NordenBladet – Gluteen on valk, mida leidub nisus, odras ja rukkis. See annab leivale ja muudele küpsetistele nende struktuuri ja kohevuse. Osade inimeste jaoks on gluteen ohutu, kuid teistele võib see põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, mis ulatuvad seedetraktist kaugemale ning mõjutavad ka vaimset tervist.

Gluteen ja organismi reaktsioonid

• Gluteenitundlikkus võib avalduda puhituse, kõhulahtisuse, kõhukinnisuse, väsimuse, pea- ja liigesevaluna.

• Tsöliaakia on autoimmuunhaigus, kus keha peab gluteeni kahjulikuks ning tekitab immuunvastuse, mis kahjustab peensoolt ja võib häirida toitainete imendumist. See võib omakorda mõjutada aju talitlust.

Gastroenteroloog dr Emeran Mayer on rõhutanud, et gluteenist põhjustatud põletik ei piirdu ainult soolestikuga – vagusnärvi ehk uitnärvi kaudu võib see saata signaale ajju ja vallandada väsimuse, depressioonilaadse käitumise ning kognitiivsed häired.

Gluteen võib esile kutsuda või süvendada mitmesuguseid psühholoogilisi sümptomeid, sealhulgas depressiooni, ärevust ja isegi skisofreeniat.

Mõju vaimsele tervisele

Uuringud on näidanud, et gluteeniga seotud probleemid võivad olla seotud mitmete psühholoogiliste seisunditega:

• Depressioon – tsöliaakiaga inimestel on suurem risk depressiooni tekkeks, mõnede uuringute järgi kuni 30%.

• Ärevus ja paanikahäired – sageli esinevad koos gluteenitundlikkuse või tsöliaakiaga.

• Skisofreenia – tsöliaakiaga inimestel on leitud kolm korda suurem risk selle haiguse tekkeks.

• Laste vaimne tervis – gluteenitalumatus võib väljenduda ärrituvuse või ADHD sarnaste sümptomitena.

Lisaks on avastatud, et gluteenitundlikkus võib takistada oluliste toitainete, nagu B-vitamiinide, raua, D-vitamiini, magneesiumi ja tsingi imendumist. Nende puudus võib omakorda süvendada vaimseid häireid.

Kas gluteenivaba dieet aitab?

Teadusuuringute tulemused on vastuolulised:

• Mõned uuringud kinnitavad, et gluteenivaba dieet leevendab ärevust ja depressiooni tsöliaakiaga patsientidel.

• Teised näitavad, et psühholoogilised sümptomid võivad püsida ka pärast gluteeni menüüst eemaldamist.

• Eksperdid juhivad tähelepanu, et dieet ise võib olla psühholoogiliselt koormav, sest pidev valvsus ja hirm gluteeniga kokku puutuda võivad põhjustada lisastressi.

Kui levinud on tsöliaakia ja gluteenitundlikkus?

• Tsöliaakiat esineb umbes 1%-l elanikkonnast – USA-s hinnanguliselt 2 miljonil inimesel. Rootsi lastel on tsöliaakia risk ligi kaks korda kõrgem kui Ameerika lastel — ligikaudu 3% esinemissagedus. Süüdlasteks peetakse geneetika ja keskkonna interaktsiooni. Euroopa ja globaalne kontekst näitab aga, et tsöliaakia on suhteliselt haruldane, kuid siiski märkimisväärne (0,7–1,4%).

• Gluteenitundlikkus võib mõjutada kuni 6% elanikkonnast ehk umbes 20 miljonit inimest.

Gluteen ei põhjusta enamikul inimestel terviseprobleeme, kuid osadel võib see vallandada keerulisi ja tõsiseid sümptomeid. Gluteenitundlikkus ja tsöliaakia võivad olla seotud mitte ainult seedetrakti vaevustega, vaid ka vaimse tervise häiretega – alates depressioonist ja ärevusest kuni raskemate seisunditeni. Gluteenivaba dieet võib mõnele pakkuda leevendust, kuid teadus ei anna veel ühest vastust kõigile.

Seega on oluline pöörduda arstiga nõu pidama, kui kahtlustate, et gluteen mõjutab teie tervist. Ainult professionaalne diagnoos ja juhendatud toitumine aitavad vältida asjatuid piiranguid või vastupidi – märkamata jäänud terviseriske.

Avafoto: NordenBladet