Yearly Archives: 2022

Eesti: 31. oktoobrini on avatud Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi sügisene taotlusvoor

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm võtab sel sügisel taotlusi vastu 31. oktoobrini. Edukas projektitaotluses peavad olema esindatud kolm riiki: taotlejad Põhjala riikidest peavad külastama partnereid vähemalt kahest Balti riigist ja taotlejad Balti riikidest peavad külastama partnereid vähemalt kahest Põhjala riigist. Programmis saavad osaleda riigi- ja omavalitsusametnikud kõigist Põhja- ja Baltimaadest ja kõigilt administratiivsetelt tasanditelt (riik, kohalik omavalitsus, omavalitsuste liidud).

Miks peaksid taotluse esitama?

• Sul ja sinu kolleegidel Põhja- ja Baltimaades on mõtteid, plaane ja kogemusi, mida soovite üksteisega jagada;
• taotlus- ja aruandlussüsteem on kasutajasõbralik ja lihtne – tutvu veebilehel www.nb8grants.org

2022. aasta kevadvooru tulemused

23 projektitaotlust said 2022. aasta kevadises taotlusvoorus mobiilsusprogrammilt kokku 179 152 € kaasrahastust. Kevadvoorus toetust leidnud projektides osaleb kokku 163 avaliku sektori töötajat Põhja- ja Baltimaadest.

Edulood ja näited projektidest

Varasemate aastate jooksul mobiilsusprogrammi kaasrahastuse toel läbi viidud projektide edulugudega saab tutvuda järgmisel aadressil: Success stories – NB8-Grants (nb8grants.org)

Üks hea näide tulemuslikult korraldatud mobiilsusprogrammi projektidest on 2021. aastal toetust saanud projekt „Intelligent Nordic-Baltic Ecosystems“ (INBE), mille algataja on Rootsi Vänersborgi kohalik omavalitsus: Internationellt projekt kring digitalisering – Vänersborgs kommun (vanersborg.se). Projekt toimus koostöös Tartu linnavalitsuse ja Läti Daugavpilsi linnavalitsusega ning jõudis tänavu suvel edukalt lõpule. Projekti eesmärk oli vahetada kogemusi avaliku sektori kasutajasõbralikest kaasavatest digiteenustest, kaasava eelarve mõjudest kohalikus arengus, uutest digilahendustest- ja teenustest, mobiilse positsioneerimise võimalustest linnatranspordi korraldamisel jm, et seeläbi suurendada omavalitsuste suutlikkust kriisijärgse majanduse taastamisel.

Projektipartnerite kohtumised toimusid Lätis Daugavpilsis: DELEGATION FROM SWEDEN VISITED DAUGAVPILS WITHIN NORDIC MOBILITY PROJECT ning Eestis, kus Tartu linnavalitsuse eestvedamisel korraldati 24. augustil seminar „Avalikkusele suunatud kasutajasõbralikud digiteenused“ („User-friendly digital services for the public“).

Taotlemine

• Taotluste esitamise e-süsteem www.nb8grants.org on avatud alates 15. augustist 2022.
• Taotlused tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobriks 2022
• Tutvu lähemalt: Avaliku halduse mobiilsusprogramm – norden.ee

Kontaktid

Madis Kanarbik, programmi koordinaator
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Tel.: 5046570
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm toetab avaliku sektori töötajate mobiilsuse ja koostöövõrgustike projekte, mobiilsusprogrammi eelarve on ligi 250 000 € aastas. Programmi rahastavad ühiselt kõik NB8 riigid: Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Programmi eesmärgiks on arendada ja toetada Põhja- ja Baltimaade avaliku sektori koostööd, kogemuste vahetust ja võrgustike tugevdamist kõigil administratiivsetel tasanditel. Programm seab sihiks aidata kaasa efektiivsete töömeetodite kooskõlastatud väljatöötamisele. Üldiseks eesmärgiks on programmi toel ja kaasabil tõsta kogu piirkonna üleilmset konkurentsivõimet. Mobiilsusprogrammi kaasrahastusel on läbi viidud ligi 700 projekti, milles on osalenud kokku üle 4000 avaliku sektori töötaja.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Käimas on Riigikohtu praktikakonkurss

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Praktikale saab kandideerida Riigikohtu haldus-, kriminaal-, tsiviil- või põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse. Praktika käigus saab üliõpilane tuttavaks Riigikohtu ja selle töökorraldusega, osaleb juhendaja toel kolleegiumi töös valmistades ette kohtuasjade menetlusse võtmise otsuseid ja kohtulahendeid.  Lisaks saab proovida kätt kohtulahendite süstematiseerimisel ning kohtupraktika ülevaadete ettevalmistamisel.

Praktika toimub kolmel perioodil, mille seast on võimalik juba kandideerimisel välja tuua oma eelistus. Praktikaperioodi algused on:

  • 7. november 2022
  • 9. jaanuar 2023
  • 20. veebruar 2023

Vaata lähemalt: www.riigikohus.ee/praktika 

Praktikaga seotud küsimustele vastab Riigikohtu personalispetsialist Kristi Jakobsoo (telefon 730 9085).

 

 

 

Arutelu sotsiaalmeedias: MIKS EESTI vanemad räägivad Soomes lastega soome keelt?

NordenBladet — Sotsiaalmeedias imestatakse, miks räägivad eestlastest vanemad lastega Soomes soome keelt. Märgitakse, et soome keeles saab laps rääkida lasteaias, aga oma vanematega võiks rääkida eesti keeles. Seda öeldi kogemuse põhjal bussis, kus eesti ema rääkis lapsega soome keeles. Kommentaarides on märgitud, et lasteaias oli soovitatud lapsega rääkida tema emakeeles ning et võõrkeel on teisejärguline.

Märgitud on ka seda, et vanemad tahavad harjutada ise soome keeles kõnelemist ja kõige lihtsam on seda teha lastega. Vanemad õpivad laste kaudu ise soome keelt.

Lisaks usutakse, et paljud eestlased “üritavad olla soomlased”.

Üks kommentaator kirjeldas olukorda: laps elab vanematega Soomes ja ei räägi veel, kodus kuuleb eesti keelt ja väljas olles soome keelt. Läheb lasteaeda ja seal ka soome keel. Hakkab rääkima rohkem soome keeles, kuna seda kuuleb rohkem igapäevaselt ja tekibki olukord, kus laps räägib kodust väljaspool soome keeles ja kodus olles eesti keeles. See ei tähenda kohe seda, et laps ei oska oma kodu keelt. Lapsel võib olla lihtsalt olukord, kus ta räägibki ainult kodus eesti keelt ja väljas pool koduseinu soome keeles.

Teine kirjutab: Kogemus olemas, isa-ema eestlased, kaua Soomes elanud, lapsed on hakanud ka kodus juba omavahel soome keeles rääkima, kuna ümbritsev keskkond ja sõbrad kõik soomekeelsed. Kurb, et unustatakse oma emakeel ära, võiks ikka suhtlustasandil osata.

Kolmas kirjutab: Iga inimene ise valib, kuidas mis omas peres on. Ma räägin oma lastega vene keeles, mehega eesti keelt ja lasteaias hiljem laps õpib soome keelt. Ise kasvasin vene peres üles nii, et oli vaid vene keel igal pool ja ainult koolis oli eesti keel. Samas on hea, tunnen mõlemaid keeli hästi, kuid samas oli puudus suhtlemist just eestlastega, kes õiget eesti keelt õpetaks. Ma ikka seda meelt, et selles riigis, kus oled, selle riigi keelt sa pead teadma ja asju lahendama. Eriti kui pikka aega elad. Kui tahad, et sul kõik eesti keeles oleks, saab alati tagasi Eestisse kolida.

Neljas märgib: Tõmbas kohe naerma see postitus, ehk siis vene rahvusest inimesi, kes elavad Eestis te eluaeg kiusate sõnadega „sa oled Eestis, räägi Eesti keelt” ja siis kritiseerite naisterahvast, kes elades välismaal räägib/õpetab lapsukesele kohalikku keelt, et tal oleks seal kergem tulevikus hakkama saada.

Viies lisab: Võin sind kokku viia eesti poistega. Räägivad ainult soome keeles. Kuna neil on soomes nii lihtsam igapäeva elu elada. Kõik ei lähe eesti tagasi nagu pooled siin arvavad. Vaadake mis seal Eestis toimub. Ainult loll viib oma lapsed sinna tagasi. Ja vaevalt laps ise sinna soovib minna, kes kogu elu Soomes elanud. Enam kui kindel, tal pole sellist soovi. Alaealistel pole pääsu, kui läheb vanem ees, lähevad ka lapsed kaasa. Kuigi neil arvan täiesti suva sellest Eestist lastel.

Kuues: Ei kao see eesti keel kuhugi. Mäletan, kui mu tütar esimeses klassis parandas minu soome keelt. Kodune keel oli soome. Ja naersimegi poes olles, et miks me räägime soome keeles. Elame siin, siis räägimegi. Ja see, et vähe valesti läheb rääkimine, ei tohiks häirida. On inimesi, kes jäävadki eestl keelega nagu venelane Eestis.

Avafoto: Pexels

 

 

Euroopa Liit nõuab Soomelt tipptundidel elektri tarbimise piiramist – mida see tähendab?

NordenBladet — Soome peab alates detsembrist kärpima elektritarbimist tipptundidel, nõutakse Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal avaldatud meetmete paketis. EL nõuab, et Soome ja teised liikmesriigid vähendaksid alates detsembrist elektritarbimist tipptundidel viis protsenti, vahendab MTV.

Eesmärgini jõudmiseks tuleb kaasata kõik elektritarbijad, ütleb töö- ja majandusministeeriumi tööstusnõunik Petteri Kuuva.

Nõue kehtib kogu Soome elektritarbimisele, mis näiteks eile esmaspäeval oli tippajal 8000 megavati ringis. Soomes tarbib tööstus umbes poole elektrist. Hoonete kütmiseks kulub umbes veerand.

Tööstusel on suur roll, kuid ka väiksemaid voogusid ei tohiks kasutamata jätta, ütleb Kuuva.

Soomes on elektri hind ja tarbimine kõrgeimad tavaliselt tööpäeva hommikuti, kui soomlased ärkavad, poed avatakse ja tööstuslik tootmine algab.

Teine tarbimise tipp on pärastlõunal kell 16-19, ütleb Kuuva.

Näiteks eile, esmaspäeval oli elekter kõige kallim vahemikus 8–9, kui kilovatt-tund maksis üle 30 sendi. Esmaspäeva õhtul langes hind alla 5 sendi kilovatt-tunni eest.

Elektritarbimise tippude kärpimise eesmärk on alandada elektri hinda, mis kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorrast lähtuvalt.

Seoses elektri hinnatõusu ja hinnakõikumisega on palju elektrit tarbivad ettevõtted juba viinud või viivad oma tootmise odavamale ööajale, räägib Kuuva.

Tavatarbijate jaoks on stiimulid säästa elektrit või olla tarbimises paindlikud ehk ajastada tarbimine odavamatele tundidele sageli väiksemad. Paljudel kasutajatel on endiselt fikseeritud hinnaga leping. Seetõttu on oluline anda teada, et elektrikasutuse piiramine nendel (tipptarbimise) tundidel on oluline.

Praktikas suunab tarbijaid paindlikkusele börsielektrileping, kus hind on tunniti erinev. Lisaks on mõnel fikseeritud hinnaga elektrilepingul erinev hind öösel ja päeval tarbitud elektri eest.

Sooviksime, et ka elektrifirmad oleksid aktiivsed tootearenduses, et tarbijal oleks paindlikkusest rahaliselt kasu. Öö- ja päevaelektri hinnavahet võiks ehk tõsta, ütleb Kuuva.
Kuuva sõnul saavad majapidamised lähinädalatel rohkem infot, kuidas tipptarbimise ajal elektrit säästa. Detsember on juba lähedal ja teavitamise kampaania on kõige olulisem.

Kuuva sõnul arvutatakse viieprotsendiline vähendamise eesmärk elektrivõrgu Fingridi määratletud tipptarbimistundide eeldatavast tarbimisest ilma säästumeetmeteta.
Pärast säästumeetmeid kontrollitakse tagantjärele, kas elektritarbimine tipptundide ajal on vähenenud keskmiselt viis protsenti. Kuuva sõnul on EL-i nõue määrus, mis kinnitati septembri lõpus.

Avafoto: Pexels

 

 

Soome: Valio kutsub eksimuse tõttu müügist tagasi marjasuppe ja smuutisid

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome toiduainetootja Valio marjasuppide ja smuutide üksikutesse tootepartiidesse võis tootmisseadmete rikke tõttu sisse sattuda kaerajääke, teatab ettevõte oma kodulehel. Valio on otsustanud juhtunu tõttu kaubapartiid müügilt kõrvaldada.

Valio andmetel ei tohiks tooteid kasutada inimesed, kellel on kaeraallergia. Tooted sobivad hoopis tsöliaakiahaigetele, kuna kõnealune kaerajääk on gluteenivaba puhas kaer. Ka teised tarbijad saavad tooteid tavapäraselt kasutada, teatas ettevõte.

Tagasikutsumine puudutab järgmiseid partiisid:

Toode
Pakend
Parim enne

Valio Gefilus® smoothie mango-passio
0,75 L
4.11.2022

Valio Gefilus® mustikka-vadelmakeitto
1 KG
21.10.2022

Valio karviais-boysenmarjakeitto+kuitu
1 KG
21.11.2022

Valio mansikkakeitto, sokeroimaton
1 KG
21.11.2022

Valio luomu smoothie marjaisa
0,75 L
17.11.2022

Valio on asjast teavitanud hulgi- ja jaekauplusi, kes eemaldavad kõnealuste partiide tooted müügilt. Tarbijad saavad vajadusel Valioga ühendust võtta kodulehel oleva tagasisidevormi kaudu.