NordenBladet — Visiidi fookuses on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjud nii Venemaa ühiskonnale ja majandusele kui ka Eesti majandusele ja julgeolekule. Kohtumistel räägitakse lähemalt ka olukorrast lahinguväljal, Ukraina jätkuvast toetamisest ning julgeoleku tagamisest Läänemere piirkonnas. Lisaks arutatakse kohtumistel Eesti ja NATO küberkaitsevõimekust ja -prioriteete.
Komitee esindajad kohtuvad täna Riigikogus NATO PA Eesti delegatsiooni juhi Raimond Kaljulaidi ja liikmetega ning osalevad kogu päeva kestvatel aruteludel Riigikogu konverentsisaalis. Ukraina toetamisest ja Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamisest räägivad saadikutele riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning sanktsioonide mõjust Venemaa majandusele kõneleb põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras. Aruteludes osalevad ka Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitseliidu ja Sihtasutuse CR14 esindajad.
Neljapäeval kohtub delegatsioon Riigikogu liikme Andres Sutiga, kes räägib koroonakriisi ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjudest Eesti majandusele. Samuti kohtutakse NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindajatega. Reedel külastavad saadikud kaitseväe linnakut Tapal.
NATO PA majandus- ja julgeolekukomitee delegatsiooni kuulub ligi 20 parlamendisaadikut NATO riikidest ja Ukrainast.
Avafoto: NATO Parlamentaarse Assamblee majandus- ja julgeolekukomitee kohtumised Riigikogus. (Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
NordenBladet — Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et Nordicat ei ole tänaseks erastatud, ettevõtte kahjum on suur ning 1. novembrist lõpeb riikliku lennuettevõtte Nordica koostöö SASiga, mille järel jäävad veel mitmed lennukid rakenduseta.
„Niisuguses seisus riikliku ettevõtte juhtimisel ja erastamisel on oluline jätkuvalt teada rakendatavatest huvide konflikti vältimise meetmetest. Seda enam, et ASi Nordic Aviation Group endiste juhtide üle algatati erikontrolli raporti põhjal kriminaalmenetlus, et selgitada välja, kas lepingu sõlmimisega on tehtud ettevõttele kahju,“ tõi esimees esile.
Kovalenko-Kõlvart lisas, et riigi peaprokurör kommenteeris erikomisjoni 7. oktoobri istungil, et Nordica juhtimisel ei kasutatud avalikke vahendeid säästlikult, samuti on ettevõttel esitamata majandusaasta aruanne. „Nordica juhtatus esitab 15. oktoobriks edasise tegevuskava ning komisjon peab oluliseks enne seda saada ülevaade Kliimaministeeriumi ootustest tegevuskava suhtes, et tegevuskava avalikustamisel oleks võimalik neid võrrelda,“ sõnas ta.
Avalikule istungile on kutsutud taristuminister Vladimir Svet ja Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu.
NordenBladet — Läti politsei koostöös piirivalvega viis teisipäeva, 8. oktoobri hommikul läbi mastaapse operatsiooni migrantide smugeldamise peatamiseks.
Kinni peeti 46 illegaalset migranti. Grupp oli püüdnud liikuda politseikaubiku sarnaseks värvitud sõidukiga, vahendab lsm.lv.
Läti politsei Zemgale piirkonna Ida-Zemgale jaoskonna juht Evita Galviņa juhtis tähelepanu, et tegemist on uudsusega, mille puhul seaduserikkujad võltsivad politseivärve ja -autosid (võltsitud olid ehtsa politseiauto numbrimärgid).
Politsei ei täpsustanud, kuidas seaduserikkujad politsei kleebised ja tuled said.
Võimud peatasid kaubiku pärast jälitamist alates Valgevene piirist.
Liiklus oli ajutiselt blokeeritud Aizkraukle piirkonna Staburagi vallas, Aizkraukle-Jēkabpilsi (P76) maantee 17. kilomeetril.
Politsei ja piirivalve otsivad endiselt üht inimest, autojuhti. Ta on umbes 180 cm pikkune, heleda naha, heledate juuste ja tumedate riietega mees.
„Autojuht korraldustele ei allunud. Ta seadis ohtu jalakäijate, enda ja teiste liiklejate elu ja tervise. Samuti autos viibinud inimeste tervise. Rikkus liikluseeskirju, ületades kiirust. Politseinikud otsustasid kasutada tulirelva inimeste peatamiseks,” ütles Läti piirivalve juht Guntis Pujāts Läti raadio saates „Pärastlõuna”.
Kahtlastest isikutest palutakse elanikel teada anda telefonil 112.
NordenBladet – Kapitalisatsioon, täpsemalt turukapitalisatsioon, on ettevõtte turuväärtuse mõõdik, mida arvutatakse, korrutades ettevõtte aktsiate koguarvu ühe aktsia turuhinnaga. See näitab ettevõtte väärtust aktsiaturul.
Kapitalisatsioonist (inglise keeles Market Capitalization ehk Market Cap) räägitakse peamiselt aktsiaturul kaubeldavate ettevõtete kontekstis, kuna see viitab ettevõtte turuväärtusele, mis arvutatakse aktsiate koguarvu ja nende turuhinna põhjal. Kui ettevõte ei ole aktsiaturul noteeritud ega oma aktsiaid, siis turukapitalisatsiooni mõistet nende puhul tavaliselt ei kasutata.
Näiteks kui ettevõttel on käibel 5 miljonit aktsiat ja selle praegune aktsiahind on 20 dollarit, on selle turukapitalisatsioon 100 miljonit dollarit.
Ettevõtte kapitalisatsioon ja turuväärtus on põhimõtteliselt samad asjad, kui räägime turukapitalisatsioonist. Turuväärtus viitab sellele, kui palju ettevõte on väärt aktsiaturu hinnangul, ning turukapitalisatsioon on selle väärtuse konkreetne arvutamise viis. Kui ettevõtte aktsiahind tõuseb või langeb, muutub ka ettevõtte turuväärtus vastavalt.
Turuväärtus on dünaamiline ja võib pidevalt muutuda sõltuvalt turuolukorrast
Turuväärtus ehk turukapitalisatsioon muutub igapäevaselt (ja mõnel juhul isegi sekundite kaupa) vastavalt sellele, kuidas muutub ettevõtte aktsia hind. Kuna turuväärtus arvutatakse korrutades ettevõtte aktsiate koguarvu ühe aktsia turuhinnaga, sõltub see otseselt aktsia konkreetse hetke turuhinnast.
Kui ettevõtte aktsiahind tõuseb, siis suureneb ka ettevõtte turuväärtus. Kui aktsiahind langeb, siis vastavalt väheneb ka ettevõtte turuväärtus. Seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu majandusuudised, ettevõtte finantsaruanded, sektori arengud, turu üldine sentiment, investorite ootused ja muud turudünaamikad.
Ettevõtteid lahterdatakse turukapitalisatsiooni (market capitalization) järgi tavaliselt järgmiste kategooriate alusel:
1. Suure turukapitalisatsiooniga ettevõtted (Large-cap):
Tavaliselt ettevõtted, mille turuväärtus on üle 10 miljardi USA dollari.
Need ettevõtted on tihti stabiilsed ja pika ajalooga suured korporatsioonid.
2. Keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted (Mid-cap): Ettevõtted, mille turuväärtus jääb vahemikku 2 kuni 10 miljardit USA dollarit.
Need ettevõtted on sageli kasvufaasis, kuid nende riskid ja kasumipotentsiaal on üldiselt suuremad kui suurte ettevõtete omad.
3. Väikese turukapitalisatsiooniga ettevõtted (Small-cap): Ettevõtted, mille turuväärtus on 300 miljonit kuni 2 miljardit USA dollarit.
Need on tavaliselt nooremad ja kiiremini kasvavad ettevõtted, kuid nendega kaasneb suurem risk ja volatiilsus.
4. Mikro turukapitalisatsiooniga ettevõtted (Micro-cap): Ettevõtted, mille turuväärtus jääb 50 miljoni kuni 300 miljoni USA dollari vahele.
Need ettevõtted on sageli väga riskantsed ja ebastabiilsed.
5. Nano turukapitalisatsiooniga ettevõtted (Nano-cap): Väikseimad ettevõtted, mille turuväärtus on alla 50 miljoni USA dollari.
Need on väga riskantsed ja tavaliselt spekulatiivsed investeeringud.
Turuväärtus ei kajasta tingimata ettevõtte tegelikku sisemist väärtust, nagu näiteks varad, võlad või tulupotentsiaal, vaid see on pigem turu hinnang sellele hetkel.
Mitteavalike või börsiväliste ettevõtete puhul saab rääkida ettevõtte väärtusest või hindamisest. Selliste ettevõtete puhul kasutatakse tavaliselt muid meetodeid, nagu varade väärtust, rahavoogude hindamist (diskonteeritud rahavoogude analüüs ehk DCF), tulu põhjalikku analüüsi või võrdlust samas sektoris noteeritud ettevõtetega. Kuigi need meetodid võivad anda hinnangu ettevõtte väärtusele, ei tähenda see automaatselt kapitalisatsiooni samas mõttes, nagu seda kasutatakse avalikult kaubeldavate ettevõtete puhul.
NordenBladet – Möödas on 2024. aasta esimene pool, mil investorite kirg tehisintellekti vastu viis turu taevasse isegi siis, kui visalt kõrge inflatsioon purustas lootused, et Föderaalreserv hakkab intressimäärasid langetama. Kolmas kvartal tõi turgudele uue korra. Investorid hakkasid viltu vaatma suurtele väljaminekutele, mida tehnoloogiaettevõtted tehisintellektile kulutasid.
Tehisintellekti (AI) buum on 2024. aasta kolmandas kvartalis turul vaibunud. Esimesel poolaastal viis AI-huviliste optimism turu ülespoole, kuid inflatsioonisurve ja USA Föderaalreservi intressimäärade kärpimise viivitamine vähendasid lootusi. Kolmandas kvartalis hakkasid investorid kahtlema suurte tehnoloogiaettevõtete AI-le tehtud suurtes kulutustes, kuigi samal ajal hakkas inflatsioon vähenema ja Föderaalreserv alandas lõpuks intressimäärasid. See aitas kaasa turgude laienemisele ja erinevad sektorid, nagu kommunaalteenused ja tööstus, edestasid tehnoloogiaettevõtteid.
Magnificent Seveni suured tehnikaaktsiad läksid kvartalis oma teed. Suurte tehnoloogiaettevõtete, nagu Nvidia, Microsofti, Amazoni ja Alphabet, aktsiad langesid, samas kui teised, nagu Apple, Meta Platforms ja Tesla, tõusid. Investorid hakkasid kahtlema, kas AI-le tehtud kulutused toovad kasumit. Samuti toimus arvestatav tõus võlakirjade turul, kuna intressimäärade langus toetas teisi sektoreid.
Väsimus suurte tehnoloogiaaktsiate vastu avaldas survet ka S&P 500-le. Kuid paljude teiste aktsiate kasumid aitasid peamisi indekseid kõrgemale viia. USA suurte ettevõtete võrdlusindeks tõusis kvartaliga 5,5%, viies 2024. aasta kasumi 21%ni. Dow Jonesi turuandmete kohaselt oli see tema parim tulemus esimese kolme kvartali jooksul alates 1997. aastast.
Hiljutised andmed näitavad, et inflatsioon jahenes augustis viiendat kuud järjest, saavutades uue kolme aasta madalaima taseme. Tarbijate meeleolu paraneb ja leibkonnad jätkavad kulutusi.
Kuigi mõnedele paistab majandus tugev ja võimaliku majanduslanguse oht väheneb, näitab töötuse kasv ja madalama sissetulekuga tarbijate finantsraskused, et kõik pole veel täielikult stabiliseerunud.
