NordenBladet – Kui küsida fäärlaselt, mis on see üks asi, mis defineerib nende saarte maitset, kõlab vastus peaaegu alati ühtemoodi: Skerpikjøt. See ei ole fäärlase jaoks pelgalt toit. See on saarestiku ajalugu, geograafia ja ellujäämiskunst ühel taldrikul. Paljude turistide jaoks on see “kulinaarne benji-hüpe” – esmapilgul hirmutav, kuid kogemuse võrra rikkamaks tegev ja paljude jaoks üllatavalt maitsev. Fääri saarte külastamine ilma skerpikjøt’i proovimata on nagu Pariisis käimine ilma Eiffeli torni nägemata.

Mis on skerpikjøt?

Skerpikjøt (hääldus: šer-pi-tšöt) on tuule käes vinnutatud ja fermenteeritud lambaliha, tavaliselt lamba tagakints.

Erinevalt paljudest teistest vinnutatud lihadest maailmas (nagu prosciutto või jamón), ei kasutata skerpikjøt’i valmistamisel mitte grammigi soola ega suitsu. Kogu protsess on 100% looduslik ja sõltub ainult Fääri saarte unikaalsest “bakteriaalsest mikrofloorast”, soolasest mereõhust ja stabiilselt jahedast temperatuurist.

Maitset kirjeldatakse sageli kui umami-pommi: see on segu pähklisest, magusast ja tugevalt laagerdunud juustu maitsest, millel on kergelt “metsik” järelmekk.

Pidupäev fääri saartel, vinnutatud lambaliha
Ólavsøka on Fääri saarte aasta oodatuim rahvapidu ja ühtlasi rahvuspüha (28.–29. juulil), mil toidulaualt ei puudu traditsiooniline Fääri vinnutatud lambaliha. (NordenBladet)

Kuidas valmib “ilmastikukindel” delikatess?

Valmistusprotsess on omaette teadus, mida antakse edasi isalt pojale. See toimub spetsiaalses kuuris nimega hjallur. Hjallur on puitlaudadest ehitis, mille seinte vahel on praod, et tuul saaks vabalt läbi puhuda.

Protsess kestab 5–9 kuud ja läbib kolm kriitilist faasi:

  1. Visnað (Närbumine): Esimesed paar päeva/nädalat. Liha hakkab kuivama.

  2. Ræst (Käärimine): See on Fääri köögi maagia. Liha hakkab fermenteeruma ja omandab tugeva lõhna ning spetsiifilise maitse. Selles faasis liha sageli keedetakse (ræst kjøt), kuid skerpikjøt’i jaoks peab see kuivama edasi.

  3. Turt (Kuivamine): Lõppfaas. Liha kuivab kõvaks, tumedaks ja lõigatavaks. See ongi valmis skerpikjøt.

Huvitav fakt: Õnnestumine sõltub täielikult ilmast. Kui on liiga soe ja niiske, läheb liha halvaks. Kui on liiga külm (pakane), peatub fermentatsioon ja liha ei saa õiget maitset. Fääri saarte “halb ilm” on skerpikjøt’i jaoks tegelikult ideaalne.

Skerpikjøt on Fääri köögi kroonjuveel. See on lamba kintsuliha, mida on laagerdatud tuulises kuuris (hjallur) 5–9 kuud.
Fääri saartel hinnatakse lammavillast kampsuneid ning vinnutatud lambaliha
Fääri talupidamiste kulinaarne pärl – vinnutatud lambaliha – on pidupäevade lahutamatu osa. (2 x NordenBladet)

Kas see on unikaalne vaid Fääri saartele?

Jah. Kuigi naaberrahvastel on sarnaseid tooteid, on skerpikjøt ainulaadne just soola puudumise ja fermentatsiooni tõttu.

  • Norra: Fenalår (soolatud ja kuivatatud).

  • Island: Hangikjöt (suitsutatud lambaliha).

  • Vahemeremaad: Kasutavad palju soola.

Ajalooliselt oli sool Fääri saartel luksuskaup, mida tuli sisse osta. Tuul oli aga tasuta. Seega on skerpikjøt aus mälestusmärk aegadest, mil looduslik säilitamine oli ellujäämise küsimus.

Müüdid ja uskumused

Kuna liha riputatakse üles tavaliselt jõulude paiku või jaanuaris, on sellega seotud mitmeid endeid.

  • Tuule suund: Vanad fäärlased uskusid, et liha maitse sõltub sellest, mis ilmakaarest tuul puhus, kui lammas tapeti ja kuuri riputati.

  • “Kureliha”: On levinud nali/müüt turistide hirmutamiseks, et tegemist on hoopis kuivatatud merelindudega, kuna liha on nii tume ja tihe.

  • Tervendav jõud: Vanasti usuti, et tükike vana skerpikjøt’i (mis on seisnud üle aasta) aitab kõhuvalude vastu – toimides nagu tugev probiootikum.

Kuidas ja millal seda süüakse?

Skerpikjøt ei ole igapäevane “võileivakate”, vaid pigem pidupäevatoit või eriline maiuspala matkal. Seda pakutakse pulmades, ristimistel, jõuludel ja oluliste külaliste vastuvõtmisel.

Traditsiooniline serveerimisviis (“Fääri sushina”)

Seda ei küpsetata kunagi. Seda süüakse toorelt, õhukeste viiludena.

Klassikaline retsept:

  1. Võta viil tumedat rukkileiba või Fääri saia (drýlur).

  2. Määri sinna paks kiht soolast võid (Fääri või on kollane ja rammus).

  3. Lõika skerpikjøt’ist terava noaga paberõhukesed laastud.

  4. Aseta liha võile.

  5. Lisandid: Puristid ei lisa midagi. Moodsamad versioonid võivad lisada natuke mädarõigast või sibulat, kuid kohalikud eelistavad puhast maitset.

Soovitus turistile: Kui külastate kohalikku restorani (nt Tórshavnis asuvad Ræst või Áarstova), küsige kindlasti skerpikjøt’i eelroana. Või veel parem – kui teid kutsutakse külla kohalikku tallu (heimablídni), on see suurim austusavaldus, kui pererahvas toob lauale omaenda kuuris valminud kintsuliha.

Vaata ka:
Põhjamaade pehme kuld: Fääri saarte lambakasvatus, unikaalne lambavill ja vinnutatud lambaliha e. Skerpikjøt

Fääri saarte rahvuspüha Ólavsøka: Ajalugu, traditsioonid ja tähendus

Fääri saared – IMELINE REISISIHTKOHT Põhjamaade fotograafia- ja linnuhuvilistele

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles