Esmaspäev, august 18, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1395 POSTS 0 COMMENTS

Euroopa Komisjon valmistub digi-ID kasutuselevõtuks Schengeni alal

NordenBladet — Euroopa Komisjon võttis vastu kaks ettepanekut Schengeni alale*  ja sealt välja reisivate isikute passide ja isikutunnistuste digiteerimiseks.

Kavas on luua nn digitaalsete reisitunnistuste ühisraamistik ja uus ELi digitaalne reisirakendus, milles reisijad saavad oma digitaalsed reisitunnistused luua ja salvestada. Uued eeskirjad muudavad Schengeni alale ja selle sees reisimise lihtsamaks ja turvalisemaks.

Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová: „Ettepanek passide ja isikutunnistuste digiteerimiseks sillutab teed sujuvamale ja turvalisemale reisikogemusele. See võimaldab reisijatel liikuda mugavamalt ja kiiremini kogu ELis. Nagu me teame, peavad paljud eurooplased just seda ELi suureks eeliseks.”

Schengeni ala välispiiride ületamisel kontrollitakse süstemaatiliselt nii ELi kodanikke kui ka kolmandate riikide kodanikke. Praegu tehakse neid kontrolle füüsiliselt piiripunktis. Ainuüksi 2023. aastal registreeriti kokku ligi 600 miljonit piiriületust, mis näitab, et piirikontrolli on vaja kiirendada ja tagada sujuvam reisimine. Samal ajal tuleb säilitada turvalisuse kõrge tase ning iga reisija kontroll.

Digitaalne reisitunnistus on passi ja isikutunnistuse kiibis sisalduvate andmete digitaalne versioon. See hõlmab omaniku näopilti, kuid mitte tema sõrmejälgi. Digitaalset reisidokumenti saab hoida mobiiltelefonis. Digitaalse reisitunnistuse kasutamine on reisija jaoks täielikult vabatahtlik ning seda saab taotleda tasuta.

Digitaalne reisitunnistus:

võimaldab reisijatel sujuvamalt ja kiiremini riigipiire ületada. Nii ELi kui ka kolmandate riikide kodanikud saavad enne reisi ELi või EList välja esitada oma digitaalse passi või ID-kaardi eelkontrolliks;
suurendab liikumisvabadust ja vähendab ELi kodanike halduskoormust. Liikmesriigid võivad lubada ELi kodanikel kasutada digitaalseid isikutunnistusi isiku registreerimisel ja tuvastamisel. Näiteks saab neid kasutada isiku registreerimiseks riigiasutustes, kui ta asub elama teises liikmesriigis, või selleks, et hõlbustada juurdepääsu e-identimise süsteemidele;
muudab piirikontrolli sujuvamaks. Digitaalse reisitunnistusega kaasnev eelkontroll võimaldab piirihaldusasutustel suunata oma aega ja ressursse piiriüleste kurjategijate ja rändajate smugeldamise avastamisele;
parandab Schengeni ala julgeolekut. Digitaalsed reisitunnistused muudavad reisidokumentide autentsuse ja tervikluse kontrollimise ametiasutuste jaoks lihtsamaks ning see omakorda raskendab võltsdokumentide kasutamist ja ebaseaduslikku piiriületust.

Digitaalne reisirakendus
Komisjonil on kavas töötada eu-LISA toel välja ELi digitaalne reisirakendus, mis oleks kättesaadav kõigile ELi ja kolmandate riikide kodanikele, kellel on biomeetriline pass või ELi isikutunnistus ja kes reisivad Schengeni alale või sealt välja.
ELi digitaalse reisirakenduse abil saavad reisijad:

luua omale passi või (ELi kodanike puhul) isikutunnistuse alusel digitaalse reisitunnistuse;
esitada oma reisiplaanid ja -dokumendid eelnevalt piirivalveasutustele. See lühendab ooteaega piiriületuskohtades, sest dokumendid kontrollitakse enne reisi;
tagada oma andmete kaitse. Rakendus küsib enne isikuandmete töötlemist kasutaja nõusolekut. Lisaks peavad liikmesriigid enne andmetele juurdepääsu lubamist pakkuma piirivalveasutustele põhjalikku andmeturbe- ja andmekaitse-eeskirjade alast koolitust.

Digitaalset reisirakendust saab hakata kasutama alates 2030. aastast. See annab võimaluse hakata hoidma oma digitaalseid reisidokumente nn digikukrus.

Järgmised sammud
Komisjoni ettepanekuid hakkavad nüüd arutama ELi nõukogu ja Euroopa Parlament. Kui ettepanekud vastu võetakse, hakatakse ELi digitaalset reisirakendust ja vajalikke tehnilisi standardeid välja töötama.

___________________________________
* Schengeni ala liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Eesti: Riigikogu võttis vastu omastehooldajate koormust vähendava seaduse

NordenBladet — Vastu võeti valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) (421 SE), millega jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist.

Seadusega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes vajavad väga palju tuge, kuid kel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus. Teenuse sihtrühm on mõõduka, raske või sügava puudega, aga ka muu nii täpsustatud kui ka täpsustamata intellektipuudega inimesed, kelle hooldusvajadus on kõrge. Seni on see sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mis on aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega.

Päeva- ja nädalahoiuteenust saab kasutada kuni 23 ööpäeva kuus. Inimestele, kes vajavad toetust kuus vähem kui 10 päeva, leitakse sobiv lahendus kohaliku omavalitsuse või teiste erihoolekandeteenuste hulgast.

Teenusele juurdepääsu tagamiseks täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise puhul peab teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud katma see omavalitsus, kus inimene rahvastikuregistri järgi elab. Elukoha registreerimisel luuakse erisus neile, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha omavalitsus või kel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Nende elukoha saab omavalitsus registreerida omavalitsuse või linnajao täpsusega.

Seaduse poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu (496 SE), millega muudetakse paindlikumaks ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutava iseseisva õendusabi korraldus. Edaspidi on võimalik osutatavat õendusteenust kohandada ning vastavalt vajadusele uuendada teenuse sisu ja mahtu.

Samuti viiakse teenuse korraldamine ja rahastamine Tervisekassasse ning lisatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutav iseseisev õendusabi Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu. Praegu rahastatakse õendusabi ööpäevaringset erihooldusteenust Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Menetlusest langes välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE), millega sooviti moodustada kõigi fraktsioonide esindajatest probleemkomisjon, mille ülesanne oleks olnud kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman (I), Mart Helme (EKRE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Põhiseaduskomisjoni ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata hääletas 47 ja vastu oli 12 Riigikogu liiget ning sellega langes eelnõu menetlusest välja.

 

 

NATO PA majandus- ja julgeolekukomitee saabus Eestisse visiidile

NordenBladet — Visiidi fookuses on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjud nii Venemaa ühiskonnale ja majandusele kui ka Eesti majandusele ja julgeolekule. Kohtumistel räägitakse lähemalt ka olukorrast lahinguväljal, Ukraina jätkuvast toetamisest ning julgeoleku tagamisest Läänemere piirkonnas. Lisaks arutatakse kohtumistel Eesti ja NATO küberkaitsevõimekust ja -prioriteete.

Komitee esindajad kohtuvad täna Riigikogus NATO PA Eesti delegatsiooni juhi Raimond Kaljulaidi ja liikmetega ning osalevad kogu päeva kestvatel aruteludel Riigikogu konverentsisaalis. Ukraina toetamisest ja Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamisest räägivad saadikutele riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning sanktsioonide mõjust Venemaa majandusele kõneleb põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras. Aruteludes osalevad ka Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitseliidu ja Sihtasutuse CR14 esindajad.

Neljapäeval kohtub delegatsioon Riigikogu liikme Andres Sutiga, kes räägib koroonakriisi ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjudest Eesti majandusele. Samuti kohtutakse NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindajatega. Reedel külastavad saadikud kaitseväe linnakut Tapal.

NATO PA majandus- ja julgeolekukomitee delegatsiooni kuulub ligi 20 parlamendisaadikut NATO riikidest ja Ukrainast.

Avafoto: NATO Parlamentaarse Assamblee majandus- ja julgeolekukomitee kohtumised Riigikogus. (Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

 

 

Korruptsioonivastane erikomisjon arutab Nordica tegevust avalikul istungil

NordenBladet — Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et Nordicat ei ole tänaseks erastatud, ettevõtte kahjum on suur ning 1. novembrist lõpeb riikliku lennuettevõtte Nordica koostöö SASiga, mille järel jäävad veel mitmed lennukid rakenduseta.

„Niisuguses seisus riikliku ettevõtte juhtimisel ja erastamisel on oluline jätkuvalt teada rakendatavatest huvide konflikti vältimise meetmetest. Seda enam, et ASi Nordic Aviation Group endiste juhtide üle algatati erikontrolli raporti põhjal kriminaalmenetlus, et selgitada välja, kas lepingu sõlmimisega on tehtud ettevõttele kahju,“ tõi esimees esile.

Kovalenko-Kõlvart lisas, et riigi peaprokurör kommenteeris erikomisjoni 7. oktoobri istungil, et Nordica juhtimisel ei kasutatud avalikke vahendeid säästlikult, samuti on ettevõttel esitamata majandusaasta aruanne. „Nordica juhtatus esitab 15. oktoobriks edasise tegevuskava ning komisjon peab oluliseks enne seda saada ülevaade Kliimaministeeriumi ootustest tegevuskava suhtes, et tegevuskava avalikustamisel oleks võimalik neid võrrelda,“ sõnas ta.

Avalikule istungile on kutsutud taristuminister Vladimir Svet ja Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu.

 

Läti: Politsei tõkestas suure migrantide smugeldamise operatsiooni

NordenBladet — Läti politsei koostöös piirivalvega viis teisipäeva, 8. oktoobri hommikul läbi mastaapse operatsiooni migrantide smugeldamise peatamiseks.
Kinni peeti 46 illegaalset migranti. Grupp oli püüdnud liikuda politseikaubiku sarnaseks värvitud sõidukiga, vahendab lsm.lv.

Läti politsei Zemgale piirkonna Ida-Zemgale jaoskonna juht Evita Galviņa juhtis tähelepanu, et tegemist on uudsusega, mille puhul seaduserikkujad võltsivad politseivärve ja -autosid (võltsitud olid ehtsa politseiauto numbrimärgid).
Politsei ei täpsustanud, kuidas seaduserikkujad politsei kleebised ja tuled said.
Võimud peatasid kaubiku pärast jälitamist alates Valgevene piirist.

Liiklus oli ajutiselt blokeeritud Aizkraukle piirkonna Staburagi vallas, Aizkraukle-Jēkabpilsi (P76) maantee 17. kilomeetril.

Politsei ja piirivalve otsivad endiselt üht inimest, autojuhti. Ta on umbes 180 cm pikkune, heleda naha, heledate juuste ja tumedate riietega mees.

„Autojuht korraldustele ei allunud. Ta seadis ohtu jalakäijate, enda ja teiste liiklejate elu ja tervise. Samuti autos viibinud inimeste tervise. Rikkus liikluseeskirju, ületades kiirust. Politseinikud otsustasid kasutada tulirelva inimeste peatamiseks,” ütles Läti piirivalve juht Guntis Pujāts Läti raadio saates „Pärastlõuna”.

Kahtlastest isikutest palutakse elanikel teada anda telefonil 112.