Fääri saarte põllumajandusfoorum Búnaðarstevnan 2026 toimub Klaksvíkis

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Veebruaris leiab aset järjekorras 11. Búnaðarstevnan, mis toob kokku põllumajandussektori eksperdid ja huvilised.

Üritus nimega Búnaðarstevnan 2026 toimub laupäeval, 14. veebruaril Klaksvíkis asuvas kultuuri- ja ettevõtluskeskuses Varpinum.

Tegemist on traditsioonilise sündmusega, mille eesmärk on heita valgust Fääri saarte põllumajanduse arengule ja jagada valdkondlikku teavet. Üritust on korraldatud alates 2014. aastast peaaegu igal aastal (välja arvatud aastatel 2016 ja 2021), seega tähistab tänavune kogunemine juba 11. toimumiskorda.

Valimisaasta toob fookusesse poliitika

Korraldajate sõnul on tänavune ajastus eriti oluline, kuna Fääri saartel on valimiste aasta. See annab suurepärase võimaluse tõsta fookusesse mitmed kriitilised küsimused, mis vajavad lahendamiseks poliitilist sekkumist ja otsustajate tähelepanu.

Rõhk kohalikul toidul

Lisaks päeva jooksul pakutavale kohvile ja karastavatele jookidele ootab osalejaid rikkalik ja mitmekesine lõunasöök. Korraldajad on pannud erilist rõhku just Fääri saarte omatoadangule, pakkudes laias valikus kohalikke lihasaadusi ja suupisteid.

Osalemine: Üritusel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. Huvilised saavad end kirja panna ja tutvuda detailse päevakavaga Búnaðarstevnan’i ametlikul kodulehel bunadarstevna.fo.

Fääri saared: Miðvágurisse kavandatakse uut keskust autistidele ja liitpuudega inimestele

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet –  Miðváguris (Birtulíðis) asuv kompleks on mõeldud psüühiliste ja sotsiaalsete erivajadustega inimestele, samuti arengu- ja liitpuudega, sealhulgas autismispektriga inimestele. Kavandatav keskus on suunatud elanikele, kes vajavad valdavalt ööpäevaringset tuge ja hoolt.

Projekti ettevalmistuse käigus omandati Miðváguris kinnistu, mis lülitati arendusplaani. Objekt asub aadressil Leitisvegur 70 ja koosneb kolmest osast:

  • Seitsme korteriga elamu (ehitatud 1987, renoveeritud 2022);

  • Töökojahoone (ehitatud 1940);

  • Vahehoone (ehitatud 1940).

Hoonete tehnilise seisukorra hindamise järel otsustati, et elamukompleksis tehakse vaid väiksemaid parandustöid. Töökojahoone läbib aga kapitaalremondi ning amortiseerunud vahehoone lammutatakse.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on piirkonna jaoks koostatud maastiku- ja asendiplaan. Väliala kujundatakse ligipääsetavaks ja kutsuvaks ning see seotakse projekti teise ehitusetapiga. Teine etapp näeb ette uue hoone rajamist naaberkrundile, mille hange kuulutatakse välja hiljem.

Avaliku arutelu ja ettepanekute esitamise tähtaeg on 30. jaanuar.

_______________________________

Asukoht: Miðvágur asub Vágari saarel (samal saarel, kus asub lennujaam). See on üks Fääri saarte suuremaid asulaid.

Mõiste “Sambýli”: Fääri keeles tähendab see otseselt “kooselu”, kuid sotsiaalhoolekande kontekstis tähistab see toetatud elamise teenust või väikest kogukonnanlaadset hooldekodu, kus erivajadustega inimesed elavad omaette tubades/korterites, kuid omavad ühistuge ja järelevalvet.

Birtulíð: See on konkreetne piirkond või tänavanimi Miðváguris, kus asutus paikneb.

 

Fääri saared: Aktsiaanalüütik Per Grønborg usub, et pangad liiguvad oma õiglase väärtuse suunas

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

Aktsiaanalüütik Per Grønborg toob välja kaks peamist põhjust, miks Føroya Banki aktsia on viimase aasta jooksul teinud läbi järsu tõusu.

Grønborgi* sõnul on edu taga kombinatsioon Euroopa pangandussektori üldisest heast käekäigust ja konkreetse panga tugevatest tulemustest, vahendab kvf.fo.

Euroopa pankade edu
2025. aasta oli pankadele Euroopas väga edukas. Suurpankade tootlus oli ligikaudu 75 protsenti, samas kui Kopenhaageni börsil noteeritud pankade keskmine tootlus jäi 63 protsendi juurde.

Selles võrdluses oli Føroya Banki Kopenhaageni börsi parim: panga kogutootlus koos dividendidega oli 2025. aastal 114 protsenti. Ükski teine pank ei saavutanud nii kõrget taset.

Investorite kindlustunne on taastunud
Analüütiku hinnangul on turg nüüd valmis maksma kasumi eest tunduvalt kõrgemat hinda kui aasta tagasi.

  • Kui vaadata Taani nelja suurimat panka, siis aasta alguses olid investorid valmis maksma 7,4-kordset oodatavat kasumit (2026. aastaks).

  • Aasta lõpuks oli see näitaja tõusnud 11,5-kordseks.

See umbes 50-protsendiline väärtuse ümberhindamine mõjutas otseselt ka Føroya Banki aktsiat.

Alahindamise lõpp
Grønborg selgitab, et pangaaktsiad olid varem ebaõiglaselt madalal tasemel. Pärast madalate intresside perioodi ja intressitõusude algust 2022. aastal olid investorid ettevaatlikud, kartes majanduslangust.

Nüüd on aeg näidanud, et majandus pidas vastu ja riskid olid arvatust väiksemad. Seetõttu on investorid valmis maksma hinda, mis peegeldab pankade tegelikku väärtust.
_______________________

* Per Grønborg on kogenud Taani aktsiaanalüütik, kes on spetsialiseerunud finantssektorile ja eriti Põhjamaade pankade analüüsile. Ta on Kopenhaagenis tegutsev analüütik, kes jälgib Taani börsil (Nasdaq Copenhagen) noteeritud ettevõtteid. Kuna Føroya Banki on noteeritud just Kopenhaageni börsil, kuulub see tema analüüsitavate ettevõtete hulka, kuigi pank ise asub Fääri saartel.

Grønborg on töötanud mitmetes suurtes finantsasutustes (näiteks Danske Bank ja SEB) ning on praegu tuntud sõltumatu ekspert, kelle hinnanguid pankade käekäigu ja börsipotentsiaali kohta tsiteeritakse sageli Taani ja Fääri saarte majandusmeedias.

Soome-Saksa vesinikutoru hakkab Eestis kulgema kas läbi Pärnu- või Valgamaa

By
Helena-Reet Aari
-
Põhjamaade–Balti vesinikukoridor

NordenBladet – Plaanitav Põhjamaade–Balti vesinikukoridor on mastaapne taristuprojekt, mille eesmärk on ühendada kuus riiki ja võimaldada vesiniku transporti Soomest läbi Baltikumi Saksamaale. Eesti roll oleks toimida transiidiriigina, mis eeldab uue, ligikaudu 200–250 kilomeetri pikkuse maa-aluse torujuhtme rajamist põhjarannikult Läti piirini.

Trassivalik ja tehnilised lahendused

Võimalike asukohtadena nähakse trassi kulgemist läbi Pärnu- või Valgamaa. Keskkonna ja inimeste häirimise minimeerimiseks peetakse kõige mõistlikumaks paigutada toru juba olemasolevate elektri- või gaasitrasside koridoridesse, kuigi ei välistata ka täiesti uue trassi loomist. Tehniliselt kaalutakse varianti ehitada ühe suurema toru asemel kaks paralleelset, mis tagaks tarnekindluse ka hooldustööde ajal.

Majanduslik kasu ja tulevikuvaade

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eleringi hinnangul tooks projekt riigile tulu transiiditasudest ning looks baastaristu, millega saaksid hiljem liituda ka kohalikud ettevõtjad. Kuigi praegu ei pruugi vesinik olla veel majanduslikult konkurentsivõimeline, nähakse selles potentsiaali 5–10 aasta perspektiivis, eriti kui taastuvenergia hind langeb ja Saksa tööstus vajab maagaasile alternatiivi.

Riigi eriplaneeringu algatamise otsust, mis hõlmab 24 omavalitsust, on oodata lähikuudel. Planeeringu koostamise kuludest poole katab Euroopa Liit.

Avafoto: Kuut riiki läbiv Põhjamaade–Balti vesinikukoridor (Nordic-Baltic Hydrogen Corridor – NBHC)

Peaministri AI-nõukoda (Eesti.ai) asub juhtima Markus Villig

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Peaminister Kristen Michali tehisintellekti nõukoda ehk Eesti.ai algatust asub juhtima Bolti asutaja Markus Villig.

Teisipäeval (27.01.2026) antakse start uuele ja Eesti lähima kümne aasta arengut oluliselt mõjutavale Eesti.ai algatusele, mille eesmärk on koostöös rahvusvaheliste ettevõtjate ja ekspertide, Eesti tehnoloogiaettevõtete ja investorite ning avaliku sektoriga käivitada AI kasutuselevõtu ja arendamise programm kõigis valdkondades, kus selleks on võimalused ja potentsiaal, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

AI rakendamisega võiks Eesti inimeste töö olla kümne aasta pärast kaks korda rohkem väärt, usuvad algatuse eestvedajad.

Nõukoja tööd asub juhtima Bolti asutaja Markus Villig, nõukoja liikmed on veel IT-visionäär Linnar Viik ning tehnoloogiaettevõtjad Sten Tamkivi (Skaala), Kaspar Korjus (Pactum) ja Taavi Madiberk (Skeleton).

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on vajadus Eesti.ai algatuse järele ühelt poolt tingitud globaalsetest trendidest, nagu rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna vähenemine.

“Teisalt võimaldab tehisaru kiire areng ja nutikas kasutamine anda hoo meie konkurentsivõimele ja majandusele ehk teha vähemate inimestega rohkem, targemalt ja suurema lisandväärtusega tööd,” seisab algatuse tausta selgitavas teates.

Lähemalt tutvustavad asjaosalised nõukoja tööd teisipäeval.

Loe lisaks:
Tehisintellekti (AI) abiga saaks Eesti SKP-d mitme miljardi võrra kasvatada

KES mängivad võtmerolli Eesti tehnoloogia ökosüsteemi rahastamisel ja arendamisel

1...252627...1,973Page 26 of 1,973