Kuidas otsustada, kas nooruk võib vaheahal jääda üksi linna kodu valvama?

By
Marju Rõmmel
-

OHMYGOSSIP — Paljude perede jaoks tuttav olukord: pere soovib minna koolivaheajal või suvel suvilasse, aga iseseisev nooruk ei taha kaasa minna, sest sõbrad on kallid ning linnas tegemist kuhjaga. Iltalehti vahendusel saame teada, kas alaealist noorukit võib üksi koju jätta?

“Ei ole kindlat vanust, isegi samas peres arenevad noored erinevalt, aga näiteks alla 16-aastane on liiga noor, et jääda üksi pikemaks ajaks kodu valvajaks. Sellises vanuses nooruk võib olla enda meelest piisavalt iseseisev, aga läbi arutelu võivad konfliktid kiiresti esile tulla,” ütleb Soome lastekaitseliidus tegelev Tatjana Pajamäki.

Nooruki küpsust saab hinnata varasemate kogemuste põhjal. Kas nooruk on alati tulnud koju sel ajal, kui kokku lepitud? Kas ta vastab telefonile, kui vanemad helistavad? Lisaks tasub veenduda, kas nooruk oskab enda eest piisavalt hoolitseda. kas oskab süüa ja toitu valmistada omaalgatuslikult? Kas ta magab piisavalt? Kas ta teab, kuidas käituda kriisiolukorras (nt tulekahju)?

Reeglid tuleb kohe alguses paika panna ning hoolikalt läbi arutada. Tuleb kokku leppida, et nooruk vastab alati telefonikõnedele ning veenduda, et ka laps ise saaks vanematega alati kontakti. Alkoholi (ja muude ainete) kasutusest ja sõprade külaskäigust tuleks rääkida aastaringi, mitte alles siis, kui nooruk on üksi koju jäämas. “Tähtis on, et saaks asjad etteulatuvalt läbi rääkida. Alkohol ei sobi nooruki organismile. Osa noortest saab kenasti hakkama, aga on hea meeles hoida, et ka küps nooruk võib libastuda.” Täiskasvanud vastutavad alati alaealise lapse eest. Kui midagi juhtub, siis tähendab see seda, et täiskasvanu on oma nooruki küpsust ülehinnanud.

Lapsevanem peaks probleemses olukorras säilitama rahu. “On oluline, et laps julgeks vanemale öelda, kui midagi juhtub. Kui juba etteulatuvalt lubad, et ei saa pahaseks, siis pea ka sõna.” Samuti on soovitatav on hankida oma laste sõprade vanemate kontaktandmed. Seeläbi saad olla kursis, kes käivad sinu äraoleku ajal külas. “Parim oleks, kui nooruki sõbrad saavad külas käia aastaringi. Seeläbi õpid oma lapse sõpru tundma ja see suurendab usaldust.”

Kui noorukil on alanud aktiivne puberteediiga ja noored soovivad suvepuhkust veeta linnas, kas peaks ühe suve jätma suvilas käigud vahele? “Teiseks variandiks on lasta noorukil mõni sõber suvilasse kaasa võtta,” ütleb Pajamäki.

Mitmed noorukid pendeldavad kodu ja sõprade rolli vahel ning täiskasvanul võib olla seda maailma raske mõista. “Tasub meelde tuletada, et nooruk areneb sellal vaimselt ja füüsiliselt niivõrd palju.” Nooruk vajab sõpru kuid samal ajal soovib, et vanem oleks talle alati toeks. Teisest küljest soovib ta näidata, et on juba piisavalt iseseisev. “Enamik noortele on oluline, et ta saaks oma positsiooni testida ja näidata ka vanemale, et tuleb mõnda aega üksi toime.”

Õnnestunud kodu valvamine tugevdab vanemate ja noorte vahelist suhet veelgi.

Avafoto (PantherMedia/Renaud Philippe/Scanpix)

Loe lisaks:
Vanemate emade lapsed saavad elus teistest paremini hakkama
OHMYGOSSIP — Vanemas eas lapse saamise eest on hoiatatud – seda eelkõige lisanduvate riskide pärast. Värske uurimuse järgi on ema vanusel aga ka positiivseid külgi. Naise vanusest sõltub palju, kui lihtne on tal rasestuda

11 asja, mida vanasti võisid lapsed teha, kuid tänapäeval on keelatud
OHMYGOSSIP — Maailm muutub kogu aeg ja ka laste kasvatuspõhimõtted ning kodureeglid on aja jooksul muutunud. Mõnikümmend aastat tagasi oli kõikidel vanematel sama eesmärk nagu tänapäevalgi: kasvatada lastest terved ja õnnelikud lapsed.

Andrus Kivirähk: Normaalne on saata lapsed trenni, mitte iludusvõistlusele
Juba aastaid kütab kirgi teema, kas laste missivõistlused on vaid vanemate ambitsioonikuse rahuldamine või arendav üritus. Kirjaniku ja kolumnisti Andrus Kivirähki arvates on minimissivõistlus idiootlik: “See vanem, kes oma lapse sinna viib on ise natukene naljakas.

 

Lase Stockholmil end üllatada – põhjused, miks külastada!

By
Marju Rõmmel
-

OHMYGOSSIP — Stockholm on Skandinaavia üks populaarsemaid turismisihtkohti, mis meelitab aastas kohale sadu eestlasi. Toome teieni kuus head põhjust, miks Rootsi pealinna külastada!

Trendikas Stockholm on alati hea idee
Stockholm on õigustusega saanud trendikuse maine: linn on kultuuriliselt lai nii muuseumite, kui näituste poolest, lai valik kaupluseid ja kvaliteetseid restorane, mis pakuvad rõõmu ka kõige nõudlikemale. Stockholmi võlu ei seisne ainult ühel aastaajal, vaid linn toimib nii talvel kui ka suvel. Suvehooaeg pakub palju tegemisi ja nägemisi ning talvel meelitab kohale muinasjutuline jõuluturg. Eestist on Stockholmi kerge pääseda nii laeva, kui lennukiga.

Mitu põhjust armuda Stockholmi
Stockholm on linn, millesse on lihtne armuda. Seal on suurlinna tunne, aga linna pindala on ise piisavalt väike. Kaunis arhitektuur ja maalilised tänavad muudavad Stockholmi atmosfääri mõnusaks.

Külasta vähemtuntud Skeppsholmen´it
Gamla Stan´i ja Djurgården´i vahele jääv Skeppsholmen on umbes saja elanikuga saar, mis pakub traditsioonilisele Stockholmile vaheldust. Varasemalt Rootsi mereväe kasutuses olev saar on tänasel päeval kultuuripaik ja sealt leidub muuhulgas Moderna Museet (Rootsi riiklik kunstimuuseum), Skeppsholmen´i kaitse all olev kirik ja Ida-Aasiale keskenduv antiigimuuseum.

Tutvu Stockholmi UNESCO-vaatamisväärsustega
Unesco maailmapäranditest huvitunule on Stockholm suurepärane sihtkoht, sest seal asub kolm kaitseala: Birka linn, Drottningholm´i palee ja Skogkyrkogården´i kalmistu.

Trendikas Stockholm pakub tegemisi kauemakski, kui ainult nädalavahetuseks
Stockholm on paik, kuhu minnakse tavaliselt nädalavahetuseks, aga tegelikult jagub seal tegemisi kauemaks, et linnaga põhjalikult tutvuda. Stockholmi moekaks linnaosaks kutsutud Kallio´s saab külastada armsaid kohvikuid ja mahlabaare, jalutada kaunitel tänavatel. Sinna tasub jääda kauemaks, kui päevaks, et näha ka neid kohti, mis pole nii klassikalised.

Toidureis Stockholmi
Stockholm on tuntud ka toidukultuuri poolest – turistid tormavad rõõmuga uusi restorane proovima. Stockholmi trendikaimad restoranid järgivad igasuguseid uuendusi toidumaailmas. Stockholmi suurepäraste restoranide teenindus võtab arvesse ka spetsiaalse dieediga turisti vajadusi, mis muidu ümber maailma reisides ei pruugi olla iseenesestmõistetav.

Avafoto: Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP

Selgusid õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimad

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimate tööde autoreid, kes panid kirja oma mõtisklused heategude olemusest, vajalikkusest ja tulemusest.

Oma vanuserühmas kuulutati võitjateks Suure-Jaani Kooli õpilane Ralf Grünberg, Kambja Põhikooli õpilane Gendra-Marleen Aasmaa ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Markus Haug.

Kirjutiste konkurss toimus rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös teist korda ning selle eesmärk oli suunata õpilasi mõtlema heategudele enda ümber.

Parimatele kirjutajatele andsid auhinnad üle minister Mailis Reps ja rahvusvaheliste Lions klubide organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner Raivo Kokser.

Minister Mailis Reps tänas õpilasi, kes oma mõtisklused kirja panid ja konkursile esitasid. „Need õpilased otsisid ja leidsid headust nii enda seest kui enda ümber,“ ütles Reps. „Juba tehtud heateod, aga ka head mõtted ja soovid aitavad muuta maailma paremaks paigaks, sest sõnadest ja mõtetest saavad sageli teod.“

Konkursi tulemused

Noorem vanuserühm:

  • Ralf Grünberg, Suure-Jaani Kooli õpilane – I koht
  • Sten Mark Kuus, Tartu Hansa Kooli õpilane – II koht
  • Oskar Domberg, Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane – III koht

Keskmine vanuserühm:

  • Gendra-Marleen Aasmaa, Kambja Põhikooli õpilane – I koht
  • Miia Eliise Sarapuu, Kose Gümnaasiumi õpilane – II koht
  • Siim Leedmaa, Kose Gümnaasiumi õpilane – III koht

Vanem vanuserühm:

  • Markus Haug, Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane – I koht
  • Reio Opromei, Kadrina Keskkooli õpilane – II koht
  • Mirjam Nuter, Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane – III koht

Lisaks anti välja 15 eriauhinda:

  • Fabian Laido – Kodutud kassid kiidavad!
  • Liisa Jusupov – Vanaema tubli abiline
  • Liisa Alliksoo – Minionide väärtustamise eest
  • Kätliin Goos – Märka loodust enda ümber!
  • Annabel Agasild – Eriauhind luuletiibade rakendamise eest
  • Valeria Sultanova – Elule tagasi aitamise eest
  • Karl Rasmus Tiislär – Suhtlemise väärtustamise eest
  • Simona Saavik – Aita kõige nõrgemat!
  • Siim Kaukver – Heategude maailmavaateline arusaama eest
  • Greete Kelli Aava – Hingesoojuse tagasi kutsumise eest
  • Kretel Kopra – Väikeste rõõmsate muutuste auhind
  • Birgit Tull – Headuse külvamise eest
  • Laura Kallari – Ühe päeva paremaks muutmise eest
  • Anna-Liisa Sootalu – Eriauhind stiilikatsetuse eest
  • Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1. b klass – Grupitöö eriauhind

Kokku esitati konkursile 267 tööd, millest 59 nooremas, 123 keskmises ja 85 vanemas vanuserühmas.

Žürii esimees Arne Sõna märkis, et võrreldes 2011. aastal toimunud eelmise konkursiga saadeti seekord võistlustulle rohkem luuletusi ning loomadega seotud lugusid. „Eelmisel korral paistis silma muinasjuttude rohkus ning tööd tundusid emotsionaalsemad,“ ütles Sõna. „Kuid mõlemad konkursid kinnitasid õpilaste arusaama, et mõne heateo tegemine peaks olema osa iga inimese elust.“

Iga vanuserühma kolme parema töö autorid saavad Piletilevi kinkekaardid (vääruses 100, 75 ja 50 eurot), tänukirja ning eelmise konkursi töid koondava raamatu „Heategu läbi minu silmade“. Tänukirja ja kingituse saavad ka eriauhindade võitjad.

Kõik lõppvooru pääsenud tööd koondatakse ka seekord raamatuks, mida esitletakse 29. aprillil.

TAUST

  • Võistlustöid hinnati kolmes vanuserühmas: 6-10, 11-14 ja 15-19 aastat. Hindamisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest: ideede originaalsus, nauditav sõnakasutus, mõtteselgus, üldistamisoskust.
  • Žüriisse kuulusid LIONS Eesti Lionspiirkonna D 120 Lions 100 juubelitoimkonna esimees Vello Tamm, LC Tallinn Kristiine liige ja ettevõtja Arne Sõna, LC Tartu Tamme liige ja ettevõtja Hannes Tamme, lastekirjanik Juhani Püttsepp, Haridus- ja teadusministeeriumi keeleoskaonna juhataja Piret Kärtner, Eesti Lionspiirkonna üle-eelmine kuberner ja ettevõtja Mare Kolsar, eelmise kirjutistekonkursi võitja ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajalehe toimetaja Kristi Sarap, Gustav Adolfi Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Katre Pelisaar, Kuku Raadio ajakirjanik Madis Ligi.
  • Eelmine konkurss „Heategu läbi minu silmade“ toimus 2011. aastal, siis laekus 593 tööd. Paremaid töid saab kuulata veebis https://arhiiv.err.ee/vaata/laste-lood-laste-lood-heategu-labi-minu-silm….
  • Lionsliikumine tähistab sel aastal 100. aastapäeva ning tänavune kirjutiste konkurss on sellega seotud. Lionseid on üle maailma ligi 1,4 miljonit ning neid ühendab moto “We Serve” ehk “Meie abistame”. Eestisse jõudis lionsliikumine 1989. aastal, tänaseks on Eestis liikmeid ligi 1300. Vaata lähemalt www.lions.ee ja www.lionsclubs.org.

Lisainfo:

Arne Sõna
Eesti Lionspiirkonna D 120 Lions 100 juubelitoimkonna „Heategu läbi minu mõtete“ esimees
arne@arsoona.ee
5137171

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome abituriendid otsivad Tinderist laevareisidele saatjaid

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Soome gümnaasiumi lõpetajatel on tavaks korraldada laevakruiis Tallinna. Reisi puhul on nõutav iga 30 abituriendi kohta ühe vähemalt 30-aastase saatja olemasolu, mistõttu on hakatud saatjaid otsima lausa Tinderist. Näiteks Helsingi ema Venla Olin ei andnud oma tütrele luba sellisel kruiisil osalemiseks. Otsuse tingis asjaolu, et kõik saatjad pole ise asjaga seotud. Osa saatjatest olid noortele täiesti tundmatud ja nad olid leitud interneti suhtlusvõrgustiku Tinderi kaudu.

Olin kirjutas asjast avalikult ajalehe arvamusküljel. Ta märkis, et vanemad annavad kruiisiks loa, kuna arvavad, et see on kooli poolt korraldatud. Olin kirjutas, et vaatamata sellele, et tegemist on sama kooli õpilastega ja et kaasas on nõutud arv vanemaid inimesi, teadis ta, et see reis pole kooli poolt korraldatud. Mitte keegi ei kontrollinud, kes on laste saatjateks määratud, vahendab Helsingin Sanomat.

Laevafirma on samuti sellistest asjadest teadlik. Tallink Silja suhtekorraldusjuht Marika Nöjd räägib, et laevafirma võtab ise saatjatega ühendust. Laevafirma eeldab, et saatja annab endast teada ja ta peab olema rühmaga seotud. Reegleid muudeti, kui laevafirma sai aru, et osade saatjatega oli probleeme. Näiteks jõid saatjad end ise purju ja ei olnud võimelised korda hoidma.

Olin märgib samuti, et saatjad lähevad ise reisile jooma ja odavat viina ostma. Samas ei süüdista ta noori, kuna nemad ise ka ei saa aru, millega riskivad.

Abiturientide reise korraldab Soomes firma Abiristeilyt Oy. Kasutatakse nii Tallink Silja kui Viking Line’i laevu. Vanusepiir on 18 eluaastat. Kuigi tegemist on täiskasvanutega, peab ikkagi olema kaasas iga 30 osaleja kohta üks vähemalt 30-aastane täiskasvanu. Saatja võib olla noorem, kui ta on koolis õpetaja.

Alaealiste noorte puhul on laevafirmadel nõue, et iga kümne noore kohta peab olema kaasas üks vähemalt 25-aastane täiskasvanu. Nädalalõppudel ja puhkuste ajal on nõuded veel karmimad: igas kajutis peab olema üks täiskasvanu.

Abiristeilyt Oy korraldaja Krista Heinonen ütles, et vahel on noortel probleeme saatja leidmisega, aga enamasti on asi vastupidine. See sõltub aastast, aga alati on olemas sugulasi või ristivanemaid, keda reisile saatjaks kaasa kutsuda. Abiristeilyt korraldab saatjatele enne reisi ka infotunni, kus käiakse läbi turvalisuse küsimused.  Saatjatele on oluline teada, kellele peaks teatama, kui midagi juhtub.

 

15 MUUDATUST, mida Soome valitsus on liiklusseaduses uuendamas

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome valitsus on ette võtnud põhjaliku liiklusseaduse uuenduse, kus näiteks loobutakse jalgrattakiivri soovitusest ja kehtestatakse trahvi suurus sõltumata sissetulekust.

Iltalehti noppis välja 15 olulisemat muudatust.

1) Jalgrattakiivri kandmine pole praegu üheselt sätestatud, kuna see on kasutusel „üldiselt”. Jalgrattakiivri kasutamise soovitus on kavas seadusest üldse välja võtta.
2) Ka jalgratta reflektorite kasutamise soovitus on kavas seadusest välja võtta. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et seadus, mille rikkumisele ei järgne mingit karistust, nõrgendab üldist seaduskuulekust.
3) Jalgrattal muutub nõutavaks tagumine punane tuli, kui sõidetakse hämaras või pimedas.
4) Ühesuunalisel tänaval võib jalgrattaga sõita sõidusuunale vastupidises suunas, kui seda lubab vastav liiklusmärk.
5) Kaubikute ja sõiduautode puhul loobutakse neile vastavatest kiiruspiirangutest.
6) Talverehvide kasutusaega pikendatakse. Edaspidi on talverehvide kasutamine nõutav novembri algusest kuni märtsi lõpuni, kui seda nõuavad tee- ja ilmaolud. Praegu on talverehvid kohustuslikud detsembrist kuni veebruari lõpuni olenemata tee- või ilmaoludest.
7) Kergemate rikkumiste puhul loobutakse tavapärastest trahvidest ja trahvimenetlustest, selle asemel kehtestatakse uus laiapõhjaline liiklusveamaks.
8) Uue veamaksu suurus kõigub olenevalt vea suurusest 20-400 euro vahel. Näiteks kiiruse ületamise eest 26-30 km/h võidakse määrata maksimaalselt 400 eurot. Veamaks on kõigile ühesugune olenemata sissetuleku suurusest.
9) Liikluskaamerate abil tuvastatud rikkumise eest võidakse määrata sõidukist lähtuv liiklusveamaks. Maks määratakse vastavalt siis kas sõiduki omanikule või selle kasutajale.
10) Tee telgjoont tähistavate joonte värv muutub kollasest valgeks (nii nagu Eestis). Ühe värvi kasutamine tuleneb Euroopa teistes maades välja kujunenud tavast.
11) Seaduses on sisse toodud uus tee liik – mootorkelgutee.
12) Jalakäijad peavad edaspidi kasutama tee ületamisel silda või tunnelit, kui selline on olemas.
13) Kui liiklusmärk lubab tähistada parkimise algusaega, võib seda edaspidi tähistada digitaalse kellaga.
14) Uued hoiatusmärgid on märgid, millega hoiatatakse jalakäijate ja loomade eest.
15) Traktoriga liiklejad saavad kohustuse kasutada turvavööd, kui traktoril on selline olemas.

 

Avafoto: Helsingi  (PantherMedia/Mikko Palonkorpi/Scanpix)

1...1,9101,9111,912...1,973Page 1,911 of 1,973