NordenBladet – Enamik meist tunneb puuvõõrikut romantiliste jõulufilmide ja pühadekaartide kaudu, teades kommet selle all suudelda. See igihaljas taim on sajandeid sümboliseerinud armastust ja rahu, kuid Norra näitel on näha, kuidas botaaniline reaalsus võib iidse traditsiooniga vastuollu sattuda. Kui varem oli tegemist haruldase ja kaitsealuse liigiga, siis kliimamuutuste tuules on sellest saanud paljudele aiaomanikele tõeline peavalu.
Salapärane poolparasiit meie puudel
Botaaniliselt on harilik puuvõõrik (Viscum) äärmiselt huvitav taim. Tegemist on Norra ainsa poolparasiidiga. See tähendab, et kuigi taim suudab ise fotosünteesida ja energiat toota, sõltub ta vee ja toitainete osas täielikult oma “peremehest” – puust, millel ta kasvab.
Puuvõõrik on igihaljas, nahkjate lehtede ja kleepuvate valgete marjadega põõsas, mis kuulub sandlipuuliste sugukonda. Eelkõige eelistab ta kasvada järgmistel puuliikidel:
-
Pärn
-
Vaher
-
Pihlakas
-
Papli-liigid
-
Õunapuu ja pirnipuu
Kuigi marjad on inimestele mürgised, on need talvisel ajal lindudele väärtuslikuks toidulauaks. Just linnud ongi peamised levitajad, kandes seemneid edasi uutele puudele. Taim hakkab õitsema umbes viie kuni kuue aasta vanusena ning võib elada 10–20 aastat, mõnikord isegi kauem.
Müüdid, maagia ja suudlused
Puuvõõrikul on kultuuriloos, muinaspõhja mütoloogias ja folklooris kanda suur roll. Vanades uskumustes peeti seda pühaks ja maagiliseks taimeks, kuna see kasvas “taeva ja maa vahel”, kõrgel puuvõrades.
-
Rahvameditsiin ja sümbolism: Keldid ja druiidid kasutasid taime rituaalides ning Euroopa rahvameditsiinis on sellel pikk ajalugu. Vanasti riputati puuvõõrik ukse kohale kui rahu, leppimise ja kaitse sümbol. Jõulude ajal puuvõõriku all suudlemini toovat pärimuste järgi ka raha, viljakust ja õnne.
-
Norra mütoloogia: Põhjamaades on taimel (norra keeles misteltein) saatuslik roll jumal Baldri* surmas. Müüdi kohaselt olid kõik puud andnud lubaduse Balderit mitte vigastada, kuid väike puuvõõrik unustati. Seda kasutas ära kaval Loke, kes lasi pimedal Hödril Balderit puuvõõrikust tehtud noolega tabada.
-
Moodne romantika: Tänapäeval on levinuim traditsioon, mis pärineb Briti ja Euroopa uskumustest, et puuvõõriku all seisev naine ei tohi suudlusest keelduda. See komme on tugevalt kanda kinnitanud popkultuuris ja romantilistes filmides.
Kliimamuutused soosivad levikut
Veel 1950. aastatel oli puuvõõrik Norras haruldane taim, mida leidus vaid vähestes paikades. Seetõttu võeti liik 1956. aastal riikliku kaitse alla. Koos taimega on kaitse all ka puu, millel see kasvab.
Tänaseks on olukord drastiliselt muutunud. Kliima soojenemine, lühemad talved ja pikemad kasvuperioodid on loonud puuvõõrikule ideaalsed tingimused. Taim on levinud jõudsalt Oslo ümbrusest lõunarannikule ja isegi Lääne-Norrasse. See, mida varem peeti haruldaseks kurioosumiks, on muutunud tavaliseks vaatepildiks, eriti talviti, kui lehtedeta puudel on näha suuri rohelisi kerasid.
Juriidiline paradoks ja aiaomanike mure
Puuvõõriku praegune staatus on tekitanud vastuolulise olukorra. Teadlaste hinnangul on liik elujõuline ja kiiresti leviv, mistõttu ei ole see enam ohustatud. Samas kehtib vana kaitsestaatus endiselt, mis teeb olukorra keeruliseks just kodu- ja aiaomanikele.
Probleem seisneb selles, et puuvõõrik nõrgestab vastuvõtjat:
-
Taim võtab puult ära vett ja toitaineid.
-
Viljapuude saagikus ja kasv vähenevad.
-
Aja jooksul võib parasiit peremeespuu täielikult kurnata või isegi tappa.
Kuna Norras seadus** kaitseb nii puuvõõrikut kui ka selle kandjat, on aiaomanikel keelatud nakatunud puid maha võtta või isegi oksi lõigata, et taime levikut piirata. See on viinud olukorrani, kus paljud aiad on tugevalt “okupeeritud”. Teadlased on avaldanud arvamust, et muutunud oludes tuleks kaitsestaatus ümber vaadata, kuna soojenev kliima soosib invasiivsemate liikide levikut, mis võib hakata ohustama kohalikku looduslikku tasakaalu.
_________________________
* Baldr (ka Balder, Baldur) oli Põhjala mütoloogias üks kõige armastatumaid jumalaid. Ta oli valguse, puhtuse, ilu ja rõõmu jumal, keda kirjeldati nii säravana, et temast kiirgas valgust. Teda armastasid kõik – nii jumalad kui ka inimesed –, mistõttu oli tema surm mütoloogias suurim võimalik tragöödia, mis kuulutas ette maailmalõppu (Ragnarök).
Hoolimata kurvast rollist Balderi tapmises, ei hakatud puuvõõrikut rahvakultuuris vihkama. Vastupidi, taime peeti endiselt pühaks ja maagiliseks, kuna see püsis rohelisena ka sügavaimal talvel. Usuti, et taime sees on peidus puu elujõud.
Legend muutus ajapikku hoopis lepituse sümboliks. Levinud versiooni kohaselt muutusid Balderi ema Friggi pisarad puuvõõriku valgeteks marjadeks. Ema otsustas taimele andestada ja määras, et edaspidi ei tohi see enam kunagi kurja teha, vaid peab sümboliseerima rahu ja armastust. Just seetõttu ongi tekkinud traditsioon selle all suudelda – märgina, et vaen on unustatud ja valitseb sõprus.
** Norra õigusaktile, mis reguleerib puuvõõriku (misteltein) kaitset: Määrus puuvõõriku kaitse kohta (Forskrift om fredning av misteltein): https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/1976-10-29-3763
Määrus võeti vastu 29. oktoobril 1976 ja see kinnitab puuvõõriku (Viscum album) riikliku kaitse. Määruse kohaselt on keelatud taime korjata, vigastada või hävitada. Kuna puuvõõrik on poolparasiit, mis on peremeespuuga füüsiliselt ühendatud, laieneb kaitse kaudselt ka puule – nakatunud puud ei tohi maha võtta ega oksi lõigata viisil, mis kahjustaks kaitsealust taime.
Avafoto: NordenBladet
Vaata ka:
