Tagatud võlakirjade 2020/2024 kirjalik menetlus lõppes AS-le Pro Kapital Grupp positiivselt

By

-

september 19, 2023

NordenBladet — 30. augustil 2023, avaldas AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Ettevõte) teate, et andis agendile Nordic Trustee & Agency AB (publ) ülesandeks algatada kirjaliku menetluse, millega taotletakse Nasdaq Stockholm börsil noteeritud võlakirjade omanikelt nõusolekut, mis võimaldab Ettevõtte Nasdaq Tallinn börsil noteeritud võlakirjade osalist ennetähtaegset lunastamist. Tagatud võlakirjade omanikud hääletasid nõusoleku poolt.

Nagu eelnevas teates on kirjeldatud, on kirjalik menetlus seotud Ettevõte poolt emiteeritud tagatud, fikseeritud intressimääraga võlakirjadega 2020/2024, ISIN SE0013801172, kogumahus 28 500 000 eurot (edaspidi Võlakirjad). Ettevõtte taotles tagamata, mittekonverteeritavate, fikseeritud intressimääraga võlakirjade, ISIN EE3300001676, (edaspidi Tagamata Võlakirjad) osas nõusolekut sooritada osaline ennetähtaegset lunastamist summas, mis on võrdne maksimaalselt 15 protsendiga Tagamata Võlakirjade kogusummast, so ligikaudu 1,45 miljonit eurot.

Kirjalikus menetluses hääletamise tähtaeg saabus 18. septembril 2023, kell 15:00. Käesolevaga teatab Ettevõte, et on saanud piisava arvu hääli, et moodustada kvoorumit ja saavutada nõusolek. Kirjaliku menetluse tulemused saadetakse Võlakirjade omanikele ja avaldatakse agendi kodulehel.

Gernandt & Danielsson Advokatbyrå on tegutsenud kirjaliku menetluse õigusnõustajana.

Edoardo Preatoni
Juhatuse liige
+372 614 4920
prokapital@prokapital.ee

Eesti: Väliskomisjon arutas Ukraina kolleegidega Ukraina edasist toetamist

By

Helena-Reet Aari

-

september 19, 2023

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjon pidas eile Ukraina parlamendi väliskomisjoni liikmetega videokohtumise, kus arutati olukorda Ukrainas ja riigi edasist toetamist.

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul jätkab Eesti koos oma liitlaste ja partneritega Ukraina sõjalist, majanduslikku ja poliitilist toetamist, kuid vaja oleks teha senisest veelgi enam. „Ukraina vajab meie abi ja toetust nii kaua, kuni Ukraina on saavutanud sõjas võidu, Venemaa on strateegiliselt lüüa saanud ja oma väed Ukraina territooriumilt välja viinud ning agressioonikuriteo süüdlased eesotsas Venemaa poliitilise juhtkonnaga on saadetud kohtu alla,“ ütles ta.

Tema sõnul vajab Ukraina lääneliitlastelt praegu eelkõige relvastust ja laskemoona, kuid jätkata tuleb ka sanktsioonide kehtestamist ja rakendamist, et avaldada Venemaale veelgi tugevamat survet. „Jätkame tööd ÜRO egiidi all rahvusvahelise eritribunali loomiseks, et võtta isiklikule vastutusele Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijad, ettevalmistajad, vallapäästjad ja täideviijad. Samuti jätkub töö, et aidata Ukrainat teel Euroopa Liidu ja NATO liikmeks,“ kinnitas Mihkelson.

Riigikogu väliskomisjoni liikmed kinnitasid kohtumisel Ukraina kolleegidega, et jätkavad Ukraina toetamist puudutavate teemade tõstatamist kõigil oma kohtumistel ja visiitidel. Väliskomisjon on pidanud Ukraina väliskomisjoni liikmetega regulaarseid videokohtumisi alates eelmise aasta veebruarist.

Vadim Belobrovtsev: Vabariigi Valitsuse suutmatuse pärast on Linnateatri uue maja valmimine küsimärgi all

By

Helena-Reet Aari

-

september 19, 2023

NordenBladet — Tallinna Linnateatri uue maja ehitus on läinud märkimisväärselt kallimaks ja Vabariigi Valitsuse ükskõikne suhtumine lisarahastuse leidmisel on pannud ehituse lõpuleviimise küsimärgi alla, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev.

Tallinnast valitud saadik esitas vastavasisulise arupärimise ka kultuuriminister Heidy Purgale, kes tänasel Riigikogu täiskogu istungil andis mõista, et pealinna esitatud kuue miljoni euro suuruse lisarahastuse taotlust arvatavasti ei rahuldata.

“Tallinna Linnateatri uue maja ehitus on läinud ehitushindade kallinemise tõttu arvatust oluliselt kallimaks. 2017. aastal otsustas Jüri Ratase valitsus tulla linnateatri hoone ehitusele appi ca 10 miljoni euroga, mis moodustas pool toonasest ehitusmaksumusest,” meenutas Belobrovtsev.

“Kõrge inflatsiooni ja tarneraskuste tõttu on aga möödunud aastatel ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud. Pean oluliseks, et valitsus hoiaks rahastamise osas järjepidevust ja tuleks Tallinna linnale ja tegelikult terve riigile niivõrd olulise objekti ehitamisel appi, nagu see oli algusetapil.”

2018. aastal pärast Linnateatri arenduse ideekonkurssi arvestas Tallinn umbes 20 miljoni euro suuruse kuluga, tänaseks on eeldatav hind linna ametnike sõnul ligi 38 miljonit eurot. “Linnateatri uus hoonetekompleks vanalinnas tähistas eelmise aasta novembris sarikapeo ning fakt on see, et ehitus ei saa pooleli jääda. Linnateater on suurest saalist unistanud alates selle loomisest ning pühendunud kollektiiv ja teatrihuvilised on ammu ära teeninud korras teatrihooned,” rääkis Belobrovtsev.

“Tallinna Linnateater kuulub Tallinna linna haldusalasse, kuid arvestades nimetatud etendusasutuse rolli Eesti kultuurimaastikul ja meie inimeste teatrilembust on ainuvõimalik, et riik ja linn jagavad tekkinud lisakulu proportsionaalselt. Käimasoleva ehituse rahastuse jagamine oli väärt näide riigi ja Tallinna linna koostööst,” rääkis Belobrovtsev.

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees tõi välja, et riiklikult tähtsate kultuuriobjektide puhul arvestab Eesti Kultuurkapital ehituse kallinemisega ja näiteks Tartu Südalinna kultuurikeskuse puhul rahastab seda esialgselt planeeritust suuremas mahus, kattes tõusu koos kohaliku omavalitsusega. “Sarnast mudelit oleks mõistlik rakendada ka linnateatri uue maja ehituse puhul. Samas ei ole valitsuse-poolne leige suhtumine üllatuseks, sest isegi renoveerimisel oleva Rahvusraamatukogu puhul ei kiirustata lisaraha eraldamisega,” nentis Belobrovtsev.

Prognoos: Soomes tuleb maha lausa 40 cm lund

By

Helena-Reet Aari

-

september 19, 2023

NordenBladet — Käesoleva nädala ilma võiks nimetada Soomes muutlikuks. Nädala jooksul sajab Soomes maha kümneid sentimeetreid lund, puhub tormituul ja on oodata üle 20 kraadi sooja. Ilmateenistus Foreca räägib oma artiklis nädala ilmast.

Kesknädalal sajab palju, eriti Lapimaal. Teisipäeva ja kolmapäeva jooksul võib Lõuna- ja Kesk-Lapimaal sadada kokku kuni 50 millimeetrit vihma, osa sellest võib olla lumi. Mõnede prognooside kohaselt võib lund sadada kokku kuni 40 sentimeetrit.

Teisipäeval ja kolmapäeval sajab vihma ka riigi lõuna- ja keskosas, ehkki vähem kui põhja pool. Ööl vastu kolmapäeva võib tuul merel ulatuda isegi torminäitudeni.

Lapimaal algab ja lõpeb sadu vihmana, nii et lumi ei püsi kaua maas. Viimasedki killud sulavad nädala lõpuks, kui lõuna poolt tuleb üle riigi sooja õhku.

Reedel võib isegi peaaegu Oulu kõrgusel olla sooja üle 20 kraadi. Soe õhk jõuab ka Lapimaale, kuigi seal jäävad tipunäidud madalamaks kui lõuna pool.

Foreca valvemeteoroloogi Anna Latvala sõnul on muutliku ilma põhjuseks asjaolu, et Soome asub praegu külma arktilise piirkonna ja sooja Kesk-Euroopa piiril.

Kõik asjad on seotud selle olukorraga. Temperatuuride vahe on suur, kui vaadata laiemat ümbrust, märgib Latvala.

Lapimaa põhjaosa jääb külma ossa ja võib sadada lund. Lõunas on sooja üle 20 kraadi.
Latvala selgitab, et lõunas valitsev soojus jõuab Soome kohale pärast kolmapäevast vihmasadu põhjustava madalrõhkkonna taandumist. Reedel võib lisaks soojakraadidele puhuda ka tugev tuul.

Kuigi reedene temperatuur tuleb normist kõrgem, pole aastaaega arvestades väga muutlikus ilmas iseenesest midagi üllatavat.

Soome on piirimail. Lapimaa saab nüüd jahedama doosi, märgib Latvala.

Reedest soojust tuleks aga nautida, sest nädalavahetusel läheb jälle jahedamaks. Valvemeteoroloogi sõnul viib Soome kohale saabuv sajuvöönd endaga kaasa kõrgemad temperatuurid, kuid järgmisel nädalal siiski eriti külm ei ole.

Nädala jooksul üsna palju normaalset ilma, nendib Latvala.

Eesti: Alanud on Riigikohtu praktikakonkurss

By

Helena-Reet Aari

-

september 19, 2023

NordenBladet — Kandideerida saab praktikale Riigikohtu haldus-, kriminaal-, tsiviil-, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse või õigusteabe- ja koolitusosakonda.

Kolleegiumis saab praktikant tuttavaks Riigikohtu ja selle töökorraldusega, osaleda juhendaja toel kolleegiumi töös ning valmistada ette kohtuasjade menetlusse võtmise otsuseid ja kohtulahendeid.

Õigusteabe- ja koolitusosakonnas toimuva praktika ajal õpitakse tundma kohtulahendite infosüsteemi, proovitakse kätt Euroopa Kohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest kokkuvõtete kirjutamisel ning abistatakse osakonna töötajaid pöördumistele vastamisel. Lisaks saab osaleda kohtulahendite süstematiseerimises ning kohtupraktika ülevaadete ettevalmistamises. Tutvutakse ka kolleegiumide tööga.

2023/2024. õppeaastal toimub praktika neljal perioodil:

6. november 2023
8. jaanuar 2024
19. veebruar 2024
1. aprill 2024

Magistriõppe üliõpilaste menetluspraktika kestab kuus nädalat ning bakalaureuseõppe 2. ja 3. aasta üliõpilaste õppepraktika neli nädalat. Magistriõppe üliõpilastele makstakse praktikatasu 1000 eurot (bruto) praktikaperioodi eest.
Kandideerimiseks tuleb saata hiljemalt 9. oktoobriks järgmised dokumendid:

CV,
väljavõte õpingutulemustest ja
motivatsioonikiri.

Motivatsioonikirjas tuleb muu hulgas ära märkida

üksus, kuhu soovitakse praktikale minna ‒ kas haldus-, kriminaal-, tsiviil-, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium või õigusteabe- ja koolitusosakond;
periood, millal soovitakse praktikale tulla.

Valik konkursil osalejate seast tehakse oktoobrikuu jooksul. Konkursitulemused selguvad hiljemalt novembri alguses.

Lisateave:

Kristi Jakobsoo
Riigikohtu personalispetsialist
730 9085