jääb kätte 4800 eurot vähem.

Täistööajaga palgasaajate kuutöötasu mediaan oli 2023. aastal 3564 eurot. Aastasissetuleku osas on see umbes 43 000 eurot aastas.

Kärpe eesmärk on kokku hoida umbes 60 miljonit eurot. Hulmi arvates tabavad kärped eelkõige keskmise sissetulekuga inimesi.

Kui võtta arvesse maksude mõju, siis 36 000 eurot aastas teeniv soomlane on seni aastase haiguspuhkuse ajal saanud kätte umbes 7000 eurot vähem raha kui tööl. Pärast muudatust on kukkumine juba üle 10 000 euro.

Sissetulekukategooriates, mida muudatus puudutab, tähendab see toetuste kärpimist keskmiselt 17 protsenti, ütleb Hulmi.

Kela andmetel sai 2023. aastal haigushüvitist 306 200 inimest. Kela hinnangul puudutab arvestusmeetodi muudatus igal aastal ligikaudu 196 000 haigushüvitise saajat ja ligikaudu 14 000 rehabilitatsioonitoetuse saajat.
Hulmi sõnul on haigushüvitiste kärpimine märk sellest, et soomlased peavad edaspidi enda toimetuleku eest veelgi suurema vastutuse võtma.

Alljärgnev tabel näitab sissetulekute näitel, millised on haigushüvitise muudatused.

Kuusissetulek, bruto

Kuusissetulek pärast makse

Haigushüvitis pärast makse, 2024, kuus

Haigushüvitis pärast makse, 2025, kuus

Kuusissetuleku kukkumine haiguspuhkuse ajal 2025 pärast makse, €

Kuusissetuleku kukkumine haiguspuhkuse ajal 2025 pärast makse, %

Haigushüvitise taseme muutus pärast makse, 2025 vs. 2024, %

2 000 €
1 500 €
1 100 €
1 100 €
-400 €
-29 %
0 %

3 000 €
2 200 €
1 600 €
1 300 €
-900 €
-39 %
-17 %

4 000 €
2 800 €
1 700 €
1 400 €
-1 400 €
-48 %
-17 %

5 000 €
3 300 €
1 900 €
1 500 €
-1 800 €
-54 %
-17 %

6 000 €
3 900 €
2 000 €
1 650 €
-2 250 €
-58 %
-17 %

7 000 €
4 500 €
2 100 €
1 750 €
-2 750 €
-61 %
-17 %

8 000 €
4 900 €
2 200 €
1 850 €
-3 050 €
-62 %
-17 %

9 000 €
5 400 €
2 300 €
1 950 €
-3 450 €
-64 %
-17 %

10 000 €
5 800 €
2 500 €
2 000 €
-3 800 €
-65 %
-18 %

 

Taani pakub Süüriasse naasjatele koguni 27 000 eurot

NordenBladet — Taani tegi Süüria põgenikele tõelise üllatuse. Täiskasvanud, kes naasevad vabatahtlikult Süüriasse, saavad keskmiselt 200 000 Taani krooni – see on praeguse vahetuskursi järgi 26 818 eurot. Lapse kohta makstakse 50 000 krooni (6700 eurot). Väljasõidutoetust makstakse kodumaale tagasisaatmise seaduse raames.

Taani sotsiaaldemokraatliku erakonna integratsiooniminister Kaare Dybvad Bek selgitas väljaandele Bild: „Alates 2015. aastast on Taanist välja rännanud veidi üle 5100 süürlase, kellest peaaegu 600 seadusliku elukohaga süürlast on alates 2019. aastast rahalise toetuse abil vabatahtlikult Taanist Süüriasse saadetud. Loodan, et uusi arendusi arvestades kasutab pakkumist veelgi rohkem inimesi.”

Tänavuse, 2024. aasta 1. jaanuari seisuga elas Taanis umbes 45 000 Süüria päritolu immigranti ja järeltulijat, sealhulgas umbes 28 000 täiskasvanut ja 17 000 last. Kui kõik süürlased korraga lahkuksid ja naasmisraha välja võtaksid, oleks see Taani jaoks kulukas.

See teeb täiskasvanutele 750 904 000 eurot ja lastele 113 900 000 eurot. Kokku umbes 865 miljonit eurot. Kõik muidugi ei lähe. Sellise väikeriigi nagu Taani kohta on see suur raha.

Paljud süürlased samas Taanis ei tööta. See muudab Taani jaoks rahaliselt atraktiivsemaks neile tagasisõidu eest raha maksta. Seni pole ükski tsentristlik partei vaidlustanud kõrget summat, 27 000 eurot täiskasvanu kohta.

Saksa CDU parlamendifraktsiooni aseesimees Jens Spahn tegi hiljuti ettepaneku: vabatahtlikult Süüriasse naasmisel tasuta lend ja 1000-eurone preemia. Tema ettepanek oli vastuoluline.

Parteikaaslane Dennis Radtke on Spahni ettepaneku suhtes skeptiline: „Kui rääkida Süüriast, siis kiireim ettepanek ei ole automaatselt parim.”

Ja edasi: „Raske on ennustada, millises suunas arengud lähinädalatel liiguvad. Nii humanitaarsetel kui ka majanduslikel põhjustel ei tohiks me lennupiletite jagamisega liialt kiirustada. Süüria meeste tööhõive määr on keskmisest kõrgem. Suur osa ettevõtetelt saadud tagasisidest oli vastavalt ärritav.”

Ametiühingute keskliidu esimees Frank Werneke ütles: „Arutelu Süüria põgenike tagasisaatmise üle on täiesti enneaegne ja tekitab hirmu halbade asjade ees, eriti seoses föderaalvalimiste kampaania algusega.”

Soome: Merepiirivalve edastas hoiatuse Soome lõunaosa elanikele

NordenBladet — Soome ametivõimud päästsid Helsingi Kuusisaari saare lähistel jäält inimese, teatab Soome lahe piirivalve sotsiaalmeedias.
Missioonil osalesid mitmed politsei- ja päästeüksused, merepiirivalve ja piirivalve helikopter.

Merepiirivalve edastas ühtlasi karmi hoiatuse Soome lõunaosa elanikele. Piirivalve hoiatab, et lõunarannikul on jää väga nõrk ning olukord lähiajal oluliselt muutuma ei hakka.

 

Populaarne telefon eemaldatakse kiirkorras müügilt – põhjuseks on Euroopa Liit

NordenBladet — Mobiiltelefonide tootja Apple peab reageerima EL-i laadijaotsusele. USA ettevõte Apple eemaldab aasta lõpuks EL-is müügilt kolm iPhone’i mudelit. Probleemist teatas majandusväljaanne Forbes, mis tugineb oma teabes Prantsuse veebisaidi iGenerations raportile.

Raporti kohaselt võib Apple tooted müügilt kõrvaldada juba sel reedel, 20. detsembril.

Äkilise otsuse põhjuseks on see, et kõnealustel mudelitel on valed laadimispordid. Mudelid on iPhone 14, 14 Plus ja SE, millel on Apple’i oma Lightning laadimisport.

iPhone 14 oli 2023. aastal maailmas enimmüüdud telefonide osas kolmas. See tuli välja 2022. aasta sügisel, nii et vanuse poolest pole seade veel iidne.

Põhjuseks on EL-i otsus 2022. aastal keelata USB-C laadimispordita telefonide müük. Lisaks telefonidele on ka mõnede muude seadmete osas tehtud otsuse eesmärk püüda vähendada elektroonikajäätmeid.

Teada oli, et otsus jõustub 2024. aasta lõpuks. Apple on sellele juba reageerinud, kuna eelmisel aastal välja antud iPhone15 sisaldab USB-C laadimisporti.

Vanemate toodete müügilt tõmbamine näib aga tulevat viimasel hetkel, kuna Apple on EL-i keelu vastu võidelnud.