Norra: Lastekaitsetöötaja Tamima Nibras Juhar tapeti tööpostil Oslos

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Ööl vastu pühapäeva (24. augusti öösel) toimus Oslo Kampeni linnaosas traagiline sündmus: 34-aastane etiooplane Tamima Nibras Juhar, kes töötas Gemt-is, tapeti töö ajal. Gemt tegutseb Norra laste- ja noortekaitsesüsteemi (norra keeles barnevern*) tellimusel, pakkudes noortele tuge elamise ja iseseisvaks eluks valmistumise juures.

Juhtunu tõttu on politsei esitanud Norras hooldusperes üles kasvanud 18-aastasele Saksamaal sündinud Serbia juurtega noormehele Djordje Wilms-ile süüdistuse nii tapmises kui ka terroriaktis. Politsei andmetel tegutses ta üksi ning tema motiiviks kahtlustatakse paremäärmuslust ja islamofoobiat. Norra julgeolekuteenistus PST oli tema äärmuslikest seisukohtadest juba varem teadlik. Wilms oli seotud paremäärmuslike vaadetega: osales Telegrami kanalis, mis on seotud paremäärmusliku erakonnaga Alliansen („Liit“), kus ta väljendas viha sisserändajate, valitsuse ja islami vastu. Noormees on juhtunuga seotust tunnistanud, kuid ei ole võtnud seisukohta oma süü kohta.

Hukkunud naise perekonna esindaja, advokaat Anette Skjerven Arnkværn, on kinnitanud, et Tamima Nibras Juhar oli varem väljendanud muret oma tööga seotud turvariskide pärast. Lähedased soovivad selgust, kas tööandja või teised asutused oleksid saanud traagilist sündmust ennetada. Politsei on algatanud eraldi uurimise Gemt-i suhtes, et kontrollida võimalikke rikkumisi tööohutuseeskirjades.

Oslo Bjerke linnaosa, kes sõlmis Gemti ettevõttega lepingu noormehele nn elamisoskuste arendamise toetamiseks (norra keeles botreningstiltak), teatas pärast juhtunut, et vaatab senised otsused ja riskihinnangud uuesti läbi. Norra meedias on juba tõstatatud küsimus, miks pidi töötaja öösel üksi valves olema noorega, kelle puhul oli varem ilmnenud ohtlikku käitumist.

Peaminister Jonas Gahr Støre nimetas tapmist sügavalt traagiliseks ning rõhutas, et poliitiliselt motiveeritud vägivald ei kuulu Norra ühiskonda. Samal ajal on Oslo elanikud ja kolleegid avaldanud austust Tamima Nibras Juhari mälestusele, süüdates küünlaid ja tuues lilli tema töökoha juurde Kampenis.

Hetkel on Djordje Wilms isoleeritud ja teda peetakse kinni kuni kohtumenetlus on lõppenud. Teda süüdistatakse poliitiliselt motiveeritud mõrvas. Sellise mõrva eest võib Norra kohus tema süü tõendamise puhul talle määrata kuni 21 aastat vanglakaristust.

____________________________________

* Norra keeles “barnevern” tähendab lastekaitset – see on riiklik süsteem, mis hoolitseb laste ja noorte turvalisuse eest. Kui vanemad ei saa või ei suuda pakkuda lapsele turvalist ja stabiilset keskkonda, siis barnevern sekkub.

Norra riik kasutab sageli erafirmasid või organisatsioone, kes pakuvad konkreetseid teenuseid barneverni nimel. Näiteks:

  • eluaseme ja toetuse pakkumine noorele, kes ei saa kodus elada,

  • botreningstiltak – nn “elamisoskuste treening”, kus noor elab väiksemas korteris või ühiselamus ning tal on juhendaja või töötaja, kes teda igapäevaselt toetab

     

** Paremäärmuslikud vaated (Paremäärmuslus) on poliitilised või ideoloogilised seisukohad, mis rõhutavad sageli tugevat rahvuslust, vaenulikkust sisserändajate või vähemuste suhtes ning soovi piirata nende õigusi.

Norra: Kultuuridirektoraat vabandab Nicolai Tangeni ees enne raamatu ilmumist tekkinud skandaali pärast

Alt jeg har lært om ledelse Av Askeladden, en pokerspiller og verdens smarteste sjefer Nicolai Tangen, Ellen Emmerentze Jervell

NordenBladet – Norra Kultuuridirektoraat* (norra keeles Kulturdirektoratet) on esitanud ametliku vabanduse naftafondi juhile Nicolai Tangenile** (59) ja Kagge kirjastusele pärast seda, kui ajakirjanik sai enne ametlikku ilmumist lugeda Tangeni uut raamatut. Juhtum tekitas tugevat pahameelt nii autoris kui ka kirjastuses.

Ajakirjanik sai lugeda avaldamata käsikirja

Tangenilt ilmuv raamat „Alt jeg har lært om ledelse” („Kõik, mida olen õppinud juhtimisest”) oli saadetud Kultuuridirektoraadile seoses Norra aimekirjanduse e. populaarteadusliku kirjanduse hankeskeemiga, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. Ootamatult sai aga väljaande E24 ajakirjanik loa käsikirja direktoraadi ruumides lugeda.

See samm tekitas suurt pahameelt, kuna materjal polnud veel avalikkusele kättesaadav. Kagge kirjastus nimetas juhtunut šokeerivaks ning rõhutas, et tegu oli usaldust kahjustava teoga.

Alt jeg har lært om ledelse Av Askeladden, en pokerspiller og verdens smarteste sjefer Nicolai Tangen, Ellen Emmerentze Jervell
Kõik, mida olen juhtimise kohta õppinud (originaalpealkirjaga: Alt jeg har lært om ledelse. Av Askeladden, en pokerspiller og verdens smarteste sjefer)
raamatu alapealkiri: „Askeladdenist***, pokkerimängijast ja maailma nutikaimatest juhtidest”
Autorid: Nicolai Tangen, Ellen Emmerentze Jervell
Kogu oma professionaalse karjääri jooksul on Nicolai Tangen vestelnud maailma parimate ülemustega. Selles mõtlemapanevas ja meelelahutuslikus raamatus jagab ta kõige olulisemaid asju, mida ta on õppinud. See on käsiraamat kõigile, kes teisi juhivad, ja isiklik lugu naftafondi haldurilt.
Populaarses taskuhäälingusaates “In good company” (tõlge: Heas seltskonnas) vestleb Nicolai Tangen maailma suurimate ettevõtete juhtide, sporditähtede, psühholoogide ja teiste mõtlejatega juhtimisest. Selles raamatus kogub ta kokku olemuse ja jagab ootamatuid mõtisklusi oma elu ja töö kohta. Allikas: kagge.no

Raamatu ilmumine toodi ettepoole

Skandaali tõttu pidi kirjastus raamatu ilmumise kuupäeva muutma – esialgselt plaanitud 29. augusti asemel jõudis teos lettidele juba 5. augustil. Muudatus oli tingitud asjaolust, et E24 avaldas loo raamatu sisust tuginedes käsikirjast loetule.

Kultuuridirektoraadi ametlik vabandus

Pärast avalikku kriitikat saatis Kultuuridirektoraat Tangenile ja Kaggele ametliku vabanduskirja. Tegevdirektor Yngve Seierstad Stokke kinnitas, et tegu ei olnud tahtliku usalduse rikkumisega:

„Me mõistame väga hästi, et otsus anda ligipääs avaldamata käsikirjale on tekitanud teile negatiivseid tagajärgi. See ei olnud meie kavatsus ning me soovime vabandada ebamugavuste eest, mida meie tegevus raamatu ilmumise ümber põhjustas,” seisis kirjas.

Oluline pretsedent

Juhtum on tekitanud arutelu Norra kultuuriringkondades, kuivõrd range peab olema ümberkäimine teostega, mis on esitatud riiklike programmide raames, kuid pole veel ametlikult avaldatud. Asjatundjate hinnangul võib see pretsedent mõjutada edasisi reegleid ja läbipaistvust kirjastuste ning riiklike institutsioonide koostöös.

____________________________________

* Norra Kultuuridirektoraat (norra keeles Kulturdirektoratet) on Norra riiklik ametiasutus, mis tegutseb Kultuur- ja võrdõigusministeeriumi alluvuses. Selle peamised ülesanded on:
  • jagada ja hallata riiklikke kultuuritoetusi (näiteks kirjanduse, muusika, teatri ja filmikunsti projektidele),
  • koordineerida riiklikke kunstide ja kultuuri arenguprogramme,
  • korraldada ja jälgida raamatute riiklikku sisseostu programmi (et uued teosed jõuaksid raamatukogudesse üle Norra),
  • edendada kultuuripoliitikat ja rahvusvahelist kultuurikoostööd,
  • tagada, et kunst ja kultuur oleksid kättesaadavad kogu elanikkonnale.
Lihtsamalt öeldes on see asutus, mis toetab ja korraldab Norra kultuurielu riiklikul tasandil – jagab raha, hindab projekte ja seisab selle eest, et kultuur oleks ühiskonnas nähtaval ja kättesaadav.

 

** Nicolai Tangen on Norra majandustegelane ja filantroop, kes juhib alates 2020. aastast Norra riiklikku naftafondi (Statens pensjonsfond utland), mis on maailma suurim riiklik investeerimisfond. Ta sündis 1966. aastal Kristiansandis ning omandas hariduse nii majanduse kui ka kunstiajaloo vallas. Enne naftafondi juhiks saamist rajas ta Londonis eduka investeerimisettevõtte AKO Capital, mis keskendus aktsiaturgudele. Tangen on tuntud ka oma ulatusliku kunstikogu ja kultuuriprojektide toetamise poolest, sealhulgas Kristiansandi uue kunstimaja Kunstsilo rajamise eest. Tema ametissenimetamine tekitas Norra ühiskonnas palju arutelu võimalike huvide konfliktide tõttu, kuid Tangen loobus erahuvidest, et tagada läbipaistvus ja usaldus fondi juhtimisel.

 

*** Askeladden on üks tuntumaid tegelasi Norra rahvamuinasjuttudes, eriti kogumikus „Norske Folkeeventyr”, mille talletasid Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moe. Nimi Askeladden tähendab sõna-sõnalt „tuhapoisikest” või „tuhkatoosi juures istujat”, sest ta on sageli kujutatud kodus ahju kõrval istumas ja on teiste silmis laisavõitu või saamatu. Muinasjuttudes on ta tavaliselt kolme venna noorim, keda alguses alahinnatakse, kuid just tema nutikus, leidlikkus ja võime kasutada väikseid juhuseid viivad lõpuks eduni.

Askeladden võidab raskusi tänu kavalusele, kannatlikkusele ja heale südamele, mitte jõule või jõukusele. Ta satub tihti seiklustesse, kogub näiliselt kasutuid asju ning kasutab neid hiljem ootamatult targal viisil, et probleeme lahendada või kuningatütre kätt võita. Askeladden sümboliseerib lihtsat inimest, kes tõuseb suurteks tegudeks just leidlikkuse ja visaduse kaudu.
Norras on Askeladdenist saanud rahvuskultuuri sümbol – ta kehastab optimistlikku vaimu ja usku, et igaüks, ka kõige tagasihoidlikum, võib nutikuse ja pealehakkamisega kaugele jõuda.

Loe ka:
INVESTEERING: Norra naftafondi juht Nicolai Tangen ostis 333 põhjamaist modernistliku kunsti teost

ÄIKE ei anna armu – kõige rumalamad kohad, kuhu end peita

Äike

NordenBladet – Põhjamaid on haaranud vihmad ning sagedane äike. Viimane on aga võimas ja aukartustäratav loodusnähtus, mida me sageli akna tagant imetleme. Kuid kui välk juba taevas sähvib ja äikesetormi mürin kõrvus kajab, võib hooletu käitumine osutuda lausa eluohtlikuks. Allpool on toodud kõige sagedasemad vead, mida äikese ajal tehakse – ja miks just need kohad on kõige rumalamad, kuhu sattuda.

1. Ära ole vees või selle lähedal

Ujumine või lihtsalt veepiiril viibimine on äikese ajal üks suurimaid riske. Välk otsib maapinnani jõudes alati lühimat ja parimat teed ning vees on see tavaliselt inimese pea. Ka rannas, veepiiri ääres või paadis olles pole turvaline – välk võib lüüa vette ka kaldalt.

Mida teha?
Kui äike läheneb, lahku kohe veest ning mine siseruumidesse või autosse.

2. Ära ole puude all või avatud väljal

Sageli tormavad inimesed vihma eest varju suure puu alla – kuid see on äikese ajal üks ohtlikumaid kohti. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure niiskusesisalduse tõttu. Välk tabab kõige kõrgemat objekti ümbruses ja see võib olla just see puu, mille all seisad. Sama kehtib avatud põldude või rannaliiva kohta, kus inimene võibki olla ainus kõrgem punkt.

Mida teha?
Kui läheduses pole hoonet ega autot, kükita, hoia jalad koos ning käed ümber põlvede ning väldi lamamist maapinnal.

Kuigi tundub ju loogiline, et pikali heites, oled “madalam” ja justkui vähem sihtmärk, teeb lamamine olukorra tegelikult ohtlikumaks – põhjuseks on mööda maapinda leviv elektrivool.

Kui välk lööb näiteks puusse, posti või maapinda sinu lähedal, ei kao elektrienergia hetkega. See levib edasi mööda maapinda eri suundades. Maas lamades, puutub suurem osa sinu kehast maaga kokku, mis tähendab, et voolul on sinu kaudu rohkem teid liikuda.

3. Ka kodus on kohti, mis on ebaturvalised

Kuigi kodu (siseruumid) on kõige turvalisem paik äikese eest, pole see siiski täiesti riskivaba. Levinud vead on näiteks:

duši alla minek või kraani kasutamine – metalltorud võivad juhtida elektrit, kui välk tabab maja lähedust;

kodumasinate ja televiisori vooluvõrku jätmine – välgulöök võib rikkuda tundlikku elektroonikat;

akende lähedal seismine – löök võib kahjustada ka klaasi või paisata killud sisse.

Hoonete kaitseks välgu eest, tuleb ehitiste kõrgematesse kohtadesse paigaldada korralikud piksevardad. Kindlasti ei ole äikesetormi ajal ka õige aeg ahju kütmiseks (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana ja võib kergelt tekitada tulekahju).

Mida teha?

Lülita välja ja eemalda pistikust kodumasinad ja meelelahutusseadmed.

Väldi kraanide ja duši kasutamist.

Püsi toa keskmises osas, eemal akendest ja ustest.

Ära küta ahju.

4. Telefon ja elektroonika

Hea uudis on see, et mobiiltelefoni kasutamine äikese ajal on ohutu – aga ainult siis, kui seda ei laeta. Laadija ühendab telefoni otse elektrivõrguga, mis võib välgulöögi korral kahjustada nii seadet kui inimest.

Kuhu kindlasti mitte minna äikese ajal?

Vette (ujuma, paadiga järvele, randa)
Suure puu alla
Avatud põllule või rannaliivale
Duši alla või kraani alla
Metallkonstruktsioonide või mastide lähedusse

Kuidas targalt käituda?

Mine siseruumidesse või autosse.
Hoia eemale veest ja avatud maastikust.
Lülita välja tundlik elektroonika.

Avafoto: NordenBladet

Fääri saarte rahvuspüha Ólavsøka: Ajalugu, traditsioonid ja tähendus

Fääri saared rahvuspüha Ólavsøka

NordenBladet – Ólavsøka on Fääri saarte aasta oodatuim rahvapidu ja ühtlasi rahvuspüha, mis koondab kahe päeva jooksul (28.–29. juulil) tuhandeid inimesi pealinna Tórshavni. Tänavad täituvad rahvariietes peredest ja sõpruskondadest, toimuvad spordi- ja kultuuriüritused ning linnas on tunda haruldast ühtsustunnet, mis on iseloomulik just saareriigile, kus „kõik tunnevad kõiki“.

Fääri keeles tervitatakse sel ajal rõõmsalt: “Góða Ólavsøku!” – “Head Ólavsøkat!”

Ajaloolised juured: püha Olav ja põhjamaine järjepidevus

Nimetus Ólavsøka tähendab sõna-sõnalt “püha Olavi öövalvet / valvust” (ladina keeles vigilia sancti Olavi) ning viitab Norra kuningale Olav Haraldsson II-le (fääri keeles Ólavur Halgi), kes hukkus Stiklestadi lahingus 1030. aastal. Pärast surma kanoniseeriti ta ning temast kujunes Norra kaitsepühak; tema kultus seostub ka kristluse kinnistumisega Norras ja seeläbi ajalooliselt ka Fääri saartel.

Keskaajal kuulusid Fääri saared Norra kuningriigi mõjusfääri ning Norra Olsoki traditsioon (püha Olavi päev) säilis saartel sajandite vältel, kujunedes tänapäeval rahvuspühaks ja rahvuslikuks suvefestivaliks.

Pidupäev fääri saartel, vinnutatud lambaliha
Pidupäev Fääri saartel
Pidupäevadel tuuakse lauale ka spetsiaalne Fääri vinnutatud lambaliha – Skerpikjøt. (NordenBladet)

Kahepäevane pidu: kuidas Ólavsøka kulgeb

Ólavsøka on sisult kahepäevane: pidustused käivituvad 28. juulil ja kulmineeruvad 29. juulil, mil tähistatakse ka ametlikku rahvuspüha. Suur osa sündmustest toimub Tórshavnis – see on aeg, mil paljud fäärlased tulevad teistelt saartelt pealinna “rahvaga kokku saama”.

28. juuli: avamine ja spordipidu

Pidustuste avamisel liigub linnas pidulik rongkäik, milles võivad osaleda sportlased, linnavalitsuse esindajad, puhkpilliorkester ja ratsanikud; rongkäik lõpeb parlamendi väljaku (Tinghúsvøllurin) juures, kus peetakse kõne ja kuulutatakse Ólavsøka ametlikult avatuks.

Spordi keskseks sümboliks on meresõudmine – Fääri “rahvussport”. Just Ólavsøkal peetakse traditsiooniliste fääri paatidega sõudmise finaalvõistlusi, mis on aasta tähtsündmus nii sportlastele kui pealtvaatajatele.

Lisaks kuuluvad programmi mitmesugused jooksu- ja rahvaspordiüritused (nt Ólavsøka jooks).

29. juuli: Løgtingi pidulik avamine ja riiklik mõõde

Ólavsøka teine päev kannab tugevat institutsionaalset tähendust: see märgib Fääri parlamendi (Løgtingið) pidulikku avamist, traditsiooni, mida on seostatud sajanditepikkuse järjepidevusega (ajaloolise päritoluga viikingiajast).

Ametlik programm hõlmab rongkäiku, kus parlamendiliikmed, valitsuse esindajad, vaimulikud ja teised ametikandjad suunduvad Tórshavni katedraali jumalateenistusele ning seejärel tagasi parlamendihoone juurde, kus toimuvad koori- ja muusikaetteasted. Løgtingi avamine algab 29. juuli hommikul (allikates märgitud kell 11). Päeva keskne osa on ka peaministri (Løgmaður) aastakõne parlamendile ja rahvale.

Traditsioonid ja sümbolid: rahvariided, tants ja ühislaul

Rahvariie kui identiteedi kandja

Ólavsøka visuaalselt äratuntavaim tunnus on Fääri rahvariie (Føroysk klæði). Seda kantakse pidupäevadel, pulmade ja festivalide ajal, kuid just Ólavsøkal muutub rahvariie kogu linna läbivaks “avalduseks”: see on uhkus oma päritolu üle ja nähtav side esivanemate käsitöö ning pärandiga.

Kett-tants ja ballaadid (kvæði)

Pidustuste kultuuriline süda on fääri kett-tants koos vanade ballaadide ja ühislaulmisega. Tants on kogukondlik – ringis saavad osaleda eri vanuses inimesed ning sageli peetakse tantsu Tórshavni teatrimajas (Sjónleikarhúsið).

Kesköölaul – pidustuste finaal

Ólavsøka kulmineerub 29. juuli südaööl Tórshavni väljakul toimuva ühislaulmisega (Midnáttarsangurin – “kesköölaul”), kus rahvas koguneb laulma nii vanu kui uusi fääri laule ja ballaade ning tantsitakse kett-tantsu. See on emotsionaalne lõppakord, mis rõhutab traditsiooni järjepidevust ja kogukonna sidet.

Mida Ólavsøka fäärlastele tähendab

Ólavsøka tähendus ulatub kaugemale “suvepeost”. See on korraga:

  • ajalooline mälupäev, mis seob saared Põhjala kristluse ja püha Olavi pärimusega;

  • riiklik rituaal, sest Løgtingi pidulik avamine teeb rahvuspühast osa Fääri poliitilisest ja institutsionaalsest identiteedist;

  • kultuuriline enesekinnitus, kus rahvariie, tants, ballaadid, kunst ja muusika ei ole “folkloristika”, vaid elav praktika;

  • kogukondlik kokkutulek, mil saarte killustatust (geograafiliselt ja logistiliselt) tasakaalustab ühine ruum, ühised laulud ja ühised kombed.

Just seepärast tajutakse Ólavsøkat Fääri saartel mitte ainult kalendripühana, vaid identiteeti “kokku siduva” hetkena – ajana, mil ajalugu, keel, kombed ja tänapäevane riiklik elu kohtuvad ühel tänaval, ühe rongkäigu rütmis ja ühe kesköölaulu refräänis.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

ÜLLATAV TEADUSUURING: lihtne asi, mis aitab depressiooni korral mälu parandada

NordenBladet – Suure depressiivse häire (MDD) all kannatav inimene tunnetab igapäeva elus selliseid sümptomeid nagu väsimus, sotsiaalne isolatsioon, väärtusetuse tunne ja üldine depressioonitunne.

Sagedaselt esinevad sümptomid on ka:

Ärevuse ja rahutuse tunne;
Aeglased liikumised ja refleksid rääkimise, liikumise või mõtlemise ajal;
Raskused asjade mäletamisel;
Raskused keskendumisel, keskendumisel või otsuste langetamisel;
Emotsionaalne ebastabiilsus, kurbuse, pisaravoolu, süütunde või väärtusetu tunne;

Depressiooni ajal kogetud sümptomid on kerged kuni rasked. Kui sümptomid on kerged, suudab inimene oma igapäevaseid ülesandeid jätkata, kuid need ei pruugi täies mahus toimida ja nad võivad lihtsalt tunda end õnnetuna, ilma et suudaksid seda põhjendada.

Teadlased avastasid, et lõhnad on positiivsete mälestuste äratamisel tõhusamad kui sõnad, vahendab jamanetwork.com. Ja see võib aidata depressiooni käes vaevlevatel inimestel vabaneda negatiivsetest mõtetest. Sellele järeldusele jõudsid Pittsburghi ülikooli teadlased. Nende töö tulemused näitasid, et lõhnad käivitasid mälestusi, mis tundusid erksamad, põnevamad ja tõelisemad. Uuringus osales 32 depressiivsete häirete all kannatavat inimest vanuses 18–55 aastat. Neil paluti proovida 12 aroomi ja lõhna (näiteks paluti nuusutada jahvatatud kohvi, kookosõli, köömnepulbri, punase veini, vaniljeekstrakti, nelki, apelsini, ketšupit).

Uuringu juhtautor Kymberly Young märkis, et depressioonis inimesed, kes tundsid tuttavat lõhna, meenutasid tõenäolisemalt mõnda konkreetset mälestust või sündmust (näiteks olid nad nädal tagasi kohvikus), mitte üldisemat mälestust. Need lõhnad võivad aidata depressiooni käes kannatavatel inimestel jõuda meeldivate mälestusteni ja see võib parandada nende üldist seisundit.

Avafoto: Unsplash