Neljapäev, detsember 18, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1559 POSTS 0 COMMENTS

SAMI rajab Tallinna külje alla AVANT Center-keti esimese hoone

NordenBladet – SAMI gruppi kuuluv kinnisvaraarendusettevõte Tulevara sõlmis Nordeconi kontserni kuuluva ehitusettevõttega NOBE lepingu Sauel asuva SAMI Masinakeskuse AVANT Center’i ehituseks. Tegemist on üle Eesti laieneva AVANT teeninduskeskuste-keti esimese hoonega.

Saue linna aadressile Tule 1 kerkiva 2800 ruutmeetrise brutopindalaga hoonekompleksi maksumuseks on ligi 3,3 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning see valmib 2024. aasta suveks.

„Uue keskusega soovime astuda sammu edasi jõudmaks järgmisele tasemele teeninduse kvaliteedi osas. Ettevõtte pikk tegutsemisajalugu ja kaubamärgi tuntus seavad kõrgemad nõudmised ka teenindusele. Meie praegune arenguetapp eeldab teistsugust lähenemist, pakkumaks paremat kvaliteeti uute laadurite müügis ja kasutatud masinate hoolduses,” lausus SAMI Masinakeskus OÜ tegevjuht Renee Mõttus.

Renee Mõttuse sõnul on peale Saue AVANT Center´i järjekorras järgmiste esinduste ehitus nii Tartus kui ka Pärnus. Hetkel on ettevõte nendes linnades üüripindadel juba esindatud. „Olles esindatud üle Eesti kaasaaegsete teeninduskeskustega suudame paremas töökeskkonnas olla ise efektiivsemad ning veelgi paremad partnerid meie praegustele ja uutele klientidele,” lisas ta.

Tulevara OÜ juhatuse liige Markus Jugala ütles, et AVANT Center Sauel on arendatud algusest peale rohkemaks kui lihtsalt ärihooneks. „GURU Projekti poolt kujundatud hoonekompleks on A-energiaklassiga, saab päikesepaneelidest elektrit ning on oma valguseküllase müügisaaliga näidiseksemplariks tulevastele AVANT Center’itele üle Eesti. Iga detail rentniku äritegevuses on hoonet projekteerides läbi käidud ja vastavates, modulaarsetes ruumilahendustes reaalselt kajastuv. AVANT laadureid on võimalik läbi hoone liigutada, targad laopinnad on integreeritud müügi, teeninduse ja hooldusega ning kogu hoonet on võimalik kaugelt hallata,” selgitas ta.

Tulevara ehitab Eestisse lähiaastatel veel kaks AVANT Center´i hoonet, kuhu mahub lisaks Sami Masinakeskusele ka teisi rentnikke. Lisaks on kavas mitme multifunktsionaalse ärihoone arendus.

„Ehituslepingu sõlmimine tähistab meie jaoks tõhusa koostöö jätku, sest hoone projekt sündis samuti NOBE projekteerimismeeskonna abiga,” ütles NOBE juhatuse liige ja ehitusdirektor Priit Nigols. „Rajatava ärihoone puhul on tellija mõelnud nii töötajate heaolule, toodete esinduslikule väljapanekule kui ka jätkusuutlikkusele. Näiteks, projekteerimisel võtsime arvesse, et kogu kalde all olevat katust oleks võimalik katta päiksepaneelidega, millest toodetav energia tagab kogu hoone energiavajaduse. Ehitise silmapaistev arhitektuur esitas huvitavaid väljakutseid projekteerimisel ning seab kõrged ootused ka ehitusele. Tänu projekti läbi ja lõhki tundmisele saame tagada nobeda ehitustöö.”

_____________________
SAMI gruppi kuuluv masinate müügiga tegelev SAMI Masinakeskus on AVANT kaubamärgi ametlik esindaja Eestis, Lätis ja Leedus. AVANT laadurid ja töövahendid on mõeldud kasutamiseks nii era- kui ka äriklientidele, kes tegutsevad põllumajandus-, teehooldus- ja metsandus- ning ehitussektoris. Kaubavaliku hulka kuuluvad Euroopas ja maailmas tunnustatud brändid. Koostöö AVANT tootjatega on toimunud aastast 1994 – seega tunnevad masinakeskuse spetsialistid tooteid peensusteni. SAMI töötajad on osalenud toodete arendustegevuses alates koostöö algusaastatest.

NOBE brändi all tegutsev Nordecon Betoon OÜ on aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega tegelev ettevõte, mis pakub ehituse täisteenust projekteerimisest hoone valmimiseni. NOBE inseneride käe all valmivad keerukad insenerehitised, büroo- ja tootmishooned ning elumajad nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis. NOBE annab tööd ligi 160 inimesele.

Eesti: Riigikogu võttis Kert Kingolt saadikupuutumatuse

NordenBladet — Riigikogu andis tänasel istungil õiguskantsleri ettepanekul nõusoleku võtta Riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatus ja jätkata tema suhtes kohtumenetlust.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles riigi peaprokuröri taotlust tutvustades, et kahtlustuse järgi võttis Kert Kingo enda kanda kolmandate isikute advokaadikulud ja andis advokaadile kirjalikud suunised kirjutada arvetele, et tegu on talle seoses Riigikogu liikme tööga osutatud õigusabiga, et need makstaks kinni kuluhüvitistest. Madise lisas, et toimikus seisab, et tegelikult nõustas advokaat kohtumenetluses teisi isikuid ja seesugust Riigikogu liikme tööga seotud õigusabi ei andnud. „Kui Riigikogu juhatus täpsustas Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise korda, oli nendele kirjalikele suunistele – kirjutada arvele valeandmed – lisatud ka palved panna sinna kirja teatud eelnõude numbrid,“ lisas õiguskantsler.

Õiguskantsler märkis, et kriminaalasja materjalidega tutvumisel ei ilmnenud ühtegi niisugust asjaolu, mis oleks lubanud tal riigi peaprokuröri taotluse Riigikogule edastamata jätta. „Tõendite lubatavuse ja süü saab otsustada ainult kohus. Selle taotluse ja ettepaneku esitamine ega ka võimalik saadikupuutumatuse äravõtmine ei tähenda, et Kert Kingo on nendes kuritegudes süüdi. Õigust mõistab ainult kohus ja kui süü ei leia tõendamist, siis mõistetakse inimene õigeks,“ toonitas Madise.

Sõnavõtuga esines ka Riigikogu liige Kert Kingo.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Varro Vooglaid, Mart Helme ja Ants Frosch Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ning Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna fraktsioonist.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 66 ja vastu 13 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Avafoto: Riigikogu liige Kert Kingo (Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

 

 

Eesti: Terviseminister vastas arupärimisele psühholoogide puuduse kohta

NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil Riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatuse ja kuulas ära vastused seitsmele arupärimisele.

Terviseminister Riina Sikkut vastas Riigikogu liikmete Andre Hanimägi, Jaanus Karilaiu, Jaak Aabi ja Maria Jufereva-Skuratovski arupärimisele psühholoogide puuduse kohta (nr 54).

Arupärijate sõnul on psühholoogiliste probleemide all kannatavate inimeste arv viimastel aastatel kasvanud, ent tervishoiusüsteem ei suuda nõudlusele piisavalt vastata ja valitseb psühholoogide puudus. Sellest ajendatuna küsisid arupärijad, kuidas on valitsusel kavas tagada psühholoogide piisav arv tulevikus.

Sikkut märkis, et COVID-kriisi ja sõjapõgenikega tegelemise tulemusel on stigma vähenenud ja vaimse tervise muredest räägitakse rohkem. Samuti on tema sõnul paranenud abi otsimise võimalused. „Aga see, et vaimse tervise muresid on rohkem, neist ollakse teadlikumad ja loodetavasti otsitakse ka rohkem abi, see paneb muidugi ka surve sellele, et meil on vaja rohkem spetsialiste, kes nende muredega tegelevad,“ nentis terviseminister.

Minister osutas, et praegu õpib kutseaastal 15 kliinilist psühholoogi ja 14 psühholoog-nõustajat ning 2024. aasta lõpuks peaksime saama veel 14 kutsega kliinilist psühholoogi ja 14 kutsega psühholoog-nõustajat. Ta tõi välja, et tervisesüsteemis töötamise motiveerimiseks suurendati Tervisekassa nõukogu otsusel kliiniliste psühholoogide töötasumäära lisakoefitsiendiga, mis võimaldab raviasutusel tõsta tasu lisaks keskmiselt 38 protsenti, ning kohalikel omavalitsustel on võimalik 30. novembrini taotleda toetust psühholoogi palgale võtmiseks, et kohalikul tasandil teenuseid osutada.

Sikkut lisas, et eksperdid töötavad välja vaimse tervise astmelist abi andmise süsteemi. Ministri sõnul on töötajate puuduse mure üks võimalik lahendus koolitustellimuse suurendamise kõrval lihtsamate ülesannete delegeerimine näiteks tervisekeskuse kliinilisele assistendile või kooli tugispetsialistile, kes on koolitatud vaimse tervise esmaabi andmises. Sikkut osutas, et on ka tõenduspõhiseid meetmeid, nagu koolides rakendatav kiusamisvastane programm KiVa, mis aitavad tervisemuresid ennetada. Samuti on tema sõnul suurendatud tervisekeskustes töötavate vaimse tervise õdede koolitust ja nõu võib saada ka veebi teel.

Ministri sõnul on seni tegeldud psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide ettevalmistamisega, nüüd ka vaimse tervise õdede ettevalmistamisega, aga seni on olnud vähe ja polnud ka plaani, et oleks rohkem madala lävega sekkumisi. „Nüüd on vaimse tervise roheline raamat ja tegevuskava valminud ja sellest lähtuvalt tegelemegi selliste väheinvasiivsete sekkumiste pakkumisega suuremas mahus, et oleks võimalik leevendada seda spetsialistide puudust, lahendades lihtsamad tervisemured inimesele lähemal, on see töökohas, koolis või kohaliku omavalitsuse tasandil,“ sõnas Sikkut.

Terviseminister vastas ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni saadikute arupärimistele Tallinna Haigla rajamise (nr 53) kohta.

Riigikogu kuulas ära veel kultuuriminister Heidy Purga vastused Riigikogu liikmete arupärimistele Tallinna Linnateatri uue maja ehituse (nr 49), eelmise kultuuriministri Piret Hartmani poolt Tähetorni Spordi- ja Terviseklubi rajamiseks eraldatud 100 000 euro (nr 51) ning Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste kohta (nr 16).

Riigikogu liikmete arupärimisele võrdse kohtlemise kohta tööelus (nr 74) vastas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning arupärimisele pronkssõduri eemaldamise kohta (nr 45) vastas siseminister Lauri Läänemets.

Riigikogu võttis Kert Kingolt saadikupuutumatuse

Riigikogu andis tänasel istungil õiguskantsleri ettepanekul nõusoleku võtta Riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatus ja jätkata tema suhtes kohtumenetlust.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles riigi peaprokuröri taotlust tutvustades, et kahtlustuse järgi võttis Kert Kingo enda kanda kolmandate isikute advokaadikulud ja andis advokaadile kirjalikud suunised kirjutada arvetele, et tegu on talle seoses Riigikogu liikme tööga osutatud õigusabiga, et need makstaks kinni kuluhüvitistest. Madise lisas, et toimikus seisab, et tegelikult nõustas advokaat kohtumenetluses teisi isikuid ja seesugust Riigikogu liikme tööga seotud õigusabi ei andnud. „Kui Riigikogu juhatus täpsustas Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise korda, oli nendele kirjalikele suunistele – kirjutada arvele valeandmed – lisatud ka palved panna sinna kirja teatud eelnõude numbrid,“ lisas õiguskantsler.

Õiguskantsler märkis, et kriminaalasja materjalidega tutvumisel ei ilmnenud ühtegi niisugust asjaolu, mis oleks lubanud tal riigi peaprokuröri taotluse Riigikogule edastamata jätta. „Tõendite lubatavuse ja süü saab otsustada ainult kohus. Selle taotluse ja ettepaneku esitamine ega ka võimalik saadikupuutumatuse äravõtmine ei tähenda, et Kert Kingo on nendes kuritegudes süüdi. Õigust mõistab ainult kohus ja kui süü ei leia tõendamist, siis mõistetakse inimene õigeks,“ toonitas Madise.

Sõnavõtuga esines ka Riigikogu liige Kert Kingo.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Varro Vooglaid, Mart Helme ja Ants Frosch Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ning Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna fraktsioonist.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 66 ja vastu 13 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Arupärija Urmas Reinsalu ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo kokkuleppel jäeti istungi alguses töönädala päevakorrast välja arupärimine valeliku poliitika kohta (nr 89).

Istung lõppes kell 19.34.

 

Soomes kadus jalutuskäigu ajal kaks lasteaia last

NordenBladet — Esmaspäeval, 18. septembril jäid Tuusulas lasteaia jalutuskäigu ajal kadunuks kaks eelkooliealist last. Maininki lastepäevakodu töötajad märkasid laste kadumist, kui jalutuskäigult oldi tagasiteel lasteaeda ja lapsi asuti kohe otsima. Ühe kadunukese leidis otsingute käigus politsei. Teise lapse leidis otsingutel osalenud pereliige, vahendab Ilta-Sanomat.

Tuusula alushariduse juht Hannamari Vänni kahetseb juhtunut. Täname politseid ja perekondi kiire reageerimise eest. Kõik Tuusula lastepäevakodud koostavad juhised erinevateks olukordadeks. Lastepäevakodudes on kasutusjuhend näiteks laste kadumise puhuks. Olukord on haruldane ja vaatame üle kõik üksuste ohutusega seotud tegevused, märgib Vänni.

Lasteaed teatab, et on kadunud laste peredega asja läbi arutanud.

 

 

Rootsi: Uppsalas ei julgeta enam kooli minna, sest kardetakse rünnakuid Foxtroti-nimelise kuritegeliku võrgustikuga seotud inimeste lähedaste vastu

NordenBladet — Rootsis Uppsalas on õpilased jõuguvägivalla sagenemise tõttu lõpetanud kooli mineku, teatab kohalik ajaleht Upsala Nya Tidning. Viimase nädala jooksul on Uppsala linnas olnud neli tulistamise juhtumit. Väidetavalt lõppesid neist kaks surmaga.

Meedia andmetel on vägivald suunatud Foxtroti-nimelise kuritegeliku võrgustikuga seotud inimeste lähedaste vastu.

Politseiülem Anders Thornberg ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et lapsi on sunnitud ja survestatud surma ähvardustel sooritama raskeid kuritegusid.

Politsei andmetel ei osale kuritegelike jõukude tipus olevad isikud ise vägivallas, vaid juhivad seda distantsilt.

Upsala Nya Tidningu andmetel on paljud piirkonna perekonnad jõugukonflikti ägeda ohu tõttu riigist põgenenud. Asjast kirjutab teiste seas ka Aftonbladet.

Mõned vanemad on öelnud, et nad on mures, et nende lapsed võivad olla nn surmanimekirjas.

Olen väga mures oma poja ja tema sõprade pärast, sest neil on või on olnud sidemeid kurjategijatega. „Surmanimekirjas” on üle 100 inimese. Kas politsei võtab nendega või nende peredega ühendust või mida peaksime tegema? kirjutas üks naine ajalehele.

Politseiametnik ütles meediale, et kurjategijate Rootsist lahkumise tavaline põhjus on see, et nad kardavad mahalaskmist.

Nüüd näeme, kuidas kurjategijate sugulased teevad sama: nad lahkuvad riigist ohu tõttu, ütleb ta. See, et kurjategijad ründavad sugulasi, on midagi uut.

Politsei väitel on nendeni jõudnud teave, et vähemalt üks perekond on hiljuti Uppsalast lahkunud. Politsei ei osanud öelda, kas perekond on põgenenud välismaale või mujale Rootsi.

„Põhjuseks on ilmselt see, et inimesed tunnevad end ebakindlalt, kuna neil on mingisugune side konfliktis osalevate inimestega,” ütleb ta. Meil ​​on väga palju inimesi, keda asi puudutab.

Uppsala koolipiirkonna juht Olof Oskarsson ütles, et kooli õpetajad ja juhid on olukorrast teadlikud ning püüavad mures olevaid vanemaid aidata.

Teame, et vanemad lasevad oma lastel seetõttu koju jääda. Olukord on igati väga tõsine ja kui sellel on sellised tagajärjed, siis on väga kurb, ütleb ta.

Meil ​​on oma turvaosakond, mis suhtleb politseiga, kuid vajadusel saavad politseiga ühendust võtta ka koolid. Kui midagi teada saame, anname info edasi. Pärast seda jääb asjale hinnangu andmine politseile.

Ta ei osanud öelda, kui palju õpilasi on Foxtroti konfliktiga seotud murede tõttu Uppsala koolidest eemale jäänud.

Me ei pea statistikat selle kohta, miks õpilased on lahkunud, ja ma ei oska öelda, kas õpilased on sel põhjusel lahkunud, räägib ta.

Rootsi politsei hinnangul oli möödunud nädala vägivallategude ulatus enneolematu. Politsei teatel on vägivald Uppsalas alates jaanipäevast hoogustunud. Praegu on vahistatud 20 inimest.

Avafoto: Rootsi. Pilt on illustreeriv. (Unsplash)