NordenBladet – Soome piirivalve teatas esmaspäeval plaanist luua koos teiste Läänemere riikide ja Euroopa Komisjoniga uus mereseirekeskus. Algatuse eesmärk on tõhustada järelevalvet Soome lahel ning kaitsta kriitilise tähtsusega veealust taristut.
Vajadus kiirema sekkumise järele
Projekti eestvedajaks saab Soome, kuid sarnased keskused on kavas luua kõigis Läänemere-äärsetes riikides. Uue süsteemi loomise ajendiks on viimastel aastatel toimunud intsidendid, kus on sihilikult kahjustatud merepõhjas asuvaid gaasitorusid ja sidekaableid – seda nii Eesti ja Soome vahel kui ka mujal Läänemeres.
Soome rahvusringhäälingu Yle vahendusel on algatuse siht parandada riikide võimekust reageerida operatiivselt kahtlastele tegevustele nii territoriaalvetes kui ka majandusvööndis. Millal keskus täpselt tööd alustab, pole praegu veel teada.
Turvalisus on juba kõrgendatud tähelepanu all
Uus algatus täiendab olemasolevaid julgeolekumeetmeid. Juba eelmise aasta jaanuaris käivitas NATO vastusena taristurünnakutele missiooni “Baltic Sentry” (Läänemere vahimees). Allianss on piirkonda toonud täiendavaid sõjalaevu ja lennukeid, et valvata energiakandjate ja sideühenduste turvalisust merepõhjas.
NordenBladet – Tallinnas ja Tartus tegutsevad soome koolid on sattunud kriitilisse olukorda, mille põhjuseks on Eesti ja Soome vaheline tõhustatud andmevahetus. Uus kord, mis pidi bürokraatiat vähendama, on tekitanud olukorra, kus koolid võivad kaotada suure osa oma rahastusest ja seisavad silmitsi sulgemisohuga, vahendab Yle.fi.
Üks inimene, üks aadress
Probleemi tuum peitub rahvastikuregistrite automaatses andmevahetuses. Alates käesoleva aasta algusest kehtib range põhimõte: inimesel saab olla ametlik elukoht registreeritud kas ainult Eestis või ainult Soomes. Topelt-sissekirjutus, mis varem oli paljudele kahe riigi vahel liikuvatele peredele tavaline, ei ole enam võimalik. Kui inimene ise valikut ei tee, määrab süsteem elukoha automaatselt ühte riiki, kustutades teise.
Soome riik toetab välismaal asuvaid soome koole (sh Tallinnas ja Tartus) pearahasüsteemi alusel, kuid sellel on konks. Rahastust makstakse vaid nende Soome kodanikest õpilaste eest, kellel on säilinud sissekirjutus Soome omavalitsuses. Loogika on selles, et riik toetab ajutiselt välismaal viibivate laste haridust.
Kuna Eestis elamine eeldab siinset registreerimist ja uus süsteem tühistab seepeale automaatselt Soome sissekirjutuse, kaob õpilasel õigus Soome riigi toetusele, isegi kui pere viibib Eestis ajutiselt.
Ebavõrdne seis teiste riikidega
Tallinna soome kooli direktori Riitta Kemppaineni sõnul on olukord ebaõiglane võrreldes teiste välismaal asuvate soome koolidega (nt Hispaanias või Venemaal). Kuna Soomel puudub nende riikidega sarnane automaatne andmevahetuslepe, ei tea Soome register tegelikku olukorda ja seal elavad lapsed saavad pearaha edasi. Eesti soomlased on aga läbipaistvuse tõttu “karistatud”.
Soome riigi toetus katab Tallinna kooli eelarvest ligi 55–60%.
Sügisel kaotas toetuse juba kuus õpilast, sest vanemad pidid loobuma Soome aadressist.
Ilma selle toetuseta on koolide jätkamine suure küsimärgi all, vaatamata sellele, et vanemad maksavad ka õppemaksu (sõltuvalt kodakondsusest ca 2400–3900 eurot aastas).
Vanemate palve: muutke reegleid
Lapsevanemad ja kooli toetajad on pöördunud Soome haridusministeeriumi poole selge sõnumiga: praegune elukohanõue on iganenud ega kohtle kodanikke võrdselt. Nad leiavad, et Soome kodakondsusega lapsel peaks olema õigus riiklikule haridustoele ametlikus soome koolis sõltumata sellest, kummas registris ta parasjagu arvel on.
Kui rahastamismudelit ei muudeta, võib Tallinna soome kool uksed sulgeda juba sel aastal.
NordenBladet – Atlandi ookeani põhjaosas, poolel teel Norra ja Islandi vahel, asuvad Fääri saared (Føroyar). Tõlkes tähendab see “Lambasaari” – ja see nimi ei ole juhuslik. Fääri saarte käsitöö ei ole lihtsalt suveniiritööstus; see on sügavalt juurdunud elustiil, mis sündis vajadusest kaitsta end karmi kliima eest ja on tänaseks arenenud maailmatasemel disainiks.
Siin on ülevaade sellest, mis teeb Fääri käsitöö eriliseks, mida seal valmistatakse ja miks see maailmas laineid lööb.
1. Fääri kuld: Vill (Ull)
Kogu Fääri käsitöö südames on vill. Saartel elab rohkem lambaid kui inimesi (umbes 70 000 lammast ja 54 000 inimest). Fääri lammas on vastupidav tõug, kes elab aastaringselt mägedes.
Materjali eripära: Fääri vill on tuntud oma erakordselt kõrge lanoliinisisalduse poolest. See muudab villased esemed peaaegu veekindlaks ja väga soojaks – hädavajalik omadus saartel, kus “hea ilm” tähendab lihtsalt seda, et vihma sajab otse, mitte horisontaalselt.
Värvid: Traditsiooniliselt kasutatakse villa selle naturaalsetes toonides: valge, hall, must, pruun ja nende segud.
2. Kudumistraditsioonid ja mustrid
Kudumine on Fääri saartel olnud sajandeid peamine sissetulekuallikas ja ajaviide. Vanasti öeldi: Ull er Føroya gull (Vill on Fääri kuld).
Kampsunid (Troyggja): Kõige ikoonilisem ese. Fääri kampsunid on tavaliselt kootud geomeetriliste mustritega. Erinevalt Islandi lopapeysa‘st, mis on sageli kootud ümmarguselt ja paksemast lõngast, on Fääri kampsunid traditsiooniliselt struktuursemad ja tihti nööbitavad (kardiganid).
Mustrid: Mustrid on sageli inspireeritud loodusest ja merest. Klassikaline “tähemuster” või siksakilised jooned on tavalised.
Kogu pere tegevus: Ajalooliselt kudusid nii mehed kui naised, sest villaseid tooteid eksporditi Taani kuningakojale ja kaupmeestele.
3. Rahvarõivad: Elav ajalugu
Fääri saartel ei ole rahvarõivad muuseumieksponaadid. Neid kantakse uhkusega riiklikel pühadel (eriti Ólavsøka ajal), pulmades ja koolilõpetamistel. Rahvuspühast Ólavsøka saate pikemalt lugeda SIIT.
Naiste rõivad: Koosnevad tavaliselt pikast seelikust (sageli triibuline), põllest, tikitud rätikust ja ehitud vestist. Hõbedast prossid ja ketid on kohustuslikud aksessuaarid.
Meeste rõivad: Äärmiselt stiilsed ja äratuntavad. Sinna kuuluvad põlvpüksid, paksust villasest kangast sukad (tihti mustrilise äärega), tikitud vest (sageli punane või sinine), hõbedaste nööpidega kuub ja traditsiooniline tutimüts (stavnhetta).
4. Mis on praegu moes? “The Killing” efekt ja aeglane mood
Viimase 15 aasta jooksul on Fääri kudumid teinud läbi tohutu populaarsuse kasvu, liikudes vanaemade varrastelt Pariisi moelavadele.
Sarah Lundi kampsun: Taanlaste krimisari Forbrydelsen (“The Killing”) tegi Fääri kampsunist ülemaailmse fenomeni. Peategelase Sarah Lundi kantud “täheline” kampsun (disainitud Fääri brändi Guðrun & Guðrun poolt) muutus kultusobjektiks. Guðrun & Guðruni brändi taga seisavad kaks fääri naist, kes on ühtlasi ka ettevõtte asutajad ja omanikud: Guðrun Ludvig ja Guðrun Rógvadóttir.
Slow Fashion (Aeglane mood): Fääri saarte käsitöö on eetiline vastulöök kiirmoele. Paljud tooted on kootud kohalike naiste poolt nende kodudes (“Heimavirki” süsteem), mis tagab autentsuse ja annab kohalikele tööd. Moes on naturaalsus. Jämedakoelised, “oversized” kampsunid, naturaalsed hallid ja pruunid toonid ning minimalistlikud mustrid on väga nõutud nii kohalike noorte kui ka turistide seas.
Fääri saartel on kudumine rahvuslik uhkus ja peale Guðrun & Guðruni on seal mitmeid teisi märkimisväärseid tegijaid, kellel igaühel on oma nišš:
Navia
Mis see on: Tõenäoliselt saarte suurim ja tuntuim lõngatootja, kes valmistab ka valmisrõivaid.
Eripära: Navia ühendab edukalt vana traditsiooni uue tehnoloogiaga. Nende valikus on nii masinkootud modernseid esemeid kui ka käsitsi kootud traditsioonilisi kampsuneid.
Asutaja: Óli Kristian á Torkilsheyggi (neljanda põlve villatööstur).
Sirri
Mis see on: Bränd, mis keskendub 100% puhtale ja orgaanilisele Fääri villale.
Eripära: Nende vill on värvimata või värvitud vaid looduslike taimevärvidega, säilitades villa naturaalse rasvasuse (lanoliini). Sirri lõng on tuntud oma autentsuse ja veidi “karmima” tekstuuri poolest.
Snældan
Mis see on: Ajalooline ketrusvabrik (asutatud 1949), mis on üks väheseid allesjäänud töötavaid ketrusveskeid saartel.
Eripära: Nad toodavad lõnga ja kampsuneid otse kohapeal Strenduri külas. Nende tooted on väga vastupidavad ja sügavalt traditsioonilised. Pereettevõte, mida juhib praegu asutaja lapselaps Carl Jóhan Olsen.
Steinum
Mis see on: Disainer Jóhanna av Steinumi loodud bränd.
Eripära: Erineb teistest oma julguse ja värvikirevuse poolest. Kui klassikaline Fääri kampsun on tihti loodustoonides (hall, pruun, valge), siis Steinum kasutab erksaid värve ja humoorikaid, veidi naivistlikke mustreid.
Shisa Brand
Mis see on: Sissal Kristianseni asutatud bränd.
Eripära: Ühendab Fääri kudumistraditsioonid jaapani esteetikaga või moodsama tänavastiiliga. Tuntud oma unikaalsete ja stiilsete aksessuaaride ning rõivaste poolest.
Heimavirki (Kodune käsitöö)
See pole üksik bränd, vaid süsteem. Poodides nimega Føroya Heimavirkisfelag (Tórshavnis) müüakse kohalike naiste kodudes kootud esemeid. Kui otsite kõige autentsemat, vanaema kootud kampsunit, millel on sageli tegija nimi sildil, siis leiate selle just sellistest poodidest või väikestest külapoodidest.
5. Muud käsitööliigid
Kuigi vill on kuningas, leidub saartel ka muud põnevat käsitööd:
Noameistrid: Fääri mehed kannavad sageli vööl traditsioonilist nuga. Need on kaunid käsitööesemed, mille puidust ja luust käepidemed on sageli inkrusteeritud hõbeda või messingiga.
Kalanahast tooted: Üha populaarsemaks muutub lõhenaha parkimine. Sellest valmistatakse vastupidavaid ja unikaalse tekstuuriga kotte, rahakotte ja ehteid. See on suurepärane näide “jäätmeteta” majandamisest.
Keraamika ja klaas: Inspireerituna saarte dramaatilistest maastikest – basaltkivimitest, ookeanilainetest ja udust – loovad kohalikud kunstnikud (nt bränd Guðrið Poulsen) ainulaadset keraamikat.
NordenBladet – Fääri saarte ametlik riigihümn on “Tú alfagra land mítt” (eesti keeles “Mu kõige kaunim maa”). See on sügavalt patriootlik teos, mis sümboliseerib fäärlaste sidet oma karge looduse, mere ja ajalooga. Hümnil on keskne roll Fääri saarte kultuurilises identiteedis ja rahvuslikus ärkamisajas.
Lühiülevaade
Pealkiri: “Tú alfagra land mítt”
Sõnade autor: Símun av Skarði (1906)
Viisi autor: Petur Alberg (1907)
Ametlik staatus: Fikseeriti Fääri saarte hümnina omavalitsuse kehtestamisega (1948), kuigi rahvas kasutas seda hümnina juba varem.
Ajalugu ja Taust
Hümni sünd on tihedalt seotud 20. sajandi alguse Fääri rahvusliku liikumisega, mille eesmärk oli edendada fääri keelt ja kultuuri Taani ülemvõimu all.
1. Sõnade loomine (1906)
Sõnade autor Símun av Skarði (1872–1942) oli tuntud Fääri luuletaja, poliitik ja õpetaja. Ta kirjutas luuletuse 1. veebruaril 1906. aastal, olles tol ajal 33-aastane. Símun av Skarði oli üks Fääri Rahvaülikooli (Føroya Fólkaháskúli) asutajatest ja töötas selle juhatajana. Tema tekst väljendab sügavat armastust kodumaa vastu, rõhutades selle karmi ilu ja saareelanike vastupidavust.
2. Viisi loomine (1907)
Muusika autor on Petur Alberg (1885–1940), kes oli viiuldaja ja helilooja. Lugu räägib, et Alberg luges Símun av Skarði luuletust ajalehest ja see avaldas talle nii sügavat muljet, et meloodia sündis samal õhtul. Viis on kirjutatud melanhoolses, kuid väärikas ja ülevas stiilis, mis on omane Põhjamaade hümnidele.
3. Saamine riigihümniks
Algusaastatel võistles “Tú alfagra land mítt” populaarsuselt teise patriootliku lauluga “Eg oyggjar veit” (“Ma tean saari”). Kuid aastate jooksul, eriti pärast Fääri saarte omavalitsuse seaduse vastuvõtmist 1948. aastal, kinnistus just Skarði ja Albergi teos vaieldamatu riigihümnina. Tänapäeval lauldakse seda alati ametlikel sündmustel, spordivõistlustel ja rahvuspühadel.
Sõnad ja Tõlge
Hümn koosneb kolmest salmist. Allpool on toodud esimene, kõige sagedamini esitatav salm fääri keeles koos eestikeelse otsetõlkega.
Fääri keel (Originaal)
Tú alfagra land mítt, mín dýrasta ogn!tú dregur at tær alt mítt hjarta.Tú fagnaði meg, tá ið eg var ung,og enn er títt navn mær so, søta.Ja, hóast eg fari um havið av stað,títt navn tað lýsir mær gylt og glað,títt navn tað lýsir mær gylt og glað.
Eesti keel (Otsetõlge)
Mu kõige kaunim maa, mu kalleim vara!Sa tõmbad endale kogu mu südame.Sa võtsid mind vastu, kui olin noor,ja ikka on su nimi mulle nii armas.Jah, isegi kui ma rändan üle mere kaugele,särab su nimi mulle kuldselt ja rõõmsalt,särab su nimi mulle kuldselt ja rõõmsalt.
Teise ja kolmanda salmi sisu: Järgmistes salmides räägitakse talvistest tormidest ja ajaloost (jumalast ja esivanemate vaimust), kuid kinnitatakse, et hoolimata loodusjõudude karmusest, jääb armastus kodumaa vastu vankumatuks. Hümn lõppeb vannetega hoida ja kaitsta oma keelt ning lippu (Merkið).
Fäärikeelne hümni tekst
Ingliskeelne (poeetiline) tõlge
I. Tú alfagra land mítt, mín dýrasta ogn!
á vetri so randhvítt, á sumri við logn,
tú tekur meg at tær so tætt í tín favn.
Tit oyggjar so mætar, Guð signi tað navn,
sum menn tykkum góvu, tá teir tykkum sóu.
Ja, Guð signi Føroyar, mítt land!
I. My land, oh most beauteous, possession most dear,
Thou drawest me to thee, embracing me near;
becalmed in the summer, in winter snow covered,
magnificent islands, by God named beloved.
The name which men gave thee when they thee discovered,
Oh, God bless thee, Faroes my land.
II. Hin roðin, sum skínur á sumri í líð,
hin ódnin, sum týnir mangt lív vetrartíð,
og myrkrið, sum fjalir mær bjartasta mál,
og ljósið, sum spælir mær sigur í sál:
alt streingir, ið tóna, sum vága og vóna,
at eg verji Føroyar, mítt land.
II. Bright gleam, which in summer makes hill-tops so fair;
rough gale, which in winter drives men to despair;
oh life taking storm, oh conquest of soul,
all making sweet music uniting the whole.
Each hoping and trusting, inspiring us all,
To guard thee, O Faroes my land.
III. Eg nígi tí niður í bøn til tín, Guð:
Hin heilagi friður mær falli í lut!
Lat sál mína tváa sær í tíni dýrd!
So torir hon vága – av Gudi væl skírd –
at bera tað merkið, sum eyðkennir verkið,
ið varðveitir Føroyar, mítt land!
III. And therefore, I kneel down, to Thee God, in prayer,
may peaceful my lot be, and do thou me spare,
my soul cleansed; in glory; I ask Thee to bless,
when I raise my banner and venture the stress.
The sign of my task, be it lifted on high,
To guard thee, O Faroes my land.
Fäärlased peavad oma rahvuspüha, Ólavsøkat, aasta ilusaimaks sündmuseks, tähistades pidulikult kodudes ning kogunedes tuhandetena Tórshavni, et ülistada oma unikaalset kultuuripärandit. Pidustuste emotsionaalseks kõrghetkeks on alati südaöine ühislaulmine, kus rahvushümn “Tú alfagra land mítt” kõlab kui võimas ühtekuuluvuse sümbol. See traditsioon kinnitab saarerahva sügavat uhkust ja vankumatut armastust oma karmi, kuid kauni kodumaa vastu. (2x NordenBladet)
Kultuuriline Tähendus
Hümni esitamisel on Fääri kultuuris eriline ja pühalik koht.
Ólavsøka (Püha Olavi päev): See on Fääri saarte kõige tähtsam rahvuspüha (29. juuli). Pidustused Tórshavnis kulmineeruvad keskööl, kui tuhanded inimesed kogunevad linna keskväljakule ja laulavad üheskoos hümni. See on emotsionaalne hetk, mis ühendab kogu rahvust. Loe ka: Fääri saarte rahvuspüha Ólavsøka: Ajalugu, traditsioonid ja tähendus
Protokoll: Erinevalt mõnest teisest riigist, kus hümni saatel seistakse vaikides, laulavad fäärlased oma hümni alati kaasa, sageli valjuhäälselt ja uhkusega.
NordenBladet – Kui küsida fäärlaselt, mis on see üks asi, mis defineerib nende saarte maitset, kõlab vastus peaaegu alati ühtemoodi: Skerpikjøt. See ei ole fäärlase jaoks pelgalt toit. See on saarestiku ajalugu, geograafia ja ellujäämiskunst ühel taldrikul. Paljude turistide jaoks on see “kulinaarne benji-hüpe” – esmapilgul hirmutav, kuid kogemuse võrra rikkamaks tegev ja paljude jaoks üllatavalt maitsev. Fääri saarte külastamine ilma skerpikjøt’i proovimata on nagu Pariisis käimine ilma Eiffeli torni nägemata.
Mis on skerpikjøt?
Skerpikjøt (hääldus: šer-pi-tšöt) on tuule käes vinnutatud ja fermenteeritud lambaliha, tavaliselt lamba tagakints.
Erinevalt paljudest teistest vinnutatud lihadest maailmas (nagu prosciutto või jamón), ei kasutata skerpikjøt’i valmistamisel mitte grammigi soola ega suitsu. Kogu protsess on 100% looduslik ja sõltub ainult Fääri saarte unikaalsest “bakteriaalsest mikrofloorast”, soolasest mereõhust ja stabiilselt jahedast temperatuurist.
Maitset kirjeldatakse sageli kui umami-pommi: see on segu pähklisest, magusast ja tugevalt laagerdunud juustu maitsest, millel on kergelt “metsik” järelmekk.
Ólavsøka on Fääri saarte aasta oodatuim rahvapidu ja ühtlasi rahvuspüha (28.–29. juulil), mil toidulaualt ei puudu traditsiooniline Fääri vinnutatud lambaliha.(NordenBladet)
Kuidas valmib “ilmastikukindel” delikatess?
Valmistusprotsess on omaette teadus, mida antakse edasi isalt pojale. See toimub spetsiaalses kuuris nimega hjallur. Hjallur on puitlaudadest ehitis, mille seinte vahel on praod, et tuul saaks vabalt läbi puhuda.
Protsess kestab 5–9 kuud ja läbib kolm kriitilist faasi:
Visnað (Närbumine): Esimesed paar päeva/nädalat. Liha hakkab kuivama.
Ræst (Käärimine): See on Fääri köögi maagia. Liha hakkab fermenteeruma ja omandab tugeva lõhna ning spetsiifilise maitse. Selles faasis liha sageli keedetakse (ræst kjøt), kuid skerpikjøt’i jaoks peab see kuivama edasi.
Turt (Kuivamine): Lõppfaas. Liha kuivab kõvaks, tumedaks ja lõigatavaks. See ongi valmis skerpikjøt.
Huvitav fakt: Õnnestumine sõltub täielikult ilmast. Kui on liiga soe ja niiske, läheb liha halvaks. Kui on liiga külm (pakane), peatub fermentatsioon ja liha ei saa õiget maitset. Fääri saarte “halb ilm” on skerpikjøt’i jaoks tegelikult ideaalne.
Fääri talupidamiste kulinaarne pärl – vinnutatud lambaliha – on pidupäevade lahutamatu osa. (2 x NordenBladet)
Kas see on unikaalne vaid Fääri saartele?
Jah. Kuigi naaberrahvastel on sarnaseid tooteid, on skerpikjøt ainulaadne just soola puudumise ja fermentatsiooni tõttu.
Norra:Fenalår (soolatud ja kuivatatud).
Island:Hangikjöt (suitsutatud lambaliha).
Vahemeremaad: Kasutavad palju soola.
Ajalooliselt oli sool Fääri saartel luksuskaup, mida tuli sisse osta. Tuul oli aga tasuta. Seega on skerpikjøt aus mälestusmärk aegadest, mil looduslik säilitamine oli ellujäämise küsimus.
Müüdid ja uskumused
Kuna liha riputatakse üles tavaliselt jõulude paiku või jaanuaris, on sellega seotud mitmeid endeid.
Tuule suund: Vanad fäärlased uskusid, et liha maitse sõltub sellest, mis ilmakaarest tuul puhus, kui lammas tapeti ja kuuri riputati.
“Kureliha”: On levinud nali/müüt turistide hirmutamiseks, et tegemist on hoopis kuivatatud merelindudega, kuna liha on nii tume ja tihe.
Tervendav jõud: Vanasti usuti, et tükike vana skerpikjøt’i (mis on seisnud üle aasta) aitab kõhuvalude vastu – toimides nagu tugev probiootikum.
Kuidas ja millal seda süüakse?
Skerpikjøt ei ole igapäevane “võileivakate”, vaid pigem pidupäevatoit või eriline maiuspala matkal. Seda pakutakse pulmades, ristimistel, jõuludel ja oluliste külaliste vastuvõtmisel.
Traditsiooniline serveerimisviis (“Fääri sushina”)
Seda ei küpsetata kunagi. Seda süüakse toorelt, õhukeste viiludena.
Klassikaline retsept:
Võta viil tumedat rukkileiba või Fääri saia (drýlur).
Määri sinna paks kiht soolast võid (Fääri või on kollane ja rammus).
Lisandid: Puristid ei lisa midagi. Moodsamad versioonid võivad lisada natuke mädarõigast või sibulat, kuid kohalikud eelistavad puhast maitset.
Soovitus turistile: Kui külastate kohalikku restorani (nt Tórshavnis asuvad Ræst või Áarstova), küsige kindlasti skerpikjøt’i eelroana. Või veel parem – kui teid kutsutakse külla kohalikku tallu (heimablídni), on see suurim austusavaldus, kui pererahvas toob lauale omaenda kuuris valminud kintsuliha.
