Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: aprill 2021

Eesti: Riigikogu esimees Jüri Ratas ei läinud teisipäeval vaktsineerima

NordenBladet – Kuigi riigikogu teatas varasemalt, et riigikogu esimees Jüri Ratas saab teisipäeval Ida-Tallinna Keskhaiglas esimese vaktsiinidoosi, siis tegelikult Keskerakonna esimees vaktsineerima ei läinud.

Ratas ütles ERR-ile, et põhjusi vaktsineerima mitte minna oli kaks.

“Esiteks pidasin nõu oma perearstiga. Teiseks soovin ära oodata selle ajahetke, mil vaktsineerimine jõuab minu vanusegruppi,” ütles Ratas.

Riigikogu eelinfo järgi pidi Ratas saama teisipäeval kell 11.40 Ida-Tallinna Keskhaiglas esimese vaktsiinidoosi.

ITK turundusosakonna juhataja Inge Suder ütles, et teisipäeval on ITK-s planeeritud vaktsineerimine neile riigikogu liikmetele, kes esimesel vaktsineerimise päeval ei saanud osaleda.

Delfi allikate kohaselt oli Ralf Allikvee juhitav ITK saatnud paarikümnele seni veel vaktsineerimata riigikogu liikmele teate, et nende väljavalitud päeval ehk teisipäeval süstitakse Pfizeri vaktsiini.

Lubadus kehtis esmaspäeva õhtuni, mil asjasse sekkus riigikantselei. Vaktsiini vahetusest pooljuhuslikult teada saanud Stenbocki maja saatis ITK juhtkonnale kirja: valitsuse 12. märtsi otsusega kuuluvad poliitikud ja tippametnikud vaktsineerimisele AstraZenecaga, et tõsta AstraZeneca avalikku usaldusväärsust. Erandid on lubatud ainult juhul, kui seda näeb ette konkreetse poliitiku perearst, märkis riigikantselei.

Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister” küsis saatejuht Arp Müller Kaja Kallaselt, kas osade poliitikute, sh Jüri Ratase otsus end mitte vaktsineerida on seotud sellega, et anda võimalus kellelegi teisele või on põhjus hoopis see, et soovitakse saada AstraZeneca asemel mingit muud vaktsiini?

Kallas vastas, et 12. märtsil lepiti kokku, et näitamaks head eeskuju, vaktsineeritakse nii riigikogu kui ka valitsus ja seda AstraZeneca vaktsiiniga.

“Minu teada on enamus valitsuse liikmetest vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga. Reformierakonna fraktsioon vaktsineeris end samuti AstraZeneca vaktsiiniga, kui võimalus selleks tekkis. Seda, mis on Jüri Ratase põhjused end praegu mitte vaktsineerida, tuleb küsida tema käest.”

Eesti: Kaitseväe meditsiiniüksused harjutasid koostööd

NordenBladet — Möödunud nädalal toimus Tartus Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse poolt korraldatav iga-aastane Kevadtormi-eelne meditsiiniüksuste koostööharjutus Varblaserünnak.

„Varblaserünnak on kujunenud juba traditsiooniliseks meditsiiniüksuste harjutuseks, millega kevadistele suurõppustele vastu minna. See on osalistele hea võimalus ammutada ja vahetada kogemusi teiste ajateenijate, tegevväelaste ja reservväelastega,“ ütles harjutuse juht sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse nooremleitnant Valter Voomets, kelle sõnul ei saanud nad see aasta koroonaviiruse tõttu kaasata nii palju üksuseid, kui oli soovijad.

Varblaserünnak 2021 eesmärgiks oli arendada meedikute ja meditsiiniüksuste omavahelist koostööd ning harjutuse käigus mängiti läbi kõik haavatutele abi andmise tasemed alates rühmaparameedikust kuni brigaadi taseme välihaiglani.

Koostööharjutusel osales ligi 160 inimest kaitseväe erinevatest meditsiiniüksustest ja tsiviilsektorist. Lisaks ajateenijatele käisid enda oskusi täiendamas ka reservväelastest arstid ja õed. Instruktoritena osaleid meditsiinitöötajad õhuväest, toetuseväejuhatusest ja küberväejuhatusest.

Lisaks eestlastele osales õppusel ka Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse meditsiiniteenistuse meeskond, kes oli tutvumas kaitseväe meditsiinivõimekustega ja kelle liikmed integreeriti ajateenijate ja reservväelaste traumameeskondadesse.

„Ameeriklased olid tutvumas meie meditsiiniketiga ning neil oli ühtlasi ka võimalus mängides kannatanuid see läbi mängida,“ ütles nooremleitnant Valter Voomets, kelle sõnul liitlased tunnustasid ajateenijate ja reservväelaste professionaalsust.

Kaitseväe Akadeemia koosseisu kuuluva sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülesanne on viia läbi kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiinialast väljaõpet.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja viib läbi riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

 

Eesti: Riigieksamite sooritajad saavad ohutuse tagamiseks teha koroonatesti

NordenBladet — Kõik aprillis riigieksamite sooritajad saavad lasta teha enne eksamit kurguloputusvedelikust võetava PCR koroonatesti, mis on testitava jaoks üks mugavamaid lahendusi. Testimine on eksaminandile tasuta.

„Soovitan kõigil eksamitegijatel kasutada võimalust ning anda enne riigieksameid koroonatest, et kaitsta nii enda kui oma kaaslaste tervist. Kurguproovi andmine on testitava jaoks väga mugav lahendus,“ ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Minister meenutas, et lisaks kõigile muudele ettevaatusabinõudele, on ka eksamipäeval väga oluline, et haigustunnuste korral jäädaks koju. „Noored, kes on haiged, eneseisolatsioonis või kelle testi tulemus on positiivne, saavad teha eksami lisaeksami ajal,“ kinnitas minister.

“Koroonaviiruse nakkust kandval inimesel ei pruugi olla sümptomeid, mistõttu kutsun kõiki üles testi tegema, et eksameid saaks sooritada võimalikult turvalises keskkonnas,” sõnas SYNLAB Eesti kliiniline juht, dr Kaido Beljaev.

Terviseametiga kooskõlastatult testitakse eksaminande 72-48 tundi enne kooliruumi kokkutulemist, et riigieksamite sooritamine oleks kõigile asjaosalistele võimalikult ohutu ning kõik saaksid testitulemused õigeaegselt teada.

Eksaminandid saavad proove anda kas koolis või vajadusel valitud testimispunktides. Ministeerium saadab täna koolidele testimise kohta ka infokirja, kust leiab juhised testimist soovivate õppijate andmete kogumiseks.

Proovide kogumine toimub koostöös koolidega paar päeva enne eksameid. Täpsemad juhised saadetakse koolidele käesoleva nädala jooksul. Lisaks toimub koolidele enne eksameid testimise teemaline virtuaalne infopäev.

Soovitame proovi andjatel laadida nutitelefoni SYNLABi rakendus testi.me veebilehelt, et proovi andmise hetkel end seal registreerida.

SYNLABi Tallinna laboris analüüsitakse eksaminandide proovidest koroonaviiruse SARS-CoV-2 olemasolu PCR meetodil. Testi tulemuse saavad eksaminandid keskmiselt 24 tunni pärast. Tulemusi näeb nii digilugu.ee kui SYNLABi testi.me rakenduses. Positiivse proovi andjat teavitatakse tulemusest ka telefonitsi.

Positiivse tulemuse andnud isikud peavad jääma eneseisolatsiooni ning saavad eksami sooritada lisaeksami ajal. Eesti keele riigieksami lisaeksam toimub 17. mail, eesti keel teise keelena lisaeksam toimub 18.–19. mail.

Testimisajad

Eesti keele riigieksamit teeb 19. aprillil üle 7100 eksaminandi ning peamiseks testimispäevaks on kavandatud 16. aprill.

Eesti keel teise keelena eksamit teeb ligi 2800 noort 21. aprilli ja testimine toimub 19. aprillil.

Cambridge’i inglise keele tasemeeksami kirjalikku osa teeb ligi 2000 noort 24. aprillil ning testimine toimub 22. aprillil.

 

 

Eesti: Algas konkurss riigikohtuniku ametikohale

NordenBladet — Konkursil osaleja peab vastama kohtunikule kehtestatud nõuetele, mis on sätestatud kohtute seaduses. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu. Kandidaadi esitab parlamendile Riigikohtu esimees, kes kuulab enne ära kohtute haldamise nõukoja ja Riigikohtu üldkogu arvamuse. 

Avaldus koos põhjaliku elulookirjelduse ning kodakondsust ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiatega palutakse kandideerijal saata Riigikohtu esimehe nimele elektrooniliselt aadressil infoatriigikohus [dot] ee või aadressil Lossi 17, 50093 Tartu. Dokumentide esitamise tähtaeg on üks kuu pärast konkursiteate avaldamist Ametlikes Teadaannetes ehk 5. mai 2021.

Riigikohtus töötab kokku 19 kohtunikku. Kohtade jaotus haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi vahel sõltub valdkonna töökoormusest. Riigikohtu liikme koht vabaneb selle aasta lõpus, sest 1993. aastast ametis olnud halduskolleegiumi kohtunik Jüri Põld jääb pensionile.

Konkursiteatega saab tutvuda siin.

 

 

Hea teada: AstraZeneca vahetab koroonavaktsiini nime – tulevikus on see Vaxzevria

NordenBladet — Briti-Rootsi ravimifirma AstraZeneca vahetab skandaalse koroonavaktsiini nime – edaspidi on see Vaxzevria. Praegu on vaktsiini ametlik nimetus veel Covid-19 Vaccine AstraZeneca, aga uutel pakenditel on uus nimi Vaxzevria.

Ravimifirma teatas nimemuutusest Saksa uudisteagentuurile DPA. Euroopa ravimiamet EMA andis uuele nimele heakskiidu 25. märtsil. Nimemuutusest andis teada ka Saksa apteegileht Pharmazeutische Zeitung.

AstraZeneca põhjendas nimemuutust tavapärase äritegevusega, kus ikka nimed muutuvad. Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiini nimi on Comirnaty. Teiste tootjate koroonavaktsiinide nimed on Covid-19 Vaccine Moderna, Covid-19 Vaccine Janssen ja Sputnik V.