Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1666 POSTS 0 COMMENTS

Soomes plaanitakse noortele esmasünnitajatele ligi 30 000 euroseid boonuseid

NordenBladet — Sündide arv on Soomes praegu ajalooliselt madal. Summaarne sündimuskordaja naise kohta oli eelmise, 2023. aasta andmetel 1,26 last. Aastatel 2000–2010 sündis Soomes igal aastal keskmiselt 58 000 last. Eelmisel aastal sündis vaid umbes 43 000 last.

Soome rahvastikuliidu teadusprofessor Anna Rotkirch pakub olukorra parandamiseks välja muuhulgas rahalise boonuse, kui esmasünnitaja on alla 30-aastane, vahendab Ilta-Sanomat.

Boonus vastaks umbes 10 000–30 000 euro suurusele rahasummale. See võib puudutada näiteks hüpoteeki, õppelaenu, maksustamist või pensione või mitut neist.

Näiteks Ungaris saab lastetu paar võtta laenu soodsama intressimäära ja pikema tagasimakseperioodiga. Kui sünnivad lapsed, kustutatakse osa laenust.

Rotkirch viitab, et „samamoodi võiks Soomes mõelda, et esimese lapse sünd enne 30. eluaastat annaks õiguse eluasemelaenu 20 protsendi võrra või õppelaenu 25 protsendi võrra vähendamiseks”. Rotkirchi sõnul tasub kaaluda ka sümboolsemate stiimulite kasutamist.

Rotkirchi hinnangul oleks stiimuli tuumaks väljendada riigi tugevat tahet toetada lastega peresid ning näidata, et Soomes on laste saamine turvaline ja teretulnud.

Rotkirch tegi sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi tellimusel aruande Soome sündimuse languse kohta.

Neljapäeval avaldatud raportis esitab ta kokku 20 meedet sündimuse languse peatamiseks. Nende abiga toetataks inimesi soovitud laste arvule lähemale jõudmisel.

Neli soomlast viiest soovib vähemalt kahte last. Raporti järgi tuleks laste saamine ellu viia enne naise 30. sünnipäeva, kuid eriti just nooremate põlvkondade puhul jäävad praegused sündimustrendid jätkudes kaugelt alla soovitud 2–3 lapse.

Iibe languse peamiseks põhjuseks on lastetute osakaalu kasv ja lastesaamise edasilükkamine hilisemaks, kui üldse. Meil on Põhjamaade kõrgeim emaks ja isaks saamise vanus ning meil on ka Põhjamaade madalaim sündimus, ütles Rotkirch pressikonverentsil.

Seetõttu on vaja soodustada laste saamist juba alla 30-aastastel – näiteks rahaliste toetustega.

Tema sõnul on laste tegemise vanus kasvanud 30-34 eluaastani.
Kindlasti bioloogilistel, aga võib-olla ka sotsiaalsetel põhjustel ei saa me enam väga hilises eas lapasi. Seetõttu on lapsesaamise soovide võimaldamine, kui see on bioloogiliselt võimalik, nende soovituste väga keskne osa, ütleb Rotkirch.

Muud ettepanekud puudutavad muuhulgas sündimusteadlikkuse tõstmist, igapäevaelu korraldamise ja suhete toetamist ning imikute ja lastega perede teenuste ja toetuste parandamist.

Ettepanekutes soovitakse parandada ka sotsiaalset dialoogi, näiteks kuulates noori täiskasvanuid nende soovide ja seisukohtade kohta. Samamoodi tehakse ettepanek tõsta haridustaset ja tööhõive taset ning vähendada töösuhete ketistumist.

Rotkirch tõi välja, et sündimuse langus ei puuduta ainult Soomet ja isegi mitte ainult rikkaid riike. Rotkirchi sõnul on sündimuse langus viimastel aastatel olnud nii kiire peaaegu kogu maailmas, et ÜRO on oma rahvastikuprognoose „üsna dramaatiliselt” muutnud.

Tema sõnul sünnib maailmas igal aastal vähem lapsi ja rahvastiku kasv on tingitud sellest, et oodatav eluiga on pikenenud.

See on suur muutus. Kõik eeldasid, lootsid ja tahtsid, et rahvastiku kasv lõpuks aeglustub. Nüüd tundub, et see juhtub arvatust palju kiiremini. Sellel on palju tagajärgi.

Raporti saanud sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen tunnistab muret, kuid ei luba veel, et ettepanekud viiakse ellu nii nagu need on.

Rahvastikuga seotud faktid ehk Soome demograafia ei ole meie jaoks soodne. Soomes rahvastik vananeb ja tööealiste inimeste arv väheneb ning samas on Soomes suur vahe soovitava ja lõpliku laste arvu vahel. Viimastel aastatel on sündimus langenud oodatust kiiremini ja Euroopa kiireimas tempos, ütles Grahn-Laasonen.

Sündmuse kiire langus viitab sellele, et midagi on juhtunud ja mõtleme sellele, millised võimalused oleks laste soovide elluviimiseks üha enamate inimeste jaoks, lisas Grahn-Laasonen.

20 meedet iibe tõstmiseks

Sündimust parandavate meetmete ettevalmistamiseks korraldatakse noorte konsultatsioon, mis kaardistab 20-29-aastaste soovid ja seisukohad pere ja lastesaamise osas.

Vajatakse laiaulatuslikku ühiskondlikku diskussiooni sündimuse languse põhjuste ja tagajärgede üle ning inimeste lastesoovide toetamist.

Töötatakse välja rahaline stiimul esimese lapse sünniks enne naise 30. sünnipäeva.
Püütakse tõsta haridustaset, kiirendada õppeaegu ja lõpetamist ning lihtsustada õppimise ja lapsevanemaks olemise ühitamist.

Tööhõive taseme tõstmine toetaks eelkõige mehi. Tähtaegade ja töösuhete ketistumise vähendamine ning rasedatega seotud diskrimineerimise kaotamine toetaks lastega perede loomist.

Koolide ja õppeasutuste pakutavale lisatakse tervise-, seksuaal- ja tundekasvatusele ka viljakuseteadlikkus.

Noortele ja täiskasvanutele suunatud tervishoiuteenuste ning töötervishoiu osana tutvustatakse erinevas vanuses ja elusituatsioonides sobivat viljakusnõustamist ja juhendamist.

Seksuaal- ja reproduktiivtervise nõustamist ja teenuseid pakutakse laialdaselt kõigis tervisevaldkondades.

Investeeritakse viljakusravisse: suurendatakse avaliku sektori ressursse, lühenevad ravijärjekorrad ning Kela hüvitised peavad tagama, et rahaline olukord ei takista ravile pääsemist.

Multidistsiplinaarne teadus- ja arendusvõrgustik uurib ja jälgib sündimise, viljakuse, lastesoovide täitumise, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning viljakussravi olukorda ning koostab soovitusi.

Noorte täiskasvanute vaimse tervise probleemidega tegeletakse ennetavalt ja kiiresti.
Pakutakse juhiseid, nõuandeid ja tuge noorte täiskasvanute ekraaniaja kvantiteedi ja kvaliteedi osas.

Noortele täiskasvanutele on tagatud võimalus otsida paarisuhteprobleemidele tuge lastekasvatuse ja perenõustamise kaudu.

Riiklike kulutuste kokkuhoiumeetmetes on eelistatud lastega pered ja haridus.

Lapse saamine ja kasvatamine ei tohi vähendada sissetulekut ega pensionisääste.

Toetatakse osalise tööaja ja hooldustöö kombineerimist, et pension ei väheneks.

Ennetatakse rasedusaegset diskrimineerimist, et levitada praegusest peresõbralikumat töökultuuri.

Tagatakse alushariduse ja perepuhkuse kvaliteet ja funktsionaalsus.

Sünnitusettevalmistust arendatakse terviklikult.

Tagatakse lastega perede vanemate õiguse paarisuhte tugiteenustele.

Arendatakse toetust peredele ning uuritakse vanavanemate võimalust ja tahet kasutada perepuhkust lapselaste hooldamiseks.

Allikas: Sotsiaal- ja terviseministeerium
Avafoto: Unsplash

Leedu: Vilniuses sai advokaat surma ja kaks politseinikku vigastada, kui mindi inimest korterist välja tõstma

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Leedu pealinna Vilniuse kesklinnas hukkus väljatõstmise käigus toimunud tulistamises advokaat ja vigastada said kaks politseinikku.
Tulistamine toimus valimisjaoskonna lähedal asuvas hoones. Ametnikke tulistati Vasario 16 asuvas majas, korteri lähedal või sees, kus arvatav tulistaja oli end sulgenud, vahendab lrt.lt.

Politsei teatel läksid politseinikud arvatavat tulistajat korterist välja tõstma kella 10.15 paiku. Tulistaja varjas end esialgu korteris, kuid andis hiljem alla.

„Keegi pole ohus, inimesi võib rahustada,” ütles politsei esindaja hiljem agentuurile Elta.

Ta kinnitas lrt.lt-le, et üks politsei sai vigastada rindkeresse ja teine ​​jalga. Nad on meedikutele üle antud.

„Politseinike elu ei ole ohus. Neid päästsid kuulivestid. Politseinikud pääsesid tõsistest vigastustest,” ütles politsei esindaja.

Juhtumis olid aasatud veel kaks inimest, kohtutäitur ja advokaat.
Ametnikud kinnitasid hiljem, et tulistamises hukkus advokaat Leonid Pšelintsev (69).

„On väga valus ja murettekitav, et kohtumenetlused – väljatõstmised, perekonfliktid – on psühholoogiliselt tundlikud ja viivad inimesed stressi. Meie kohus on tagada, inimestele selgeks teha, et kohtuotsuseid tuleb täita ja jõustada,” ütles advokatuuri esimees Mindaugas Kukaitis lrt.lt-le.
Kukaitis rõhutas, et advokaat, kohtutäitur ja politseiametnikud täitsid seaduslikku ülesannet. Ta rõhutas, et tragöödia näitab, et on vaja kontrollida, kes relvadele ligi pääseb.

Tapetud advokaat esindas naist lahutuse asjas, ütles Kukaitis lrt.lt-le. Kohus otsustas, et tema abikaasa tuleb kodust välja tõsta.

Leedu Kohtutäiturite Koja presidendi Irmantas Gaidelise sõnul ükski kohtutäitur intsidendis surma ei saanud.

Kohtutäitur oli seal kohtuotsust täitmas.
„Kohtutäituri abi viis läbi väljatõstmist ja seal toimus tulistamine,” ütles ta LRT raadiole.

„Minu teada on see lahutuse asi. Selle kohtuotsuse täitmise tulemusena läksid kohtutäitur ja ametnikud kohale ning toimus tulistamine,” rääkis Gaidelis.
Politsei peadirektori nõunik Viktoras Grabauskas kinnitas lrt.lt-le, et kahtlustatav andis end politseile üles.

Hoone asub Lukiškių väljaku lähedal, mis on üks Leedu üldvalimiste eelhääletamise kohti.

Keskvalimiskomisjon kinnitas BNS-ile, et hääletamist ei ole juhtunu tõttu peatatud.

Peaminister Ingrida Šimonytė pidi neljapäeva keskpäeval Lukiškių väljakul asuvas valimisjaoskonnas hääle andma, kuid otsustas minna hoopis teise jaoskonda.

Mitu tundi pärast tulistamist toimunud pressikonverentsil ütles politsei peadirektor Renatas Požėla, et politseil puudub teave korteris seaduslikult olnud relva kohta.

„Meil puudus teave, et selles korteris võidi seaduslikult relva hoida. On väga tõenäoline, et see relv ei olnud kuskil registreeritud; teisisõnu, see oli ebaseaduslik relv,” ütles ta pressikonverentsil.

Siseminister Agnė Bilotaitė rõhutas, et politseinike elud päästsid kuulivestid.
„Kaitsevarustus, antud juhul vestid kaitsesid neid,” ütles Bilotaitė ajakirjanikele.

Meespolitseinik sai Požėla sõnul löögi südame piirkonda. Selle tulemusena kukkus tal sideseade maha ja ta ei saanud kohe abi kutsuda. Ta jooksis tänavale ja palus inimestel abi kutsuda.

Naispolitseinik sai jalast vigastada. Požėla ütles, et ta sai arstiabi kiirabiautos ja keeldus haiglasse minemast.

Tulistaja varjas end esialgu korteris. Politsei peadirektori sõnul õnnestus lisajõudude sündmuskohale saabudes kahtlustatavaga ühendust saada ja teda veenda end üles andma.

 

Soome plaanitakse luua kosmosekeskus

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome valitsus on teinud ettepaneku rahastada kosmose olukorrakeskuse rajamist. Rahastatakse Teede- ja sideministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi haldusalasid. Teede- ja sideministeeriumi osa rahastamisest on 411 000 eurot.
Tänavuse, 2024. aasta kolmanda lisaeelarve eelnõu anti parlamendile üle täna neljapäeval 10. oktoobril 2024.

Kosmose olukorrakeskuse loomine on Soome üldise julgeoleku seisukohalt märkimisväärne samm. Paljud meie ühiskonnas olulised teenused toetuvad satelliitsüsteemidele ning nende tõrgeteta toimimine tuleb tagada. Teede- ja sideministeerium on kogu valitsuse ametiaja tugevalt toetanud kosmose olukorrakeskuse rajamist ning meil on väga hea meel, et otsus sündis nüüd koos. Ka siin seab valitsus esikohale soomlaste julgeoleku. Kosmose olukorrakeskus rahuldab reaalse vajaduse, ütleb teede-, side- ja siseminister Lulu Ranne.

Kosmose olukorrakeskus koostab kosmose olukorrapildi koostöös Soome rahvusvaheliste partnerriikidega ja tihedas koostöös rahvusvaheliste kosmoseseire eest vastutavate organisatsioonidega. Kosmose olukorrakeskus toodab ja levitab olukorrateavet kaitseväele, teistele varustuskindluse seisukohalt kriitilistele ametiasutustele ja ettevõtetele, samuti ülikoolidele ja uurimisinstituutidele.

Keskus töötab jaotatuna eri asukohtade vahel
Riikliku kosmose olukorrakeskuse tegevusfunktsioonid ehitataks üles koos olemasolevate organisatsioonidega. Ilmateenistusega seotult rajataks tsiviiljuhtimiskeskus ja kaitseväega koos sõjaline juhtimiskeskus. Maamõõtmise Instituut toetab mõlema juhtimiskeskuse tegevust, koostades neile enda hallatavate lähikosmose vaatlussüsteemidega riikliku kosmose olukorrapildi.

Kosmose olukorrakeskuse loomine eeldab Soome ilmateenistuse seaduse ja kaitseväe seaduse muutmist. Valitsus esitas 10. oktoobril 2024 parlamendile eelnõu nende seaduste muutmiseks. Seadusandlike muudatustega võiks kosmose olukorrakeskuse rajamine alata 2024. aasta detsembris.

Ettevaatust: ÜÜRNIKELT nõutakse Soomes broneerimistasu, mida ei tohiks võtta

NordenBladet — Soomes on levinud, et korteri näitamise ajal küsitakse tulevastelt üürnikelt broneerimistasu, mis on tegelikult ebaseaduslik. Üürnik peaks tähelepanelikult lugema lepingut, muidu võib mitmesaja euroga mööda pükse saada.

Paljudel juhtudel on lepingu allosas märge, et kui inimene korteri üürimisest loobub, siis peab tasuma 200 eurot asjaajamiskulusid. Lepe on siduv.

Tegelikkuses tohib sellist tasu võtta ainult üürileandja, mitte aga vahendaja. Kui vahendusfirma sellist tasu küsib, võib ta saada hoiatuse või ajutise tegevuskeelu.

Üürnikud peavad olema eriti tähelepanelikud paberitele allkirja andes, sest ka leppetrahvi võidakse esitleda kui broneerimistasu.

Leppetrahvi võib nõuda siis, kui isik on teinud pakkumise elamispinna üürimiseks, aga sellest loobunud. Tavaliselt on leppetrahvi suurus ühe kuu üür.

Viimasel ajal on aga on väga levinud, et korterit vaatamas käinud inimestelt nõutakse asjaajamiskulusid, mille suurus on tavaliselt ligi 200 eurot. Seetõttu soovitatakse käia vaatamas neid kortereid, kus omanik on ise kohapeal, sest ainult omanikul on õigus midagi sellist nõuda.

Vahendajad peavad aga tagama selle, et üürnik eluaset vaadates ikka kõigest aru saaks, mida räägitakse, ja see ei puuduta ainult lepingu läbilugemist.

Avafoto: Unsplash

 

Eesti: Riigikogus avati näitus „Qirim içün / Krimmi nimel” krimmitatarlaste genotsiidist

NordenBladet — Näituse avavad Riigikogu esimees Lauri Hussar ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Sõnavõtuga esineb Ukraina suursaadik Eestis Maksõm Kononenko ja videotervitusega Ukraina presidendi eriesindaja Krimmis Tamila Taševa.

„Krimmi poolsaarel alates 2014. aasta märtsist aset leidnud sündmused on krimmitatarlastel lahti rebinud siiani kinni kasvamata haavad ning kardetakse põhjendatult uut massiküüditamise lainet. Meie eestlastena mõistame hästi seda valu ja muret oma kodumaa ja rahvuse säilimise pärast. Ning täna siin, koos ukrainlaste ja tatarlastega, soovime protesteerida nende julmade küüditamiste ja eelkõige just laste küüditamiste vastu, mida Putini Venemaa praktiseerib Donbassis ja teistel okupeeritud Ukraina Vabariigi territooriumitel!” ütles Riigikogu esimees Lauri Hussar.

Kunstiprojekt „Qirim içün / Krimmi nimel” on teekond krimmitatarlaste keerulisse ja mitmetahulisse ajalukku, mille üheks hiljutisemaks võtmesündmuseks oli 1944. aastal alanud massiküüditamine. Totalitaarne Nõukogude režiim küüditas Kesk-Aasiasse ja Uurali mägedesse ligikaudu 200 000 krimmitatarlast, kellest kümned tuhanded hukkusid ning kogu rahvas kaotas kodumaa ja oli aastakümneid jõhkra venestamise surve all. Keeld naasta oma kodumaale tühistati alles 1989. aasta novembris. Venemaa Föderatsioon jätkab 2014. aastal okupeeritud Krimmis Nõukogude Liidus krimmitatarlaste suhtes rakendatud genotsiidipoliitikat, mille eesmärk on hävitada krimmitatarlaste identiteet ning kustutada nende ajalooline ja kultuuriline pärand.

„Qirim içün / Krimmi nimel” on kujundatud nii, et iga külastaja saab järgida krimmitatari rahva ajaloo rada – alates Krimmi asutavate rahvusrühmade sulandumisest üheks rahvaks, läbi nn kuldajastu Krimmi khaaniriigi ajal, kuni tänapäevase võitluseni õiguse eest elada oma esivanemate maal.

Kunstiprojekti algataja on Tamila Taševa, kuraator Mavile Khalil. Väljapanek sisaldab erinevate ukrainlastest ja krimmitatarlastest kunstnike (nt Anton Logov, Asan Barash ja Rustem Eminov) teoseid.

„Qirim içün / Krimmi nimel” valmimisse on panustanud Krimmi platvormi büroo, Ukraina eriesindaja Krimmis, Vastupidava Ukraina Partnerlusfond ja Ühendkuningriigi saatkond Kiievis. Näitus asus varemalt Kiievis ning saabus Tallinna Riigikogu, Ukraina suursaatkonna Eestis ja Krimmi platvormi büroo koostöös.

Näitus on Riigikogu kolmanda korruse galeriis avatud 15. novembrini. Selle vaatamiseks tööpäevadel ajavahemikus kell 10–16 on Toompea lossi sisenemiseks vaja esitada isikut tõendav dokument.

Avafoto: 9. oktoobril avati Riigikogus Ukraina ühe põlisrahva – krimmitatarlaste – keerulist ajalugu kajastav näitus „Qirim içün / Krimmi nimel”. (Erik Peinar)