Reede, detsember 26, 2025

Monthly Archives: november 2021

Soome: Vabatahtlikele paigaldatakse mikrokiipe

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes Helsingis paigaldati eelmisel nädalal vabatahtlikele mikrokiipe. Ettevõtmise taga on ettevõte Epicenter, mis paigaldas Stockholmis mikrokiibid 500-le vabatahtlikule. Rootsis võib mikrokiibi peale talletada näiteks rongipileti andmed. Rootsi raudteefirma SJ tunnustab mikrokiibil piletit ja treeningsaali SATS pääseb samuti mikrokiibiga, vahendab Talouselämä.

Epicenteri enda kontoris toimib naha alla pandud mikrokiip uksekaardi, koroonapassi ja maksevahendina.

Ettevõte paigaldab vabatahtlikele neli korda aastas mikrokiipe ürituse „chip and beer” (tõlkes: kiip ja õlu) raames. Ettevõtte eesmärk on abistada suurettevõtteid digitaalse innovatsiooni vallas.

Kiipides pole GPS-saatjat, seetõttu pole põhjust karta, et inimest jälitatakse. Soomes on vabatahtlikke olnud seni vaid neli. Üks neist on 44-aastane Niina.

Reklaam:



Niina ütles, et tema arvates muutub selles vallas elu väga kiiresti. Riisitera suurune kiip paigaldatakse süstlaga naha alla ja see töötab tavalise NFC lugeja abil. Paigaldus on täiesti valutu, aga nahk võib olla veidi õrn pärast paigaldust. Kiip on märkamatu, aga seda on naha all tunda.

Arstid pole olnud kiipide vastu, kuna need ei põhjusta tervisehädasid.

________________________________

Kuhu kiipe harilikult paigaldatakse ja kuidas protseduur täpselt käib?
Levinuim koht on kas vasaku või parema pöidla ja nimetissõrme vaheline pehme koht. Kiip ise on pisikeses klaaskonteineris ja pisut suurem kui riisitera ning see paigaldatakse suuremat sorti süstlaga.

Milleks mikrogiibi paigaldamine vajalik on?
Muidugi mõista muudaksid sellised naha alla paigaldatavad mikrokiibid inimeste elu mugavamaks ja oluliselt lihtsamaks, kuid kas ka turvalisemaks? Lisaks sellele, et mikrokiip on oluline osa globalistide maailmavalitsuse plaanist on see ka hea märklaud häkkeritele ning muudab meie digitaalsed andmed veelgi kättesaadavamaks.

Avafoto: Pexels

Loe ka:
Kuidas säästa elektriarvelt KOHESELT ja hoida raha kokku? Jälgi seda tabelit
UUS RAVIMEETOD: Espoos pandi lastele katseliselt kiibid külge
Vaata, kas sina saad Eestis MAAKODULAENU taodelda
Kela maksis Soomes ELUASEMETOETUSE otse üürileandjale, aga üürnik sai ikka raha kätte. Kui suur on Soome eluasemetoetus?

Sildid: mikrokiip, mis on mikrokiip, mikrokiibid, mikrokiipide paigaldus, mikrokiipide paigaldamine, NFC lugeja, tehnoloogia, teadus

Soome: Helsingis on kõige enam koroonat ida- ja kaguosas

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi suurimad kolded jäävad linna ida- ja kaguossa. Nakatumine on kõige suurem Tammisalo, Laajasalo, Lõuna-Laajasalo, Kaitalahti, Jakomäki ja Alppikylä asumites.

Tammisalos on 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1 709, kaks nädalat tagasi oli see veel 87. Laajasalo värskeim number on 1394 ja Lõuna-Laajasalos 1031, vahendab Helsingin Sanomat.

Terve Helsingi peale on 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 329. Kuusisaari, Lehtisaari, Ruskeasuo, Kulosaari ja Ida-Pasila koroona olukord on mõõdukas.

Helsingi linna nakkushaiguste arst Terhi Heinäsmäki põhjendas suuri erinevusi nakatumistes sellega, et Helsingi koolides on viimastel nädalatel tekkinud suured nakkuskolded. Selline tendents on igal pool Helsingis.

Heinäsmäki ütles, et lapsed on aktiivsed ja nakkus levib. Lapsed ei põe haigust enamasti raskelt. Nad ei koorma haiglaid.

Teisalt võib nakatumiste suurt arvu neis piirkondades põhjendada sellega, et inimesed on käinud aktiivselt testimas.

Helsingis laiemalt on koroona olukord viimastel nädalatel kiiresti halvenenud. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond HUS pidi tõstma intensiivravi kohtade arvu 15 pealt 21 peale. Seni on kriitiliseks intensiivravi patsientide piiriks peetud 15 patsienti.

Uued HUS-i intensiivravi kohad tähendavad seda, et iga päev jääb ära 4-5 lõikust. Nakatumiste kasv väljendub tervishoiuteenuste viibimises.

Kuivõrd nakatumiste arv on kiiresti kasvanud, on sattunud raskustesse ka nakatumiste jälitamine ja inimeste läbihelistamine. Aja võitmiseks soovitab Heinäsmäki kõigil nakatunutel täita veebis elektroonilise ankeedi, mis neile on saadetud e-posti teel.

Vantaal on nakatumiste arv Helsingist kõrgem, seal on 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 363, Espoos on vastav number 278. Soomes on vastav number keskmiselt 218.

Avafoto: NordenBladet

Loe ka:
PROGNOOS: Soome viies koroona-laine saavutab haripunkti jõulude ajal, tulevad piirangud
Soome: Tööandja ei tohi asutuse jõulupidudel töötajatelt koroonapassi nõuda
VAKTSIINIDE kaduv mõju paneb koroonapassid kahtluse alla
Uuring: Pärast vaktsineerimist hakkavad KOROONA antikehad rinnapiimas vähenema, aga pärast haiguse läbipõdemist antikehade hulk ajas suureneb

VIDEO: Taanis Kopenhaagenis oli laupäeval suur piirangute-vastane meeleavaldus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Taanis, kus vaktsineeritus on üks kõrgemaid Euroopas, möllab koroona, mistõttu võeti uuesti kasutusele koroonapassid. Rahvas tuli tänavatele piirangute vastu meelt avaldama.

Taanis Kopenhaagenis kogunesid laupäeval tänavatele nn mehed mustas. Nagu allolevast videost näha, oli vaatepilt muljetavaldav.

Taanis kaotati septembri algul kõik piirangud, aga nüüd tulevad need tagasi, kuna koroona olukord riigis on väga hull.

Taanis, kus vaktsineeritud on 76 protsenti elanikest, on koroona olukord hullem kui Eestis, kus vaktsineeritud on vaid 59 protsenti elanikest.

 

https://twitter.com/UK__Citizen/status/1462417764182900740

 

Soome: Helsingi piirkonnas on rekordiliselt tühje ÜÜRIKORTEREID, hinnad on hakanud langema

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingis on tühje üürikortereid kaks korda rohkem kui enne koroonat ja olukord on selline, et omanikud peavad üürnike pärast võitlema. Kui varem olid üürilevõtjad üürileandjate ukse taga järjekorras, siis nüüd on olukord vastupidine: üürileandjad peavad ootama, et leida sobivat üürnikku, vahendab Yle.

Ootus oli, et üürilevõtjad naasevad turule, aga seda pole juhtunud. Kui varem oli Helsingis korterite üürimisel järjekord kõige lühem Soomes, siis nüüd on see üks pikemaid.

Mitte kunagi varem pole Helsingis olnud nii suurt valikut üürikortereid kui nüüd. Kõige suurem on pakkumine Espoos, kus vabu kortereid on lausa 3 korda enam kui enne koroonat 2019. aastal. Helsingi linnas on see number üle 2.

Korterite üüriportaali Vuokraovi.com ärijuht Henrik Laakkonen ütles, et korterite nõudlus pole veel taastunud. Korteri üürijatele on see hea uudis, sest neil on suurem valikuvõimalus. Üürileandjad peavad aga mavahel võitlema hea üüriniku saamiseks. Helsingi piirkonnas on praegu üürniku leidmine aga väga raske.
Korterite pakkumist on suurendanud läbi koroona aja kestnud suur ehitustegevus ja Airbnb korterid, mida turistid pole saanud kasutada. Ainuüksi Helsingis on nõnda lisandunud üüriturule üle 1000 uue korteri.

Espoos ja Vantaal valmib lähiajal suurel hulgal väiksemaid üürikortereid, aga ka nende puhul ei ole oodata üürnike lihtsat leidmist.

Kui pakkumine nõnda kasvab, siis peaks hinnad langema, aga ka seda pole ametliku statistika põhjal juhtunud. Samas ei pruugi ametlik statistika näidata tegelikku seisu. Üüriturul on märgata hindade kerget alanemist. Üürniku vahetumisel hind enam ei tõuse, nagu see oli varem. Samuti jäetakse olemasolevatel üürnikel hind tõstmata, et mitte ilma jääda heast üürnikust.

Avafoto: Espoo (NordenBladet)

Loe ka:
Kuidas saada omale Helsingis odav Heka üürikorter? Kuidas selgitatakse välja, kellel on selleks suurim vajadus?
Kela maksis Soomes ELUASEMETOETUSE otse üürileandjale, aga üürnik sai ikka raha kätte. Kui suur on Soome eluasemetoetus?

 

Poola pääsenud migrandid rääkisid, mis nendega Valgevenes tegelikult tehti

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Illegaalselt Poola piiri ületanud migrandid rääkisid, kuidas Velgevene piirivalve andis neile töövahendid ja sundis piiri ületama. Uudisteagentuuri Reuters ajakirjanikud kohtusid migrantidega ühes Poola piiriäärses varjupaigas. Üks neist oli Poola piiri ääres olnud alates 12. novembrist.

Süüriast pärit, aga viimased aastad Liibanonis elanud isik rääkis, et Valgevene võimud juhatasid nad läbi metsa ning käskisid „minna Poola”. Vastasel korral ähvardati kasutada jõudu.

Kui migrandid üle piiri ei pääsenud, siis üritati neid jõuga sundida. Migrant rääkis, et neil polnud vett, süüa ega midagi. Valgevenelased kogusid kokku ligi 500 inimest, kes viidi öösel piiri äärde. Migrandid suruti Valgevene poolelt Poola piiri äärde. Neile anti mingid tokid, mille abil ületati piir ja peideti end metsa.

Poola politsei andmetel loopisid Valgevene sõjaväelased reedel Starzyna küla lähedal Poola piirivalvureid, politseinikke ja sõjaväelasi kividega ning kahjustasid autosid.

Inimesed üritasid traataeda katki rebida. Kohal olid erariietes Valgevene sõjaväelased. Nad loopisid kividega ja andsid migrantidele tööriistu, et aeda katki teha.

Valgevene sõjaväelased karjusid: „Minge, minge, tagasi tulla ei tohi!” Ühel migrandil oli jäänud pere maha ja ta tahtis tagasi minna, aga talle hüüti: „Kui tagasi tuled, siis tapame su ära!”

Piiri ääres olevate migrantide arv on vähenenud pärast seda, kui Valgevene muuutis reedel taktikat. Piirikriis pole veel läbi.

1...111213...24Page 12 of 24