NordenBladet — Olkiluoto tuumaelektrijaama 3. plokk töötab üllatava rikke tõttu umbes poole võimsusega.
Jaama haldava ettevõtte Teollisuuden Voima (TVO) andmetel oli Olkiluoto 3 tavatootmises, kui üks reaktori juhtvarrastest ootamatult reaktorisse kukkus. Juhtumi tagajärjel vähenes tehase tootmisvõimsus automaatselt umbes 1220 megavatini, öeldakse teates.
Häire põhjuse väljaselgitamiseks ja rikke kõrvaldamiseks on jaama elektritoodang vähendatud umbes 750 megavatini vastavalt häirejuhendile, vahendab Taloussanomat.
TVO hinnangul ei mõjuta sündmus tuumaohutust.
Juhtvarraste ülesanne on reaktori võimsuse reguleerimine ja vajadusel reaktori seiskamine. Olkiluoto 3. üksuse reaktoris on 89 juhtvarrast.
Olkiluoto teine üksus töötab samuti väikese võimsusega. Olkiluoto teine üksus ühendati pühapäeva varahommikul tagasi riigi elektrivõrku. Üksuse elektritootmine seisis 28 päeva pärast seda, kui generaatoris tuvastati niiskustaseme tõus.
Teine üksus toodab elektrit mitu kuud 725-megavatise võimsusega. Jaamaüksuse elektriline netovõimsus on 890 megavatti.
Võimsus on piiratud, et vähendada rootori rikke ohtu. Teise üksusse paigaldatud rootor oli viimane saadaolev varuosa rootor TVO laos.
NordenBladet — Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärk on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid. Kuigi kõigil on kohustus anda abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele teada, jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel.
Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Eelnõuga täpsustatakse ka omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.
Eelnõuga suurendatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine.
Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada omavalitsusele varakult automaatselt infosüsteemide kaudu teave laste kohta, kes vajavad püsivat tuge oma terviseseisundi tõttu. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, kuid esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust. Lapsest info saamisel tekib omavalitsusel ja Sotsiaalkaitseametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma selleta, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa ja Kert Kingo Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.
NordenBladet — Neljapäeval, 10. oktoobril Läti parlamendis lõplikul lugemisel vastu võetud ajateenistuse seaduse muudatuste kohaselt saavad mobilisatsiooni korral Läti armees teenida ka teiste riikide kodanikud.
Muudatused näevad ette, et üldise ja osalise mobilisatsiooni korral võivad Euroopa Liidu (EL), Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja NATO liikmesriikide, Austraalia, Brasiilia, Uus-Meremaa või Ukraina kodanikud vabatahtlikult astuda teenistusse Läti kaitseväe koosseisus, vahendab lsm.lv.
Seni ei saanud välismaalasi kriisiolukordades teenistusse võtta. Ukraina kogemus näitab aga, et ka teiste riikide kodanikud suudavad tõhusalt relvajõududes võidelda, on välja toonud kaitseministeerium.
Välismaalase teenistusse vastuvõtmiseks on teatud nõuded. Välismaalane ei tohi olla välisriigi julgeolekuteenistuse, luure- või vastuluureteenistuse töötaja ega muul viisil sellega seotud. Välismaalase vastuvõtmine Läti sõjaväkke peab olema riigi julgeoleku huvides. Samuti ei tohi välismaalane olla teeninud NSV Liidu relvajõududes või julgeolekuteenistuses. Välismaalane peab valdama riigikeelt või vähemalt üht NATO ametlikku keelt – inglise või prantsuse keelt – ning lisaks on veel mitmeid tingimusi.
Seadusemuudatuste eesmärk on parandada ka tulevaste Läti sõdurite tingimusi, sealhulgas kaotada minimaalne viieaastane lepinguperiood ja delegeerida vastutus nende perioodide määramise eest kaitseministrile.
Seni sõlmiti sõduriga enne sõjaväelises õppeasutuses või kaitseväe üksuses väljaõppele asumist leping, mis näeb ette, et pärast väljaõppekursuse läbimist on kohustuslik lepinguline miinimumperiood vähemalt viis aastat. Muudatused on vajalikud, et tagada suurem paindlikkus sõjaväelise teenistuse lepingute sõlmimisel ja julgustada sõdureid teenima kuni esimese lepingu lõpuni, ütlesid Läti armee esindajad varem parlamendisaadikutele.
Samuti nõuavad seadusemuudatused, et vaneminstruktorid oskaksid sobival tasemel rääkida vähemalt ühte NATO ametlikest keeltest. Praegu kehtib see nõue vaid ohvitseri auastet taotlevatele sõduritele.
NordenBladet — Euroopa Komisjon võttis vastu kaks ettepanekut Schengeni alale* ja sealt välja reisivate isikute passide ja isikutunnistuste digiteerimiseks.
Kavas on luua nn digitaalsete reisitunnistuste ühisraamistik ja uus ELi digitaalne reisirakendus, milles reisijad saavad oma digitaalsed reisitunnistused luua ja salvestada. Uued eeskirjad muudavad Schengeni alale ja selle sees reisimise lihtsamaks ja turvalisemaks.
Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová: „Ettepanek passide ja isikutunnistuste digiteerimiseks sillutab teed sujuvamale ja turvalisemale reisikogemusele. See võimaldab reisijatel liikuda mugavamalt ja kiiremini kogu ELis. Nagu me teame, peavad paljud eurooplased just seda ELi suureks eeliseks.”
Schengeni ala välispiiride ületamisel kontrollitakse süstemaatiliselt nii ELi kodanikke kui ka kolmandate riikide kodanikke. Praegu tehakse neid kontrolle füüsiliselt piiripunktis. Ainuüksi 2023. aastal registreeriti kokku ligi 600 miljonit piiriületust, mis näitab, et piirikontrolli on vaja kiirendada ja tagada sujuvam reisimine. Samal ajal tuleb säilitada turvalisuse kõrge tase ning iga reisija kontroll.
Digitaalne reisitunnistus on passi ja isikutunnistuse kiibis sisalduvate andmete digitaalne versioon. See hõlmab omaniku näopilti, kuid mitte tema sõrmejälgi. Digitaalset reisidokumenti saab hoida mobiiltelefonis. Digitaalse reisitunnistuse kasutamine on reisija jaoks täielikult vabatahtlik ning seda saab taotleda tasuta.
Digitaalne reisitunnistus:
võimaldab reisijatel sujuvamalt ja kiiremini riigipiire ületada. Nii ELi kui ka kolmandate riikide kodanikud saavad enne reisi ELi või EList välja esitada oma digitaalse passi või ID-kaardi eelkontrolliks;
suurendab liikumisvabadust ja vähendab ELi kodanike halduskoormust. Liikmesriigid võivad lubada ELi kodanikel kasutada digitaalseid isikutunnistusi isiku registreerimisel ja tuvastamisel. Näiteks saab neid kasutada isiku registreerimiseks riigiasutustes, kui ta asub elama teises liikmesriigis, või selleks, et hõlbustada juurdepääsu e-identimise süsteemidele;
muudab piirikontrolli sujuvamaks. Digitaalse reisitunnistusega kaasnev eelkontroll võimaldab piirihaldusasutustel suunata oma aega ja ressursse piiriüleste kurjategijate ja rändajate smugeldamise avastamisele;
parandab Schengeni ala julgeolekut. Digitaalsed reisitunnistused muudavad reisidokumentide autentsuse ja tervikluse kontrollimise ametiasutuste jaoks lihtsamaks ning see omakorda raskendab võltsdokumentide kasutamist ja ebaseaduslikku piiriületust.
Digitaalne reisirakendus
Komisjonil on kavas töötada eu-LISA toel välja ELi digitaalne reisirakendus, mis oleks kättesaadav kõigile ELi ja kolmandate riikide kodanikele, kellel on biomeetriline pass või ELi isikutunnistus ja kes reisivad Schengeni alale või sealt välja.
ELi digitaalse reisirakenduse abil saavad reisijad:
luua omale passi või (ELi kodanike puhul) isikutunnistuse alusel digitaalse reisitunnistuse;
esitada oma reisiplaanid ja -dokumendid eelnevalt piirivalveasutustele. See lühendab ooteaega piiriületuskohtades, sest dokumendid kontrollitakse enne reisi;
tagada oma andmete kaitse. Rakendus küsib enne isikuandmete töötlemist kasutaja nõusolekut. Lisaks peavad liikmesriigid enne andmetele juurdepääsu lubamist pakkuma piirivalveasutustele põhjalikku andmeturbe- ja andmekaitse-eeskirjade alast koolitust.
Digitaalset reisirakendust saab hakata kasutama alates 2030. aastast. See annab võimaluse hakata hoidma oma digitaalseid reisidokumente nn digikukrus.
Järgmised sammud
Komisjoni ettepanekuid hakkavad nüüd arutama ELi nõukogu ja Euroopa Parlament. Kui ettepanekud vastu võetakse, hakatakse ELi digitaalset reisirakendust ja vajalikke tehnilisi standardeid välja töötama.
___________________________________ * Schengeni ala liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari.
NordenBladet — Vastu võeti valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) (421 SE), millega jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist.
Seadusega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes vajavad väga palju tuge, kuid kel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus. Teenuse sihtrühm on mõõduka, raske või sügava puudega, aga ka muu nii täpsustatud kui ka täpsustamata intellektipuudega inimesed, kelle hooldusvajadus on kõrge. Seni on see sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mis on aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega.
Päeva- ja nädalahoiuteenust saab kasutada kuni 23 ööpäeva kuus. Inimestele, kes vajavad toetust kuus vähem kui 10 päeva, leitakse sobiv lahendus kohaliku omavalitsuse või teiste erihoolekandeteenuste hulgast.
Teenusele juurdepääsu tagamiseks täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise puhul peab teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud katma see omavalitsus, kus inimene rahvastikuregistri järgi elab. Elukoha registreerimisel luuakse erisus neile, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha omavalitsus või kel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Nende elukoha saab omavalitsus registreerida omavalitsuse või linnajao täpsusega.
Seaduse poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu (496 SE), millega muudetakse paindlikumaks ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutava iseseisva õendusabi korraldus. Edaspidi on võimalik osutatavat õendusteenust kohandada ning vastavalt vajadusele uuendada teenuse sisu ja mahtu.
Samuti viiakse teenuse korraldamine ja rahastamine Tervisekassasse ning lisatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutav iseseisev õendusabi Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu. Praegu rahastatakse õendusabi ööpäevaringset erihooldusteenust Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Menetlusest langes välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE), millega sooviti moodustada kõigi fraktsioonide esindajatest probleemkomisjon, mille ülesanne oleks olnud kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman (I), Mart Helme (EKRE) ja Henn Põlluaas (EKRE).
Põhiseaduskomisjoni ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata hääletas 47 ja vastu oli 12 Riigikogu liiget ning sellega langes eelnõu menetlusest välja.
