Pühapäev, september 14, 2025

Monthly Archives: detsember 2021

Soome: Paljud soomlased ei taha võtta teist vaktsiinidoosi – põhjuseid on mitmeid

NordenBladet — Soomes on arvestatav hulk inimesi, ligi 235 000, kes on saanud esimese vaktsiinidoosi, aga pole lasknud teha teist vaktsiinisüsti. See number moodustab 4-5 protsenti elanikest ja see on erinev vanusegrupiti. Üle 90-aastaste puhul võib tervis olla nii habras, et teist doosi ei juleta anda, vahendab Yle.

Teise doosi võtmata jätmisel võivad olla põhjuseks vaktsiinihirm, läbi põetud koroonahaigus või esimese doosiga kaasnenud kahjulikud kõrvaltoimed.

Näiteks ettevõtjana töötav Piia räägib, et tema teist doosi enam ei võta. Pärast esimest doosi sai ta ebameeldivad kõrvaltoimed, mis teda hirmutasid.

Piia sõnul süda peksis mitu päeva pärast vaktsineerimist. Vaevused kestsid mitu nädalat, enne kui läks paremaks. Lisaks tõusis vererõhk kõrgele ja kõrvades kumises.

Enamusel vaktsineeritutest on aga väga nõrgad kõrvaltoimed. Tavalisemad kõrvaltoimed on süstimise kohaga seotud kuumatunne, punetus, paistetus ja valu ning muud üldisemad vaevused nagu kehv enesetunne, ärrituvus, väsimus ja palavik.

Piia räägib, et loodab, et üks doos kaitseb teda niipalju, et ta haiglasse ei jõua. Ta ei saa oma ühe doosiga koroonapassi, mistõttu ei pääse ta üritustele ega välja sööma.

Haiguse vastu kaitseb ka üks doos, aga selle mõju ajaga kaob, seetõttu on hakatud andma teisi ja kolmandaid doose.

Terviseameti juhtivspetsialist Mia Kontio ütles, et üks doos on küll hea, aga mida kauem aega on sellest möödas, seda suurem on oht haigestuda raskelt. Kontio soovitab võtta teine doos, kuigi sellega kaasnevad kõrvaltoimed võivad inimesi hirmutada.

Kontio sõnul on vaevusi rohkem, kui vaktsiinid on saadud väiksema vahe, vähem kui 3 kuu tagant. Kui doosid on saadud pikema aja tagant, siis on vaevusi vähem.

Piia väitel on kõige raskem see, et ühe doosiga ei saa koroonapassi ja ilma selleta ei pääse eriti kuhugi. Koroonapass on mõeldud vaktsineerituse kasvatamiseks. Nüüd tahetakse võtta koroonapass kasutusele töökohtadel.

Piia on mõelnud sellele, mis saab, kui koroonapassi kasutamist laiendatakse, siis on ta võibolla sunnitud laskma end teise doosiga vaktsineerida. Piia sõnul muutub olukord väga raskeks, kui ilma passita ei pääse enam tööle. Piia rõhutab, et pole vaktsiinivastane, aga vaktsiin talle ei sobinud. Ta on oma kõrvaltoimete kohta teinud teate ravimiametile. Piia arvates on vaktsiinid head asjad ja ta soovitab neid eriti riskigruppidele.

Soome ravimiamet on 18. novembri seisuga läbi vaadanud 5686 teadet koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete kohta. Lisaks on läbi vaatamata veel ligi 14 900 teadet vähem raskete kõrvaltoimete kohta.

Kõrvaltoime on raske, kui sellega kaasneb surm, eluohtlik seisund, haiglaravi, püsiv tervisekahjustus, töövõime langus või lööb välja mõni kaasasündinud vaevus.

 

Soome arst Hannu Kokki hoiatab ravimite kahjulike kõrvaltoimete eest

NordenBladet — Üle poole soomlastest ostab aasta jooksul käsimüügiravimeid ja neid kasutatakse erakordselt palju. Ida-Soome ülikooli dotsent ja arst Hannu Kokki ütles, et ravimite kahjulik mõju võib olla üllatav ja välja kujuneda pikema aja jooksul. Kokki väitel võib terve inimene aeg-ajalt kasutada põletikuvastaseid ravimeid, aga need ei peaks kunagi olema esimene võimalus, vahendab Iltalehti.

Mida leebem on haigus või olukord, seda vähem tuleks ravimeid kasutada. Algul peaks mõtlema sellele, kas vaevusi oleks võimalik leevendada ilma ravimiteta või välispidise raviga. Paljud välispidised põletikuvastased ravimid on vähem ohtlikud kui suu kaudu võetavad.

Teisalt on selliseid olukordi, kus näiteks närvivalusid leevendavate ravimite võtmine on vältimatu ja kõrvaltoimed tuleb ära kannatada. Paljude närvisüsteemi ravimite kõrvaltoimed ilmnevad kohe, aga kasu tuleb välja alles mõne aja pärast. Sama on mõnede kopsuhaiguste ning südame- ja veresoonkonna ravimite puhul, millel võivad olla negatiivsed kõrvaltoimed, aga mis võivad pikemas perspektiivis päästa elu.

Kokki sõnul ei tähenda mõne ravimi negatiivne kõrvaltoime veel seda, et see ei sobi. Abi võib olla doosi vähendamisest ning mõned kõrvaltoimed leevenevad aja jooksul.

Euroopa mõistes kasutatakse Soomes erakordselt palju käsimüügiravimeid ja neid ostab üle poole soomlastest. Statistika järgi on vaid Island eespool Soomest. Mida põhjapoolsem on riik, seda enam käsimüügiravimeid tarvitatakse. Paljudes Lõuna-Euroopa riikides kasutatakse käsimüügiravimeid palju vähem.

Soomes on kõige levinumad käsimüügiravimid põletikuvastased valuvaigistid, mida võetakse liiga suurtes doosides ja liiga pikalt. Ibuprofeeni või paratsetamooli tuleks kasutada vaid päev või paar, maksimaalselt mõned päevad. Ibuprofeen suurendab südameprobleemide ja verejooksu ohtu, kurnab neerusid, ärritab seedesüsteemi ja võib vähendada viljakust.
Kui naistel ei taha rasestumine õnnestuda, siis soovitatakse ibuprofeen ära jätta ja vaadata, kas see mõjub. Uuringute järgi kahjustab ibuprofeen munaraku kinnitumist emaka seina külge ja võib raskendada raseduse algust ka muul moel.

Tähelepanelik peab olema paratsetamooli, aspiriini ja neid sisaldavate nn gripiravimitega. Laias plaanis on paratsetamool vähem ohtlik kui ibuprofeen, aga selle pikaajaline kasutamine kurnab neerusid ja maksa. Paratsetamooli-kodeiini ravimite kasutamisel võib paratsetamooli kogus kasvada kiiresti väga suureks.

Ninakinnisuse vastaseid spreisid ei tohiks kasutada rohkem kui nädala, kuna need õhendavad nina limaskesti ja võivad põhjustada pikaajalisel kasutamisel veel suurema limaskestade ärrituse. Sama käib kortisooni kreemide kohta. Kortisooni kreemid õhendavad nahka ja lisavad põletiku ohtu. Näiteks on sääsehammustuste vastu palju parem tarvitada mentoolkreemi.

Alternatiivseid ravivõimalusi tasub kasutada ka vanusega tekkivate liigeseprobleemide korral. Tavaliselt tarvitatakse liigeseprobleemide korral põletikuvastaseid valuvaigisteid või opioidiühendeid, mis aga suurendavad suremust. Nende asemel tasub liigesevalusid leevendada kondroitiinsulfaadiga, mis vähendab veresoonte lupjumist ja kaitseb seedesüsteemi. Samuti tasub kasutada glükosamiini, mis mõjub nagu süsivesikutevaene dieet ja leevendab organismis põletiku taset. Need ravimid võivad kokkuvõttes parandada inimeste tervist.

Teatud ravimite puhul on aga nende võtmine vajalik. Näiteks südame- ja veresoonkonna haiguste puhul on ainus võimalus neid ravida retseptiravimitega, mis alandavad vererõhku ja kolesterooli taset, vedeldavad verd ja eemaldavad organismist vedelikku.

Küll aga tuleb olla ettevaatlik koos retseptiravimitega võetavate käsimüügiravimite puhul, kuna mõned ravimid ei sobi omavahel kokku. Närvisüsteemi haiguste vastaste ravimite kahjulik mõju suureneb, kui neid võtta teatud käsimüügiravimitega. Eakate patsientide väsimus ja meeltesegadus võib tulla ravimitest, mitte nende puudumisest.
Paljud ravimid ärritavad magu ja soolestikku. Üks sellistest on prootonpumba inhibiitor pantropratsool, mida soomlased kasutavad väga palju. Pikaajalisel tarvitamisel pärsib pantropratsool B12 vitamiini imendumist, suurendab mao ja soolestiku bakteriaalse põletiku ohtu, põhjustab magneesiumi puudust ja suurendab luumurdude ohtu 10-40 protsenti.

Doktor Kokki sõnul pole kunagi hea asi ühe ravimi kõrvaltoimete leevendamine teise ravimiga. Käsimüügiravimite ostmisel tasub konsulteerida apteekriga. Lisaks teistele ravimitele võib ravimitel olla koosmõju koos loodustoodetega. Seetõttu tasub arsti juures või apteegis käies rääkida ausalt, milliseid tooteid kasutatakse. Paremini teatakse kahe ravimi koosmõju, aga vähem on teada kolme või enama ravimi või loodustoote koosmõju.

Ravimite määramine nõuab alati kaalumist, täpsust ja hoolsust. Ja ükskõik kui hästi on ravi läbi mõeldud, võivad esineda kõrvaltoimed. Kui ravimite mõju raskendab elu, tasub pöörduda apteekri või arsti poole.

Avapilt: Pexels

 

KUIDAS oma tulusid suurendada? Majanduskoolitaja Mikko Sjögreni 8 nõuannet väikse sissetulekuga inimestele

NordenBladet — Koolitusfirma Varapuu asutaja ja majanduskoolitaja Mikko Sjögreni väitel võiks igaüks mõelda, millised oskused tal on, mille saab raha teenima panna. Koolitaja väitel tuleks suure säästmise asemel mõelda sellele, kuidas tulusid suurendada. Kui kusagilt pole kokku hoida, siis on säästmine täiesti tarbetu. Selle asemel tuleks mõelda tulude kasvatamise peale, vahendab Iltalehti.

Võimalused tulude kasvatamiseks võivad olla näiteks pensionäridel ja õpilastel üsna erinevad. Noortel on võimalusi rohkem, kuna nad on internetiga rohkem sina peal. Pensionäridel võib olla aga teadmisi ja oskusi, mida saab ära kasutada. Kõigepealt tasukski mõelda, millised on need teadmised ja oskused, mida saaks ära kasutada ja millest kellelegi teisele abi võiks olla. Samuti tuleks olla julgem raha küsimisel. Soomlased on selles osas väga tagasihoidlikud.

8 vihjet lisatulu teenimiseks:

1. Küpsetamine
Küpsetamine on paljude hobi, aga vähesed kasutavad seda lisaraha teenimiseks. Näiteks on paljud varem tegelenud toidu valmistamisega ja neil on olemas vajalikud hügieenipassid ja muu. Lähiümbruse emad annaks lastele meelsamini vanaemade küpsetatud toitu kui poest ostetud kraami. Näiteks teenib üks pensionär nõnda 500 eurot kuus lisaraha.

2. Laste või lemmikloomade hoidmine
Lisaraha võib teenida ka lastehoiuga, nii et vanemad ei peaks neid peale koolis pikapäevarühma jätma. Samamoodi võib hoida võtta naabri koera omaniku töö või puhkuse ajal.

3. Aiatööd
Aiatööd on samuti sellised, mida paljud ei taha ise teha.

4. Käsitöö
Pimedatel sügisõhtutel kududes või heegeldades võib sellega lisaraha teenida. Facebookis ja mujal on tihti üleskutseid, kes võiks midagi kududa.

5. Poes käimine
Vanemad inimesed, kel on raskusi liikumisega maksavad hea meelega selle eest, kui keegi neile kauba koju toob.

6. Investeerimine
Investeerides ei saa kohe rikkaks, aga pikemas perspektiivis on võimalik selle abil lisatulu teenida. Investeerimine tasub ära pikemas perspektiivis, alates 4 aastast. Investeerimisega on aga seotud riskid ja see vajab rohkem süvenemist.

7. Kirbuturul müümine
Lisatulu võib teenida ka mittevajalikke asju ja riideid kirbuturul müües. Sellised tulud on kahjuks ühekordsed. Paljud teevad aga äri nii, et ostavad kasutatud kraami odavalt kokku ja müüvad seda kallimalt edasi.

Avafoto on illustreeriv (NordenBladet)

 

 

Soome: Kliimasõdalased grupeeringust Elokapina sulgesid Helsingis tänava

NordenBladet — Kliimasõdalased grupeeringust Elokapina sulgesid täna laupäeval, 11. detsembril ilma sellest ette teatamata Helsingis tänava Sörnäisten rantatie.

Asja kohta on veebi pandud video. Politsei teatel oli kohal 40-50 inimest, kellest kinni on võetud 13.

Politsei pakkus meeleavaldajatele teist kohta, aga sellega nad ei olnud nõus. Pärast seda andis politsei korralduse lahkumiseks ja võtab inimesed kinni, kui korraldust ei täideta.

 

Karm öö Helsingi-Vantaa lennuväljal: Dubai lennuk libises risti lennurajale, Tallinnast tulnud lennuk ei saanud maanduda

NordenBladet — Erakordsed ilmaolud põhjustasid reede öösel vastu laupäeva keerulisi olukordi Helsingi-Vantaa lennuväljal. Olukord kulmineerus kell 1.15, kui Dubaisse väljuv Finnairi lennuk Airbus 350 (lend nr AY 1963) libises risti lennurajale, vahendab Ilta-Sanomat.

Seetõttu ei saanud maanduda Tallinna kaudu Tenerifelt saabunud lennuk, vaid pidi tegema kolm tiiru ümber Vantaa.
Helsingi-Vantaa oli täielikult suletud vahemikus 22.00 kuni 00.30, mistõttu suunati kümneid lende Tallinna, Stockholmi, Turusse ja Tamperesse.

Lähiajaloos pole Helsingis sellist olukorda olnud. Eelmine kord oli aastal 2003 ja siis oli põhjuseks tihe lumesadu.
Sel korral oli lennuvälja sulgemise põhjuseks jäävihm. Dubai lennuk oleks pidanud õhku tõusma kell 23.35. Kui lennuväli avati, oli võimalus peale kella 1 öösel, aga siis juhtus ootamatu asi, et lennuk libises lennurajale risti. Lennuki kiirus polnud sel ajal suur.

Lennuk ei saanud ise enam liikuma ja tuli pukseerida lennurajalt ära. Sellest tulenevalt oli lennuväljal kokku 5 tunni pikkune seisak.

Finnairi Tenerife lennuk oli sunnitud tegema vahemaandumise Tallinnas, kuna Helsingi-Vantaa oli kinni. Levis info, et Tenerife lennuk oli sunnitud vahetult enne maandumist Helsingis uuesti õhku tõusma, kuna Dubai lennuk oli rajal ees. Lennujaamast aga seda infot ei kinnitatud. Küll aga kinnitatakse seda, et Tenerife lennuk pidi tegema kolm tiiru ümber Vantaa, enne kui sai võimaluse maandumiseks.