Magistrikraadiga soome naine jäi 26-aastaselt töötuks, nüüd on ta 41 ja ikka töötu – mis juhtus?

By

-

september 19, 2023

NordenBladet — Praegu 41-aastane Jyväskylä naine Eeva endale sellist karjääri ei planeerinud. Ta õppis noorena ülikoolis füüsikat, lõpetas magistrantuuri ja sai 25-aastaselt haridusele vastava töökoha. Mu sõbrad olid mu peale isegi kadedad, et leidsin Jyväskylä lähedal oma haridusele vastava töö, räägib naine.

Siis algas majanduslangus. Töötuks jäin pärast aastast töötamist 26-aastaselt 2009. aastal, räägib Eeva väljaandele Iltalehti.

Ta ei jõudnud uut tööd saada, kui ta 28-aastaselt sai oma esimese lapse ja oli umbes kaks aastat lapsehoolduspuhkusel.

Pärast lapse saamist ei leidnud ma tööd, sest mul oleks pidanud olema kogemusi, aga ei olnud. Nii on see varemgi korduvalt olnud. Ettevõtted ootavad tööotsijalt kogemust just nendes tööülesannetes, milleks nad töötajat otsivad, räägib Eeva.

Seevastu esimene lasteaeda läinud laps oli alguses palju haige ja töötusel olid omad head küljed.

Kui väike laps läheb lasteaeda, on pea igal teisel nädalal mingi külmetushaigus. Siis on lihtsam, kui üks vanematest ei tööta, märgib naine.

Neli aastat pärast esimese lapse sündi sündis perre teine laps ja veel neli aastat hiljem kolmas laps. Teise lapse saades oli Eeva 32 ja kolmanda lapse saamisel 36. Mõlema noorema lapsega oli ta kodus umbes kaks aastat.

Pärast teist last õppis ta avatud ülikoolis IT-d. Põhiõpingud suutis ta lõpetada ilma töötu abiraha kaotamata, kuid lõpuks ei aidanud ka õpingud tööle saada.

Programmeerimine oli lõbus ja motiveeris uusi asju õppima. See oli ka sotsiaalne, mis tundus hea. Teisest küljest oli see kurnav ja tekkis tunne, et pead olema superhüperkompetentne, et programmeerijana tööle pääseda ja ka vabal ajal enda oskusi arendada, sest valdkond liigub nii kiiresti edasi. Tundsin, et oleksin pidanud tegema magistrikraadi ja siis saaks ehk sellel alal töötada, räägib naine.

Nüüd on Eeval töötuks jäämisest möödunud 15 aastat. Ta on selle aja jooksul vaid korra tööl käinud.

See oli koroonaviiruse ajal rendifirma kaudu tehtud töö. Nad jätsid mind pärast nädalast haiguslehte kõrvale. Tundus muidugi tobe, aga ka töö ei vastanud minu ootustele. Mulle öeldi, et ma pole piisavalt kiire, kuid töö katkes kohe pärast haiguslehte. Minu haigusleht oli tingitud tööprobleemist, räägib naine

Eeva on töötuse ajal korra oma erialal töövestlusele jõudnud, kuid sellele kohale teda ei valitud.

Tundub, et kui kuhugi ei võeta, siis arvavad tööandjad, et tööotsijal peab midagi viga olema. Siis jäävad tööajaloos alati lüngad pärast lapsi, välja arvatud juhul, kui olete laste saamisel alalisel töökohal. Laste saamist ei saa aga lõputult edasi lükata, märgib naine.

Füüsikaõpingute ajal öeldi Eevale sageli, et loomulikult leiab tööd.

Üliõpilasena ei tea sa, mida ettevõtted tegelikult vajavad. 26-aastase tööotsijana olin siis viljakas eas. Kui ma oleksin ise tööandja, poleks ma ilmselt samuti 26-aastast naist tööle võtnud, kui oleks võimalik võtta mees, selgitab naine.

Eeva usub, et tal on ka hiljem tööd otsides olnud vanuseprobleem. Tunnen, et vanuses 36–38 on naine tööks sobivas vanuses. Kui oled siis lapsega kodus, on ajaaken möödas, selgitab ta.

Eeva loodab, et saab siiski haridusele vastava töö. Päris tore oleks oma haridusele vastavat tööd teha, arvude tehniline ümardamine. Ma ei ole eriti kindel, milline oleks ettevõtte tegevusala, lisab ta.

Värskelt majanduslanguse alguses magistrantuuri lõpetanuna mäletab Rajala, et osa kursusekaaslastest lahkus Jyväskylast Helsingi piirkonda tööle, osa jäi aga ülikooli doktoriõppesse.

Nad oleksid eelistanud töötada ettevõtetes, kuid sellises olukorras hakkasid nad väitekirja kirjutama. Kindlasti oleks doktorantuuris palju tublisid inimesi, keda ettevõtete vajadusteks koolitada, kui ettevõtted viitsiksid seda teha.

Töötuna on Eeva märganud, et soomlased on tööle orienteeritud ja tutvustavad end sageli oma tööst rääkides.

Käisin eile koolis vanemateõhtul ja paljud inimesed tutvustasid end ja rääkisid, millega nad tegelevad. Kui kuhugi lähed, ütled alati eriala. Oleks tore, kui tööst alati ei räägitaks. Töö ei vasta alati inimese huvidele, märgib naine.

Eeva meelest on tööbüroos suhtumine olnud alati asjalik.

Seal on korralik seltskond ja nad annavad endast parima. Probleem, et töötuid kiusatakse, tundub mulle tulevat ülevalt poolt. Vähemalt Jyväskyläs lastakse haridusega inimestel rahus olla, et ei sunnita kogu aeg proovitöid tegema. Tööbüroo töötajad mõistavad, et tööotsimine pole nii lihtne kui lihtsalt tööle minek.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Tallinnas KUMU kunstimuuseumis toimub oktoobris konverents, mis käsitleb hariduse rolli lõimumisel

By

Helena-Reet Aari

-

september 19, 2023

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis koos Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tartu Welcome Centre’i, Rootsi saatkonnaga Eestis ning UNHCRi esindustega Põhjamaades ja Balti riikides korraldavad 24. oktoobril 2023 KUMU kunstimuuseumis rahvusvahelise konverentsi „Hariduse roll kohaliku tasandil lõimumisel“.

Konverents annab võimaluse osalejatel jagada põgenike ja sisserändajate lõimimise kogemusi Põhjamaades ja Balti riikides. Keskendutakse hariduse rollile kohaliku tasandi lõimumisprotsessis ning senistele kogemustele ukraina sõjapõgenike lõimumisel Põhja- ja Baltimaades.

Põhjala ja Balti riikide valitsuste, kohalike omavalitsuste, teadusasutuste ja avaliku sektori organisatsioonide esindajad tutvustavad oma koduriikide ja -organisatsioonide praktilisi kogemusi ning andmeid sisserände ja lõimumise kohta. Konverents lõpeb ühisaruteluga. Konverentsi peaettekanne on haridus- ja teadusministrilt Kristina Kallaselt. Järgnevad ettekanded Rootsist, Soomest, Norrast, Lätist ja Leedust. Eestikeelsele haridusele ülemineku seniseid kogemusi tutvustab Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor Irene Käosaar.

Konverents on tasuta ja ingliskeelne.

Vaata lisainfot konverentsi kava ja registreerumise kohta siit. Konverentsile registreerumise tähtaeg on 17. oktoober 2023.

Konverents toimub Põhjala ja Balti riikide 2022.–2024. aasta projekti FOR-IN raames. Projekti eesmärk on toetada põgenike ja sisserändajate kohalikku ellu lõimumist riigipõhiste valdkonnaüleste koostöömudelite ja Põhja-Balti piirkonna spetsialistide võrgustiku loomise abil. Põgenike ja sisserändajate kohalikku ellu lõimimine on Balti riikides, Põhjamaades ja mujalgi juba pikka aega prioriteet olnud. Põhjamaade ja Balti riikide kogemused põgenike vastuvõtmisel ning sihtriigis nende lõimumise toetamisel on väga väärtuslikud. Tänu projektile on Põhjamaadel ja Balti riikidel võimalik üksteiselt õppida ning rakendada saadud teadmisi kohalikul tasandil igapäevaellu. Vaata lisa FOR-IN projekti kohta.

FOR-in projekti raames toimub 23. oktoobril Tallinnas ka Baltimaade ülene vahetusalgatuse seminar, mis on suunatud mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning mille eesmärk arutada tulevasi koostööformaate ja aktuaalseid teemasid. Samuti soovitakse vahetada kogemusi ja häid tegevusi seoses Ukraina põgenike vastuvõtmise ja integreerimisega Balti riikides.

FOR-IN projekti on ette valmistanud ja käivitanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja mitu teist koostööpartnerit.

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Estcoy-19 kinnitas õppusel Susanoo valmisolekut eelseisvaks välisoperatsiooniks

By

Helena-Reet Aari

-

september 19, 2023

NordenBladet — Eelmisel nädalal lõppes viiepäevane õppus Susanoo, kus Scoutspataljoni jalaväekompanii baasil moodustatud üksus Estcoy-19 tõestas oma valmisolekut täita Iraagis operatsioonil Inherent Resolve ettetulevaid ülesandeid.

Õppuse eesmärgiks oli harjutada läbi kõige tõenäolisemaid ülesandeid ja situatsioone, mis üksust piirkonnas ees ootavad – baasikaitse, kiirreageerimisüksuse mehitamine ja võtmeisikute julgestamine.

„Õppuse kestva stsenaariumi üles ehitamisel võtsime me arvesse eelmiste ja käimasoleva isikukaitsemissioonide õppetunde, peamisi ülesandeid ja võimalikke situatsioone, et parimal moel selgitada välja kui hästi on oktoobris operatsioonipiirkonda suunduv üksus valmis teenistuseks Iraagis,“ ütles õppuse peakorraldaja veebel Siimo Vendt.

Estcoy-19 ülem kapten Priit Lillemetsa sõnul kinnistas õppus missioonieelse väljaõppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi ning aitas kaardistada tegevusi, mis vajaksid missiooni piirkonnas täiendavat tähelepanu. „Erinevate situatsioonide läbi harjutamine tõstis nii sõdurite kui ka ülemate enesekindlust ning valmisolekut missioonipiirkonnas eesootavateks katsumusteks,“ lisas kapten Lillemets.

Oktoobris Iraaki suunduva üksuse põhiosa moodustab Scoutspataljoni vähendatud jalaväekompanii Estcoy-19, kes vahetab välja seal hetkel teeniva jalaväekompanii Estcoy-18. Iraagis teeniva kontingendi hulka kuuluvad lisaks ka rahvuslik toetuselement tagalaüksusena ning staabiohvitserid ja -allohvitserid.

Eesti kaitseväe kontingendi teenistuskohaks on Erbili piirkond. Üksus paikneb koos rahvusvahelise ühendsihtüksusega Erbili õhuväebaasis.

Nii Ameerika Ühendriikide juhitud operatsiooni Inherent Resolve kui ka NATO Iraagi missiooni eesmärk on nõustada ja toetada kohalikke julgeolekujõudusid võitluses islamistliku rühmitusega Daesh (tuntud ka kui ISIS), et luua tingimused edasiseks julgeolekualaseks koostööks. Eesti näitab oma osalemisega, et on valmis toetama oma liitlaseid ning panustama julgeoleku tagamisse just seal, kus asuvad suured julgeolekuohud Euroopa ja NATO liikmesriikide jaoks.

Eesti panustab operatsiooni Inherent Resolve Iraagis taas alates aprillist 2023. Varem on Eesti osalenud Iraagis operatsioonidel Inherent Resolve, NATO Training Mission Iraq, NATO Mission Iraq ja Operation Iraqi Freedom.

Missioonile Inherent Resolve siirduva jalaväeüksuse ESTCOY-19 lõpuharjutus, 12.-14.09.2023. Pildid: ltn Marina Loštšina, rms Brigita Tokovenko

Soome: Helsingis on koht, kus on tehtud eriti palju parkimistrahve – põhjust ei teata

By

Helena-Reet Aari

-

september 19, 2023

NordenBladet — Helsingis on koht, kus ainuüksi käesoleval, 2023. aastal on tehtud juba 122 parkimistrahvi. Võimude jaoks on nähtus müstika, sest keegi ei oska seletada, miks seal on nii palju parkimisvigu. See on Sörnäisten rantatie ääres asuv ülekäigurada. Täpsemalt läheb ülekäigurada üle Lintulahdenkuja ja edasi Kaikukatu kergliiklussilla rambi juurde, vahendab Helsingin Sanomat.

Lintulahdenkujal, lähemal kui 5 meetri kaugusel kõnealusest ülekäigurajast, pargivad autod pidevalt reeglite vastaselt.

„Olen selles ametis olnud 10 aastat. Teist niisugust juhtumit pole olnud,” ütleb parkimiskontrolör Patrick Wikblad.

„Keegi ei oska öelda, miks siin nii tihti valesti pargitakse. Tavaliselt parkimisvead vähenevad, kui korraks trahve rohkem teha, aga nüüd pole seda juhtunud,” lisab ta.
Wikbladi sõnul on parkimisvigade arv kasvanud eriti just viimasel kahel kuul. Halvimal juhul olen pidanud sama päeva jooksul parkimistrahvi tegema kolmele erinevale autole, räägib ta.

Helsingi politsei ülemkomissar Dennis Paterstein jagas teisipäeval sotsiaalmeedias videot, kus valesti pargitud autot pukseeriti ülekäigurajalt minema.

Kohapeal oli parkimistrahve kogunenud toona 117. Vaid kaks päeva hiljem oli see number on juba 122.

Kuigi selles konkreetses kohas parkimisvigade ilmnemisel kindlat põhjust pole, on võimalikke seletusi mitu.

Lintulahdenkuja teeäärsed parklad ülekäiguraja ümbruses ja ka selle kõrval olev parkla on haruldased ööpäevaringselt tasuta parklad.

Wikblad kahtlustab, et kõige sagedamini pargivad seal inimesed, kes piirkonnas ei ela, kuna elurajoonides parkimise rikkumisi vähendavad sageli trahvid.

„Läheduses asuv magistraadiamet võib siinkohal näiteks parkimiskohad ära võtta,” mõtiskleb ta.

Kuna tasuta parkimise aeg on pikk, võib juhtuda ka see, et inimesed võtavad rohkem riske, sest arvavad, et kontrolöre ei käi nii palju.

„Kontrolöride kontor asub lähedal, nii et meist minnakse sageli mööda,” ütleb ta.

Wikbladi sõnul on probleemist kirjutatud sotsiaalmeedias, kuid seni edutult.
„Minu arvates on see Helsingi halvim parkimiskoht ja probleem tundub jätkuvat,” märgib Wikblad.

Ahvenamaa jõukaim mees Anders Wiklöf saarele sõdureid ei soovi

By

Helena-Reet Aari

-

september 19, 2023

NordenBladet — Ahvenamaa miljonäril on Ahvenamaa demilitariseerituse kaotamisele selge vastus: saarele pole vaja sõdureid. Anders Wiklöf (77) ütles Iltalehtile, et tal on hea meel Ahvenamaalt pärit olemise, piirkonna demilitariseerituse ja selle üle, et saarel on autonoomia ja seal ei viibi sõdureid.

Aga seda enam on mul hea meel, et Ahvenamaa kuulub Soomele ja olen uhke Soome kaitsejõudude üle, räägib ta.

Ta võrdleb Soomet Rootsiga, mille puhul Anders Wiklöf* kahetseb, et on kaotatud enamus relvajõududest. Wiklöf on sada protsenti kindel, et Soome kaitsevägi kaitseb vajadusel ka Ahvenamaad.

Meil pole sõjaväge siia vaja, ma usaldan Soome kaitseväge täielikult, märgib ta.
Wiklöfi tunnustus ja usaldus on pärit tema isalt, kes teenis Soome armee ridades sõjas Karjala maakitsusel.

Ahvenamaa demilitariseeritud staatuse juured ulatuvad 19. sajandisse. Rahvasteliidu poolt aktsepteeritud ja Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud pärinevad seevastu 1920.–1940. aastatest.

Teiste seas on Soome valitsuspartei koonderakonna saadikud Jarno Limnéll ja Pekka Toveri pooldanud koos NATO liikmelisusega Ahvenamaa demilitariseeritusest loobumist.

Ahvenamaa ainus parlamendisaadik Mats Löfström on varem Wiklöfi kombel kommenteerinud, et Ahvenamaa on valitseva olukorraga rahul ega näe muudatusteks otsest vajadust.

Teine küsimus, mis Ukraina sõja tõttu päevakorda on kerkinud, on Venemaa konsulaadi tegevus Ahvenamaal. Konsulaadilt on nõutud oma tegevuse lõpetamist ja kohalikud on kogu sõja vältel selle ees meelt avaldanud. Wiklöf ei taha aga kommenteerida Venemaa konsulaadi asja.

_______________________
* Erik Anders Wiklöf (sündinud 25. juulil 1946 Mariehamnis) on Ahvenamaalt pärit ärimees. Wiklöf on ärinõustaja ja majandusteaduse audoktori kraad. Ta on Ahvenamaa mõjukaim ja jõukam inimene. Wiklöfi tuntakse ka hüüdnimega “Ahvenamaa kuningas”.

Wiklöf on pärit lihtsast perest ning ehitas oma impeeriumi ise üles. Tema isa oli müürsepp, ema massöör, kes jäi 30-aastaselt pimedaks.

Anders Wiklöf on abielus Rita Wiklöfiga. Paaril endal lapsi pole, kuid Wiklöf on öelnud, et ta on oma vennapojaga lähedane.

Wiklöf on hariduselt kokk.

Wiklöf alustas äritegevust Ahvenamaal varuosade ja autode edasimüüjana ning müüs muu hulgas Mercedes-Benzi ja BMW sõiduautosid. Ta kasvas investoriks ettevõttes Birka Line, mille üks suuromanik Wiklöf oli kuni oma osaluse likvideerimiseni. Wiklöf Holdingu tööstusi ühendas algul kaubandus, kuid hiljem lisandus hallide ehitamine ja päästehelikopterid. 2010. aasta novembris teatati, et Wiklöfile kuuluv kauplusekett Mathias Eriksson ostab Ahvenamaa suurima kaubamaja Erik Mattssoni.

Wiklöfi kontsern Wiklöf Holding on Põhjamaade suurim ettevõte, mis kuulub 100% ühele inimesele. 2018. aastal töötas seal üle 600 inimese ja käive on 350 miljoni euro ringis. Wiklöf on ka Ålandsbankeni suuromanik ja panga juhatuse liige alates 2006. aastast.

Avafoto: Anders Wiklöf (YouTube)