NordenBladet – Andrus Kivirähki kirjutatud semu-teraapia “Viimane etendus” toob üle pikkade aastate VAT teatris koos lavale Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa.
Ka loos kohtuvad kaks vana semu – endised nukunäitlejad Ricard ja Lembit, kes aastaid teineteist näinud pole. Mõnusa kokkusaamise asemel hakkavad aga kerima vanad pinged, mille lahendamisest kujuneb paras arveteklaarimine. Loo on lavastanud ja muusikaliselt kujundanud autor Kivirähk ise, kes lubab, et saab ka naerda, kuna ilma naljata näidendit poleks ta üldse kirjutama hakanudki.
“Kuidagi juhtus nii, ega ma ei arva, et kõiki oma näidendeid peaksin ise lavastama ja selliseid keerulisemaid ma kindlasti ei üritagi lavastada, aga tundus, et sellega ma võiksin hakkama saada, kahe vana sõbraga, niimoodi vaikselt nokitseda, et ei ole mingit vahemeest meile vaja. Kolmekesi tuleme toime ja nii ongi läinud,” kommenteeris Kivirähk.
“Viimane etendus” esietendub VAT teatris 17. detsembril.
Autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Andrus Kivirähk
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Martin Koldits
Osades: Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa
NordenBladet — Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul on arutelu suunatud sellele, et leida tuuleparkide rajamisel nii riigikaitse kui ka energiamajanduse vajadusi rahuldav lahendus. „Usun, et tasakaaluka lahenduse leidmine on võimalik. Me peame tagama oma riigikaitse eesmärkide täitmise. Samal ajal on tuuleparkide rajamine osa meie energiamajanduse arengust, mida on vaja selleks, et oleksime ka tulevikus suutelised katma kasvavaid kaitsekulusid,“ ütles ta.
Majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi sõnul on võimalikult kiire ja suuremahuline üleminek taastuvenergiale iga Eesti inimese huvides. „Esiteks peab olema hoitud meie loodus ja säilima kvaliteetne elukeskkond, teiseks tuleb Eesti inimestele toimetuleku ja ettevõtjate konkurentsivõime huvides tagada taskukohane elekter ning kolmandaks peame oma riiki kaitsma agressori eest. Nende huvide vahel tuleb leida mõistlik tasakaal,“ sõnas Aab.
Komisjonide kell 12 algavale ühisele istungile on kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ja Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.
NordenBladet — Täna esmaspäeval, 16. detsembril 2024 avaldati riikliku lastestrateegia veebilehel lastele suunatud toiduturunduse juhis, mida Helsingi Ülikool on riikliku lastestrateegia elluviimise raames ellu viinud. Juhises on määratletud toidud, mida ei tohiks lastele turundada.
Toitumine on üks olulisemaid laste tervist mõjutavaid tegureid, mis mõjutab näiteks kaalutõusu riski ja hammaste tervist. Lastele suunatud ebatervislike, st kõrge küllastunud rasva-, soola- või suhkrusisaldusega toitude reklaam on nähtus, mille puhul ei austata lapse õigusi. Uute suuniste eesmärk on selle väljakutsega toime tulla, keskendudes lastele suunatud toiduturundusele ja andes konkreetselt juhiseid ebatervislike toitude turundamise piiramiseks.
Suunistes määratletakse neli tooterühma otseselt ebatervisliku toiduna, mida ei tohiks lastele turundada:
1. Maiustused, šokolaad ja suhkrutooted
2. Jäätised, sorbetid ja mahlapulgad
3. Energiajoogid
4. Alkohoolsed joogid ja nende mittealkohoolsed analoogid
Lisaks neljale tooterühmale on teatud kriteeriumid ka teistes kaubagruppides, mille täitmisel ei tohiks sellesse tootegruppi kuuluvat toitu lastele turundada. Need kriteeriumid on määratletud juhises.
Juhise osana kirjeldatakse ka lastele suunatud turundust. Lastele suunatud turunduseks loetakse näiteks toote müüki panemist seoses muude lastele huvipakkuvate toodetega, näiteks mänguasjadega, või toote turundamist seoses lasteprogrammidega.
Juhis põhineb taustauuringul ja on koostatud Helsingi ülikooli toidu- ja toitumisteaduste osakonna teadlaste poolt sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi rahastusel. Projekt on osa riiklikust lastestrateegia rakenduskavast.
Juhise täitmine on vabatahtlik. Küll aga julgustatakse valdkonna ettevõtjaid lastele suunatud turunduse planeerimisel juhisega arvestama. Töö ebatervisliku toidu kasutamise vähendamiseks jätkub ka järgmisel aastal riikliku tervise- ja heaoluprogrammi raames.
NordenBladet — Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (461 SE) on seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada.
Seaduse järgi saab registrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. 2025. aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. 2025. ja 2026. aastal saab selliselt registrist kustutada sõiduki, mille registrikanne on peatatud või mis on ajutiselt kustutatud ja millel ei ole vähemalt viimased kaks aastat olnud kehtivat tehnoülevaatust. Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot. Kui sõiduk antakse üle jäätmekäitlejale, kustutatakse sõiduk registrist lammutustõendi alusel tasuta.
Alates 2025. aastast sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas see võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et see hiljem uuesti kasutusele võtta.
Seaduse kohaselt on võimalik teisaldada avalikult kasutatavalt teelt pargitud sõiduk, kui sel puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või kui sõiduk ei ole komplektne ehk tegu on n-ö romusõidukiga. Samuti antakse sõiduki teisaldamise õigus lisaks politseile ja kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee puhul ka Transpordiametile.
Riigikogu täiendas ka mootorsõidukimaksu seadust, et täpsustada ajutiselt kustutatud ja peatatud registrikandega sõidukite maksustamist. Sellistele sõidukitele kehtib 2026. aasta lõpuni üleminekuaeg, mille jooksul neid ei maksustata. Muudatusega täpsustatakse, et kui ajutine kustutamine lõpetatakse või registrikanne taastatakse, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda alates sõiduki liiklusregistri aktiivsesse ossa kandmise päevast aasta lõpuni.
Samuti lisas parlament seadusesse sätte, mille järgi vabastatakse alates 2027. aastast mootorsõidukimaksust ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukid, et vabastada maksukoormusest isikud, kes sõidukit näiteks selle taastamise tõttu pikemalt ei kasuta. Ajutise kustutamise lõpetamisel tuleb maksu tasuda terve käimasoleva aasta eest.
Alates 2026. aasta 1. novembrist kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on sama aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kui omanikule on sõiduki asukoht teada, tuleb tal teha sõidukile ülevaatus ja see kindlustada, sõiduk registrist ajutiselt kustutada või anda see üle jäätmekäitlejale lammutamiseks. Toimingu tegemata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv.
Transpordiamet saab registri korrastamiseks õiguse sealt ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast on möödunud vähemalt aasta või mille juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt üks kuu. Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki kasutajaid või valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama.
Seadusega luuakse võimalus kustutada üle 30-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant. Ajaloolise väärtusega sõidukeid tuleb hoiustada sademe- ja vedelikukindla pinnakattega rajatises, et vältida keskkonnahäiringut.
Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Igor Taro Eesti 200 ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 ja selle vastu oli 16 Riigikogu liiget.
NordenBladet — Läänemerel sidekaablite läbilõikamises kahtlustatav Hiina laev Yi Peng 3 sai juhised Vene luureteenistuselt, edastab USA väljaanne Wall Street Journal. Väljaanne tugineb oma teabes uurimisega seotud anonüümsetele ametlikele allikatele.
WSJ allikate sõnul õnnestus Vene luurel veenda Yi Peng 3 kaptenit kasutama sidekaablite läbilõikamiseks ankrut.
Kreml on eitanud igasugust seotust kaablite läbilõikamisega. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles toona, et peab väiteid „absurdseks ja naeruväärseks”.
Allikad räägivad ajalehele, et Vene korvett Merkur saabus 21. novembril Taani ja Rootsi vahelisele merealale Kattegati ning viis läbi Yi Peng 3 ja selle ümbruse elektroonilise luure.
WSJ teatel edastas Vene laev krüpteeritud informatsiooni oma staapi, mis asub Venemaal Kaliningradis.
Merkuri korvett kuulub Venemaa Musta mere laevastikule. See tegutseb peamiselt Vahemerel ja saadab sanktsioone rikkuvaid Venemaa kaubalaevu.
Artiklis antakse hinnang ka NATO raskustele reageerimisel Läänemere sündmustele. WSJ allikate sõnul ei taha võimud kodanike seas paanika vältimiseks Venemaad avalikult süüdistada.
Soome Yle teatas novembris, et Hiina laeva tegevuses toimus kevadel selge pööre. 16. märtsil suundus Yi Peng 3 Venemaa Kaug-Idas asuvasse Nahhodka sadamasse.
Pärast seda on Yi Peng 3 laevaliiklust jälgiva andmebaasi MarineTraffic andmetel teinud vähemalt kolm reisi Venemaale Murmanskisse ja ühe Peterburi lähedale Ust-Lugasse ehk Laukaansuusse.
Laeva andmete kohaselt ei olnud Yi Peng 3 2015. aastal alanud vaatlusperioodil enne möödunud kevadet Venemaal kordagi käinud. Pärast 2024. aasta märtsi pole laev aga Hiinasse naasnud.
Jääb arusaamatuks, miks laeva omav Hiina ettevõte 2024. aasta kevadel oma tegevusmeetodeid muutis ja kas see põhines näiteks koostöö alustamisel Venemaa üksusega.
