Reklaam:

Skandinaavlased on söönud tuhandeid aastaid toitu, mis meeldib soolebakteritele üle kõige

Skandinaavlased on söönud tuhandeid aastaid toitu, mis meeldib soolebakteritele üle kõige

NordenBladet — Inimese toiduvalik mõjutab soolebaktereid, kes omakorda mõjutavad toitainete omandamist toidust. On olemas üks toit, mida soolebakterid üle kõige armastavad, ja see on rukis. Seda kinnitab oma teadustöös proviisor Ville Koistinen. Ta tuvastas, et soolebakterid teevad leivale sama, mida teeb taignale juuretis: muudab rukki selliseks, et see imendub kergemini ja sellest saab kätte rohkem kasulikke aineid, vahendab Helsingin Sanomat.

Varasemad uuringud on näidanud, et rukkil on mitmeid kasulikke omadusi. Üks olulisemaid on see, et see hoiab ära südame-veresoonkonna haigusi. Rukki kiud parandavad mao tööd ning vähendavad ohtu haigestuda soole-, rinna- ja eesnäärmevähki.

Rukkileiva seedimine nõuab vähem insuliini kui nisuleiva seedimine. See tähendab, et veresuhkur langeb aeglasemalt, mis aitab kaasa kaalu reguleerimisel. Rukis sisaldab antioksüdante, mis hoiavad ära põletikke.

Koistineni huvitas mehhanism, mis kõik need kasulikud omadused välja toob. Rukkileiba on Soomes söödud tuhandeid aastaid. Kaks aastat tagasi valiti rukkileib Soome rahvustoiduks. Soome rukkileivas on üle poole rukis, kui mitmetes teistes maades on rukkileib tegelikult nisuleib, millele on rukist vaid moe pärast lisatud.

Rukis on soomlastele ka peamine kiudaine allikas. Kuigi rukis on soositud, surevad soomlased ikka valdavalt südame-veresoonkonna haigustesse.

Koistineni väitel mõjutavad tervist nii toit kui eluviis
Rukis üksi ei suuda heastada näiteks suitsetamisega tekitatud kahju. Koistinen avastas, et leivajuuretises sisalduvad piimhappebakterid ei aita üksnes tainast hapendada, vaid muudavad rukki selliseks, et selle kasulikud omadused paremini välja tulevad.

Koistinen läks veelgi sügavamale: ta uuris, mis toimub rukki seedimise ajal maos. Koistinen tuvastas, et inimese soolebakterid erinevad vastavalt sellele, mida inimene sööb. Ta avastas mitmeid soolemikroobide poolt toodetavaid keemilisi ühendeid, mis varem olid avastamata. Kõige enam huvitas Koistineni ühend, mis vähendas südamerakkude hapnikuvajadust. See on üks neid ühendeid, mis kaitseb südant veresoonkonna haiguste eest.

Kõige kahjulikumad on Koistineni väitel soolemikroobidele antibiootikumid. Samal ajal, kui antibiootikumid tapavad halbu baktereid, hävinevad ka head bakterid. Seetõttu ei tohiks antibiootikume kunagi tarvitada nö igaks juhuks, vaid ainult siis, kui bakteriaalne nakkus on tuvastatud.

Avafoto: Pexels

 



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service