Rootsi finantsinspektsioon lõpetas pensionifond Alecta poolt USA pankadesse tehtud investeeringute uurimise

By
Helena-Reet Aari
-
Rootsi finantsinspektsioon lõpetas pensionifond Alecta uurimise

NordenBladet – Rootsi finantsinspektsioon (Finansinspektionen, FI) teatas 19. detsembril 2025, et lõpetab (kirjutab maha) ühe kahest järelevalveuurimisest, mis puudutas pensionifondi Alecta investeeringuid kolme USA börsipanka: Silicon Valley Bank, First Republic Bank ja Signature Bank. FI hinnangul ei tuvastanud uurimine reeglite rikkumist Alecta riskijuhtimissüsteemis, mis käsitles investeerimisriskide mõõtmist ja hindamist noteeritud aktsiates.

Mis oli uurimise fookus ja miks see algatati?

FI alustas kontrolli pärast 2023. aasta turušokki, kui nimetatud pangad sattusid raskustesse ja Alecta kandis märkimisväärseid kahjumeid. FI 2023. aasta teate kohaselt investeeris Alecta nendesse pankadesse alates 2016. aastast ning FI eesmärk oli hinnata, kas Alecta mõõtis ja väärtustas investeerimisriske viisil, mida nõuavad teenistuspensionifirmadele kehtivad reeglid.

FI otsus ja otsuse aluseks olnud dokumendid

FI avaldatud avskrivningsbeslut’i (mahaarvamise otsuse) järgi anti Alectale 3. mail 2023 teada uurimise algatamisest ning kontroll käsitles eeskätt perioodi 1. jaanuar 2022 – aprill 2023 (noteeritud aktsiate investeerimisriskide väärtustamine). FI kogus dokumentatsiooni ja tegi ettevõttes kohapealseid külastusi; FI edastas oma tähelepanekud 31. jaanuaril 2024 ning esialgsed hinnangud 28. juunil 2024. Lõppjäreldus oli, et FI ei saanud tuvastada reeglite rikkumist, mistõttu täiendavate meetmete võtmiseks alust ei leitud ja asi kirjutati maha.

FI kindlustusvaldkonna tegevusvaldkonna juht Leonard Weber Landgren märkis, et kuigi kahjud olid suured, ei saanud FI teha järeldust, et Alecta oleks reegleid rikkunud.

Teine Alecta uurimine jätkub: Heimstaden Bostad

FI rõhutas, et Alecta Heimstaden Bostadi investeeringutega seotud uurimine jätkub ja käesolev otsus seda ei mõjuta. FI on eraldi teatanud, et Heimstaden Bostadi teemalise uurimise algatas ta 12. septembril 2023.

Alecta kommentaar: parendusprogramm viidi lõpule

Alecta teatas omakorda, et alustas 2023. aastal – FI uurimisest sõltumatult – sisemist tööd, et hinnata vajadust organisatsiooni ja kapitalijuhtimise tugevdamiseks (sh seoses USA pankade sündmustega ja Heimstaden Bostadi olukorraga). Alecta sõnul viis see ulatusliku parendusprogrammini, mille fookuses olid juhtimine, riskihaldus ja kompetents; ettevõtte väitel on programm nüüd ellu viidud.

Mitmed FI töötajad olid otsusest ärritunud

Mitmed Rootsi ärimeediad on varem ja ka nüüd kirjeldanud, et FI sees ei pruukinud hinnangud olla üksmeelsed. Näiteks viitas Affärsvärlden (Finwire) juba novembri alguses 2025 Dagens Industri allikatele, mille kohaselt tekitas võimalik sanktsioonidest loobumine FI-s sisepingeid.

Pärast FI ametlikku lõpetamisotsust kirjutas FinansWatch, tuginedes Dagens Industri infole, et otsus olevat tekitanud FI-s tugevaid reaktsioone ning osa töötajaid oli rahulolematud, kuna varasemalt olid mõned eksperdid hinnanud, et investeeringud ei pruukinud vastata nõuetele. Samas tsiteerib sama käsitlus FI pressijuhti Vidar Lindgreni, kes rõhutab riskijuhtimise reeglite olulisust, kuid märgib ka, et “pole keelatud teha halbu tehinguid”.

Kes olid otsesed kaotajad?

Otsesed rahalised kaotajad olid Alecta (tema investeerimisportfell) ja seeläbi Alecta kliendid ehk tööandjapensioni kogujad, kelle pensionivara Alecta haldab. Alecta on vastastikune/“ömsesidigt” pensionifirma – kahju ei lange omanikele, vaid mõjutab kollektiivset pensionikapitali.

Kui palju kaotati?

Kokku USA kolme panga investeeringutelt: Alecta on ise raporteerinud, et 2023. aasta USA panganduskriisi tõttu tekkinud kahjum oli 19,6 miljardit Rootsi krooni (SEK) (sageli ümardatakse “ligi 20 miljardini”).

Jaotus (avalike andmete põhjal)

First Republic Bank: Alecta müüs osaluse kahjumiga 7,5 miljardit SEK, mis oli 77% investeeritud kapitalist (9,7 miljardit SEK).

Silicon Valley Bank (SVB) + Signature Bank: Alecta teatas 2023. märtsis kahjumist 12,1 miljardit SEK nende kahe panga tõttu.

Üks laialt tsiteeritud jaotus on SVB ~8,9 miljardit SEK ja Signature ~3,2 miljardit SEK.

Need numbrid annavad kokku ligikaudu 19,6–20 miljardit SEK, mis kattub Alecta enda hilisema poolaasta aruande koondsummaga.

Kas “tavalised pensionikogujad” kaotasid ja kui palju?

  • Alecta enda sõnul oli mõju klientide pensionidele “väga piiratud” (kuna kahjud moodustasid nende koguvarast väikse osa), kuid usaldus sai tugevalt kannatada.

  • Rootsi avalik-õiguslik SVT analüüsis, et mõju sõltub inimese konkreetsest Alecta tootest ja tingimustest: mõnel ei pruukinud olla mõju üldse, samas mõnel juhul hinnati võimalikku tulevase tööandjapensioni vähenemist kuni veidi üle 2,4%

Avafoto on illustreeriv: AI

Rootsi: TF Bank nimetas eestlanna Vilma Sooli kontserni ärijuhiks ja tegevdirektoriks

By
Helena-Reet Aari
-
Eestlane Vilma Sool hakkab juhtima Rootsi TF Bank-a

NordenBladet – TF Bank AB teatas, et alates 1. jaanuarist 2026 asub eestlanna Vilma Sool tööle panga kontserni ärijuhina (Chief Commercial Officer, CCO) ning tegevdirektorina (Executive Director).

Vilma Sool on täitnud kohusetäitja CCO rolli alates 3. novembrist 2025, mil senine ärijuht Rasmus Rolén otsustas pangast lahkuda; TF Banki teatel jätkuvad panga tegevused ja ärilised prioriteedid tavapäraselt. Rootsi ärimeedia kajastuse järgi muudeti Sooli senine ajutine roll nüüd püsivaks ning 1. jaanuarist lisandub talle ka Executive Director’i tiitel.

TF Banki grupi kodulehe andmetel on Vilma Sool pangas töötanud alates 2014. aastast (sh Eesti ja Balti üksuste juhtimises ning hiljem kontserni tarbimislaenude arenduses Mandri-Euroopas). Tema töökoht jääb Tallinnasse. TF Bank kirjeldab end digitaalse krediidi- ja makseplatvormina, mis tegutseb 14 Euroopa riigis ning on noteeritud Rootsi börsil (Nasdaq Stockholmis).

Kes on Vilma Sool

Vilma Sool (sünd. 1986) on TF Banki juhtkonna liige, kes on karjääri jooksul vedanud panga äriarendust mitmes üksuses; varasemalt on ta töötanud ka Bigbankis.

TF Bankist

TF Bank AB (publ) on Rootsis registreeritud digitaalne nišipank, mille peakontor asub Boråsis. Pank tegutseb Rootsi finantsjärelevalve all ning arendab krediidi- ja makselahendusi eraisikutele ja e-kaubandusele. TF Banki juured ulatuvad aastasse 1987, mil ettevõte alustas tarbimislaenude ja postimüügi ostude finantseerimisega.

Täna jaguneb TF Banki äritegevus tarbimislaenudeks (Consumer Lending), krediitkaartideks (Credit Cards) ning e-kaubanduse makse- ja finantseerimislahendusteks (Ecommerce Solutions), sh Avarda kaubamärgi all. Grupp tegutseb TF Banki investorkommunikatsiooni järgi 14 Euroopa riigis, sealhulgas Rootsis, Soomes, Norras, Taanis ja Balti riikides ning mitmel suurel Mandri-Euroopa turul.

TF Banki aktsiad on noteeritud Nasdaq Stockholmi põhinimekirjas alates 14. juunist 2016 (TFBANK). Viimastes avalikes vahearuannetes on pank raporteerinud kasvu laenuandmises ja kasumlikkuses, sh 2025. aasta jaanuar–september perioodil kasvas uue laenuandmise maht 32% ja ärikasum 21% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Avafoto: Panga tegevdirektoriks valitud Vilma Sool (TF Bank)

Ressursid merelõhekasvatuse soolaveesettest: Norra BLÅNE-projekt otsib viise toitainete ringlusse võtmiseks

By
Helena-Reet Aari
-
Norra merelõhekasvatus

NordenBladet – 18. detsembril 2025 teatas Norra Bioökonoomika Instituut (NIBIO), et merelõhekasvatusest pärit fosfori ja lämmastiku heited kujutavad endast märkimisväärset keskkonnaprobleemi – nende kogumõju hinnatakse suuremaks kui kõigi maismaapõhiste allikate oma kokku. Samal ajal on soolaveesete (peamiselt sööda jäägid ja lõhe väljaheited) seni vähe kasutatud ressursina märkimisväärse väärtustamispotentsiaaliga.

Kuni 55 miljonit Norra krooni uueks arendusprojektiks

Rahastusprogrammi Grønn plattform kaudu eraldati uuele projektile kuni 55 miljonit Norra krooni, et arendada kolm sisuliselt erinevat protsessi, millega muundada settes leiduvad ressursid:

  • puhtaks fosforiks mineraalväetise tootmiseks,

  • kõrge biokättesaadavusega orgaaniliseks väetiseks,

  • biostimulantideks (taimekasvu toetavad tooted).

BLÅNE-projekt: juhtimine ja partnerid

Projekt kannab nime BLÅNE ning seda juhib NORCE, kusjuures NIBIO osaleb teaduspartnerina. Koostöös on ka mitu ettevõtet, sh Ragn-Sells, Yara International ASA (Oslo Børs, YAR), Andfjord Salmon Group AS (Oslo Børs, ANDF), Biosystem(s) ja Bergen Greentech.

Eesmärk: uus ringmajanduslik väärtusahel rannikualadele

Projekti pikaajaline siht on luua eeldused, et merendussektoris tekivad toitained suunataks tagasi ringlusse – see tähendab praktilisi ja majanduslikult tasuvaid lahendusi setete kogumiseks ning töötlemiseks. Oodatav tulemus on kahekordne:

  • keskkonnakoormuse vähenemine (vähem toitainete heidet merre),

  • suurem väärtusloome rannikualadel uute toodete ja tarneahelate kaudu.

NIBIO roll: kvaliteet, analüütika ja standardid

NIBIO panus keskendub eelkõige sellele, et soolaveesettest saaks stabiilne ja kvaliteetne tooraine väetisetoodete valmistamiseks. Instituut juhib tööpaketti, kus kvaliteedi parandamiseks rakendatakse kiirkompostimist ja biotehnoloogilisi protsesse. Lisaks on NIBIO-l keskne roll setefraktsioonide keemilises iseloomustamises, tootekvaliteedi dokumenteerimises ning standardiseeritud “proxy”-meetodite väljatöötamises fosfori ja lämmastiku kvaliteedi deklareerimiseks.

Vaade 2026. aastasse

NIBIO teadur Eva Brod rõhutas teates, et algatus on oluline samm nii ressursitõhususe kui ka toitainete ringluse “sulgumise” suunas ning töö algab suure hooga 2026. aasta alguses koos paljude partneritega.

Norra merelõhekasvatuse majanduslik kaal

SKP vaates on lõhekasvatus osa akvakultuurist: akvakultuur andis 2022. aastal ~1,53% Mandri-Norra SKPst (väärtuslisana). Ekspordis on mõju veel suurem: 2024. aastal oli Norra lõheekspordi väärtus 122,9 mld NOK, mis moodustas u 70% kogu Norra mereandide ekspordist.

BLÅNE-projekt püüab muuta merelõhekasvatusest pärineva soolaveesette probleemist võimaluseks – suunates fosfori ja lämmastiku heitmete vähendamise kõrval need toitained tagasi majandusse väetiste ja biostimulantidena.

Avafoto: NordenBladet

Droonid ja tehisintellekt: Skandinaavia põhjapõdrakasvatuse tulevik on kohal

By
Helena-Reet Aari
-
Droonid on kujunenud kaasaegses põhjapõdrakasvatuses asendamatuks abivahendiks

NordenBladet – Droonid on kujunenud kaasaegses põhjapõdrakasvatuses asendamatuks abivahendiks. Nüüd uurivad teadlased, kuidas droonitehnoloogia ja tehisintellekti (AI) sümbioos saaks põhjapõtrade loendamise protsessi automatiseerida ja lihtsustada.

Norra Põllumajandusameti (Landbruksdirektoratet) tellimusel on teadusasutused NIBIO, NORCE ja Biodrone teinud tihedat koostööd põhjapõdrakasvatajatega. Ühine eesmärk on välja selgitada, kuidas muuta tuleviku karjalugemine lihtsamaks, kiiremaks ja täpsemaks – pakkudes väärtust nii ametiasutustele kui ka karjaomanikele.

Droonid on karjakasvatajate igapäevased abilised

Põhjapõdrakasvatus on sektor, mis on tehnoloogilistele uuendustele väga avatud.

“Põhjapõdrakasvatus oli droonitehnoloogia kasutuselevõtul varajane teerajaja,” selgitab NIBIO Tromsø teadur Gabriela Wagner.

Tänapäevased droonid on kompaktsed ja neid on lihtne transportida seljakotis või mootorsaanil. Droonide abil saavad karjakasvatajad kiire ülevaate hajutatud karjadest ja võivad loomi isegi suunata. Samuti on need hädavajalikud tarade ja karjamaade kontrollimiseks ning kadunud loomade või korjuste leidmiseks raskesti ligipääsetaval maastikul.

Wagner toob välja ka olulise keskkonnaaspekti:

“Droonide kasutamine võib vähendada kopterite, mootorsaanide või ATV-de kasutamist, mis on positiivne nii loomade heaolule, kliimale kui ka keskkonnale. Lisaks säästab see märkimisväärselt aega ja raha.”

Tehisintellekti treenimine: väljakutsed ja lahendused

Gabriela Wagner juhib drooniprojekti ARC (Aerial Reindeer Count). Viimase aasta jooksul on projekti raames kogutud mahukalt droonifotosid ja -videoid põhjapõtradest erinevatel maastikel ja aastaaegadel. Seda materjali kasutatakse tehisintellekti mudeli treenimiseks, et see suudaks loomi automaatselt tuvastada ja loendada.

Teadlased on katsetanud erinevaid lennukõrgusi ja kaameranurki, kuid põhjapõdra automaatne tuvastamine on keerukam, kui esmapilgul tundub. Erinevalt valgetest lammastest rohelisel aasal, muutub põhjapõdra välimus aastaringselt:

  • Loomadel on suve- või talvekarv.

  • Sarvede olemasolu varieerub.

  • Mustrid ja värvid on erinevad.

  • Maastiku taust muutub vastavalt aastaajale (roheline, pruun, hall või valge).

“Oleme püüdnud tabada võimalikult palju sellest variatsioonist,” selgitab Wagner.

Täpsus ja inimsilma roll

Praegune tehisintellekti mudel toimib kõige paremini lume ja avatud taimestiku korral, kus tuvastustäpsus on ligikaudu 90 protsenti. Tihedas taimestikus on tuvastamine veel keeruline ning valge põhjapõdra eristamine lumest või suurte kivide eristamine loomadest vajab täiustamist.

Mudeli kvaliteedi tõstmiseks on kõik pildid inimeste poolt hoolikalt märgistatud, et AI saaks õppida õigeid tunnuseid.

“Kontrollina oleme lasknud kogenud inimestel tuvastada põhjapõtru droonipiltidelt. Nende täpsus on olnud üle 99 protsendi, kuid miinuseks on see, et töö on äärmiselt aeganõudev,” märgib Wagner.

Projekti raames on välja töötatud ka kasutusjuhend droonipilootidele. Parimad tulemused saavutatakse, kui droon lendab 40–120 meetri kõrgusel ja kaameranurk on 45–90 kraadi.

Tulevikuvaade: avalik platvorm ja termokaamerad

Projekt liigub nüüd uude faasi, kus eesmärgiks on tehnoloogia edasiarendamine ja kasutajasõbralikumaks muutmine. Plaanis on luua avalik platvorm, mida testitakse ja arendatakse kuni aastani 2026.

“Plaan on, et karjakasvatajad saavad ise laadida üles pilte või videoid oma karjast ning AI-mudel loendab loomad nende eest kokku. Meetodit saab tulevikus kasutada ka riiklikel loendustel, mis säästab oluliselt aega ja kulusid,” ütleb Wagner.

Lisaks töötatakse välja lahendusi pimedaks ajaks. Wagneri sõnul arendatakse uut AI-mudelit, mis suudab tuvastada ja loendada põhjapõtru termokaameratega varustatud droonide abil. See on kriitilise tähtsusega talvel, kui valgust on vähe, kuid külmunud maapind võimaldab siiski eristada loomade soojusjälge.

Tehnoloogia on tulnud, et jääda

ARC-projekt on tõestanud, et droonide ja tehisintellekti kombinatsioon on toimiv lahendus.

Wagner lõpetab optimistlikult ja usub, et sellest saab kasulik tööriist nii riiklikule haldusele kui ka põhjapõdrakasvatajatele endile ning lisab, et pikemas perspektiivis on tehnoloogiat võimalik laiendada ka teistele valdkondadele, näiteks metspõhjapõtrade seireks Hardangerviddal* ja Svalbardil** või teiste metsloomade uurimiseks Norra looduses.

________________________
* Hardangervidda on mägiplatoo Lõuna-Norra keskosas, hõlmates osi Vestlandi, Telemarki ja Buskerudi maakondadest. See on Euroopa suurim omataoline platoo, kus valitseb aastaringselt külm alpikliima, ja siin asub üks Norra suurimaid liustikke, Hardangerjøkulen.

** Svalbard on Norra saarestik Mandri-Norra ja põhjapooluse vahel. See on üks maailma põhjapoolsemaid asustatud alasid ning on tuntud oma karmide ja eraldatud jääliustike ning külmunud tundra poolest, mis pakub varjupaika jääkarudele, Svalbardi põhjapõtradele ja polaarrebastele. Virmalised on talvel nähtavad ja suvi toob kaasa „keskööpäikese“ – päikesevalguse 24 tundi ööpäevas.

Avafoto: NordenBladet
Allikas: Nibio.no

Muinaspõhja mütoloogia: Baldr – Valguse ja headuse jumal

By
Helena-Reet Aari
-
Paganliku põhjala mütoloogia armastatuim jumal Baldr hukkus Hödr-i puuvõõrikust valmistatud oda läbi. Teda aitas Thökk (maskeerunud Loki)

NordenBladet – Baldr (ka Balder või Baldur) on aasidest (Æsir) üks armastatumaid ja samas traagilisemaid figuure Põhjamaade paganlikus mütoloogias*. Teda kirjeldatakse sageli kui kõige ilusamat, targemat ja lahkemat jumalat.

Päritolu ja omadused

  • Perekond: Baldr on peajumal Odini (Óðinn) ja jumalanna Friggi poeg. Tema vend on pime jumal Hödr (Hod, Höder, Hodr, Höðr, Hodur).

  • Välimus: Teda kirjeldatakse nii puhta ja säravana, et temast kiirgab valgust. Ühtegi taime ega lille ei peeta nii valgeks kui tema ripsmeid.

  • Iseloom: Ta on õigluse, tarkuse ja rahu kehastus. Tema kohalolek toob rõõmu ja tema otsused on alati õiglased, kuigi traagilisel kombel ei suuda ta neid alati täide viia.

  • Elupaik: Ta elab Asgardis palees nimega Breidablik (“Lai sära”), kus, nagu öeldakse, ei tohi olla midagi ebapuhast ega kurja.

Huvitav fakt: Baldri nimi võib etümoloogiliselt tähendada “isandat” või “julget”, kuid mütoloogias seostatakse teda eelkõige valguse ja päikesega.

Baldri surm: Mütoloogia pöördepunkt

Baldri roll mütoloogias ei seisne niivõrd tema tegudes elu ajal, vaid tema surmas. Tema surm on Ragnaröki (maailma lõpu) otsene eelkuulutaja ja käivitaja. See on üks kuulsamaid lugusid nii “Vanemas Eddas” (poeetiline) kui ka Snorri Sturlusoni “Nooremas Eddas” (proosa).

1. Ennustus ja Friggi vanne

Baldr hakkas nägema painajalikke unenägusid oma surmast. Mures ema Frigg rändas läbi terve maailma ja pani kõiki (tuli, vesi, raud, kivid, puud, haigused, loomad ja maod) vanduma, et need Baldrile liiga ei teeks.

Kuna Baldr muutus haavamatuks, tegid jumalad sellest meelelahutuse: nad loopisid Baldrit kivide ja odadega, mis põrkasid temalt lihtsalt tagasi.

2. Loki kavalus

Trikster-jumal** Loki, kes kadestas Baldri populaarsust, moondas end naiseks ja küsis Friggilt, kas tõesti kõik asjad andsid vande. Frigg tunnistas, et üks väike taim nimega puuvõõrik*** (mistilteinn, mistletoe) jäi vandest välja, kuna see tundus liiga noor ja süütu.

3. Saatuslik viskamine

Loki meisterdas puuvõõrikust noole (või oda). Ta läks Baldri pimeda venna Hödri juurde ja pakkus, et juhib tema kätt, et ka Hödr saaks mängus osaleda ja venda austada. Hödr viskas puuvõõriku, see läbistas Baldri ja tappis ta silmapilkselt. Asgard mattus leina.

4. Hermodi retk allilma

Odin saatis oma teise poja Hermodi (Hermóðr) allilma Helheimi, et paluda surmajumalannalt Helilt Baldri vabastamist. Hel nõustus tingimusel:

“Kui kõik asjad maailmas, elavad ja elutud, nutavad Baldri pärast, siis saab ta tagasi tulla.”

Kõik nutsid – inimesed, jumalad, kivid ja puud. Kuid üks hiiglasekasvu naine nimega Thökk (Þökk), kes oli arvatavasti maskeerunud Loki, keeldus nutmast, öeldes: “Hoidku Hel, mis tal on.” Seega jäi Baldr surnute riiki.

Baldri roll pärast maailma lõppu

Baldri lugu ei lõppe surmaga. Tema surm sümboliseerib vana maailma korra lagunemist ja paratamatut liikumist kaose poole. Kuid tema tagasitulek sümboliseerib lootust.

Pärast Ragnaröki lahingut, kui vana maailm on hävinud ja enamik põhjala muinasmütoloogia jumalaid (sh Odin ja Thor) hukkunud, tõuseb merest uus, roheline ja viljakas maa.

  • Tagasitulek: Baldr ja tema vend Hödr (kes samuti suri) naasevad allilmast leppinuna.

  • Uus valitsemine: Nad asuvad elama vanade jumalate asemele ja valitsevad uut, rahumeelset maailma koos teiste ellujäänud noorte jumalatega.

Kokkuvõte ja sümboolika

Baldr on muinaspõhja mütoloogias äärmiselt oluline sümbol mitmel tasandil:

  1. Headuse haprus: Tema lugu näitab, et isegi kõige puhtam headus ja valgus on haavatav kavaluse ja kurjuse ees.

  2. Paratamatus: Isegi jumalad ei saa saatust petta. Püüdlus kaitsta Baldrit kõigi vahenditega viis ikkagi täpselt ettekuulutatud tulemuseni.

  3. Tsüklilisus: Baldr on klassikaline “sureva ja ülestõusva jumala” arhetüüp (sarnaneb veidi Egiptuse Osirisele). Tema surm toob talve ja pimeduse (Ragnarök), tema naasmine toob uue kevade ja elu.

Baldr on muinaspõhja mütoloogias midagi enamat kui lihtsalt hukkunud jumal – ta on sureva ja ülestõusva valguse arhetüüp. Tema lugu on meeldetuletus, et kuigi pimedus (Ragnarök) võib ajutiselt võita, on see võit alati üürike.

See kosmiline optimism on sügavalt juurdunud algallikates. “Vanem Edda”, täpsemalt poeem “Völuspá“ (Nägemuslaul), kinnitab ideed, et elu ja valgus leiavad alati tee tagasi. Ennustuse kohaselt ei suuda kaos valgust lõplikult hävitada – isegi hetkel, mil hiidhunt Fenrir neelab alla päikese (jumalanna Sóli), on järjepidevus juba tagatud:

“Eina dóttur ber Alfröðull, áðr hana Fenrir fari…” (Ühe tütre kannab Alfröðull [Päike], enne kui Fenrir ta võtab…)

Müüt räägib, et see tütar on sama särav kui tema ema ja jätkab pärast maailmalõppu taevas teekonda. See ongi hetk, kus mütoloogia otsad kokku jooksevad: nii nagu uus päike tõuseb taevasse, naaseb Baldr allilmast, et valitseda uut ja rohelist maailma. Seega pole Baldri lugu tragöödia, vaid lubadus uuest algusest.

_____________________

* Paganlik mütoloogia hõlmab vanu uskumuste ja pärimuste süsteeme, mis on seotud erinevate rahvaste loodusrahvaste ja esivanemate jumalate, vaimude ning maailmavaadetega, nagu islandlaste poolt kirja pandud ning laialt Põhjamaade müütilist tausta kajastavad Edda lood, Kreeka müüdid, keldi lood või nagu Eesti maausk ja taarausk, pakkudes selgitusi maailma loomise, inimeste ja looduse kohta.
** Trikster-jumal on mütoloogiline suli ja piiride ületaja, kes kasutab kavalust ning pettust, et rikkuda kehtestatud reegleid ja tekitada segadust. Ta on ettearvamatu jõud, kelle teod – olgu need pahatahtlikud või lihtsalt vallatud – lükkavad sündmusi edasi ja toovad maailma vajalikke, kuigi sageli valulisi muutusi.
*** Mistilteinn ehk Puuvõõrik (vanas norra keeles “Mistletoe”) on muinaspõhja mütoloogias ja põhjala saagades tuntud legendaarne võlurelv. Kõige kuulsam on see Hrómundr Gripssoni saagas (Hrómundar saga Gripssonar, The Saga of Hromund Gripsson), kus Mistilteinn pole mitte taim, vaid nõiutud mõõk, mis ei lähe mitte kunagi nüriks. Kangelane Hrómundr sai selle mõõga endale, võites seda algselt kandnud ebasurnud kuningat Þráinni. Mõõga nimi on otsene viide kuulsale müüdile jumal Baldri surmast (keda tabas puuvõõrikust nool), sümboliseerides seeläbi maagia võimsat ja kohati ohtlikku olemust.

Avafoto: Thökk-iks maskeerunud Loki aitab pimedal Hödr-il puuvõõrikust odaga Baldr-it tappa (NordenBladet)

 

1...363738...1,973Page 37 of 1,973