NordenBladet – Esmaspäeval aegub suur hulk kohtutäiturite menetluses olevaid võlgasid, mida on menetletud aastast 2001. Märtsi keskpaiga andmete kohaselt oli taolisi võlgu suurusjärgus 85 000, mille kogusumma ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse.
Selle aasta 1. aprillist hakkas kehtima seadusemuudatus, mille kohaselt saab võlgnik taotleda aegumist, kui kohtulahendist on möödunud kümme aastat. Võlgnikul tuleb selleks esitada avaldus kohtutäiturile või kohtule. Avalduse esitamine on tasuline ja tuleb maksta ka pool kohtutäituri tasust.
Aegumist võib taotleda näiteks tasumata arvete, kahju hüvitamise nõuete ja ka elatisnõuete kohta. Avalduse esitamine ei tähenda automaatselt võlast vabanemist, selleks on vaja ka võla sissenõudja nõusolekut.
Justiitsministeerium täpsustas, et lapse elatise täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kohtuotsuses kindlaksmääratud elatise täitmise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema kohtulahendi täitmisele esitamise kalendriaasta lõppemisest.
Iga üksiku elatismakse osas, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse jõustumist, hakkab aegumistähtaeg kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, millal vastav elatismakse muutus sissenõutavaks.
Lisaks tuleb silmas pidada, et laste nõuete aegumine vanemate vastu, sh selliste nõuete täitmise aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Kui võlgnik menetluse lõpetamist ei taotle, jääb võlgnevus ka edaspidi täituri poolt sissenõutavaks.
NordenBladet – Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5413 koroonaviiruse testi, millest esmaseid positiivseid teste oli 899 ehk 16,6 protsenti testide koguarvust.
Terviseameti täpsustatul andmetel suri ööpäevaga 13 koroonaviirusega nakatunud inimest – 41-aastane mees, 61-aastane naine, 63-aastane naine, 72-aastane naine, 75-aastane mees, 82-aastane mees, 83-aastane naine, 84-aastane mees, 88-aastane mees, kaks 89-aastast naist, 92-aastane naine, ja 94-aastane naine.
Kokku on Eestis alates pandeemia algusest surnud 963 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 79, haiglaravi vajab 686 patsienti. Seda on 41 patsienti vähem kui esmaspäeval.
Intensiivravil on 70 inimest, neist juhitaval hingamisel 52. ööpäev varem oli intensiivravil 71 inimest, neist juhitaval hingamisel 52 patsienti.
Alates pandeemia algusest on Eestis tuvastatud 110 680 koroonaviirusesse nakatumist.
Nakatumisnäitaja langes alla 1000
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 995,2 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 17,8 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 563 inimesel. 426 uutest Harjumaa haigusjuhtudest olid Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 111, Tartumaale 38, Lääne-Virumaale 33, Raplamaale 28, Pärnumaale 23 ja Viljandimaale 21 uut positiivset testi. Jõgevamaale lisandus 16, Järvamaale 14, Läänemaale 10, Saaremaale kolm, Põlva- ja Hiiumaale kaks, Valgamaale üks uut nakkusjuhtu.
Võrumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. 34 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Ööpäevaga tehti 3511 vaktsineerimist, millest esmaseid kaitsesüste oli 2521 ja teisi 990.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 229 241 inimesele, kaks doosi on saanud 69 779 inimest.
NordenBladet – Norra kroonprintsess Mette-Marit figureerib üha harvemini avalikus elus. Ka oma Instagrami konto on ta kinniseks muutnud.
Kroonprints Haakoni abikaasa kannatab kroonilise kopsuhaiguse kopsufibroosi all, millest õukond teatas 2018. aastal. Viimastel aastatel on Mette-Marit harva avalikkuse ees üles astunud, kuid norralaste rõõmuks muutus ta talvel oma Instagrami kontol aktiivseks, osales podcast’is ning Punase Risti lihavõttekampaanias.
Kuid eelmisel nädalal tegi kroonprintsess kannapöörde ning muutis oma Instagrami konto privaatseks. See on suur kontrast näiteks Rootsi kuningakojaga, kus nii kroonprintsess Victorial kui ka tema vennal ja õel on avalik konto, märgib Iltalehti.
Mette-Mariti kursimuutuse põhjused on esialgu ebaselged, kuid on näha, et ta on avalikkuse ees muutunud veelgi vähem nähtavaks.
NordenBladet —Kohtuasjas vaieldi selle üle, kas Toila vald tohtis keelduda ehitusloa väljastamisest Päite-Vaivina tuulepargile. Märtsis 2016 taotles Est Wind Power OÜ vallalt luba 28 elektrituuliku püstitamiseks. Omavalitsus ettevõttele luba ei andnud, sest Kaitseministeerium jättis ehitusprojekti kooskõlastamata, kuna tuulikud vähendaksid radari töövõimet ja ohustaksid nõnda Eesti riigi julgeolekut.
Est Wind Power OÜ vaidlustas valla korralduse halduskohtus ja ettevõtte kaebus rahuldati. Hiljem jõudis samasuguse tulemuseni ka ringkonnakohus, kuid muutis otsuse põhjendusi.
Ringkonnakohtu hinnangul olid õigusaktid, millest Kaitseministeerium lähtus projekti kooskõlastamata jätmisel, osaliselt põhiseadusega vastuolus. Seetõttu puudusid ministeeriumil kooskõlastusest keeldumiseks õiguslikud alused ja vald ei saanud omakorda jätta ehitusluba andmata. Samas jagas kohus ministeeriumi seisukohta, et riigikaitse huvid võivad selles asjas õigustada ehitusloast keeldumist ning algatas Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.
Piirangud on põhjendatud ja mõõdukad
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas täna, et vaidlusalused ehitusseaduse ja kaitseministri määruse sätted pole põhiseadusega vastuolus.
Ehitusseaduse alusel välja antud ministri määruses on sätestatud riigikaitselise ehitise – näiteks radari – töövõime kriteeriumid. Kui kavandatav ehitis vähendab radari töövõimet, siis ei saa kohalik omavalitsus sellele ehitusluba anda.
Kolleegium märkis, et vaidlusalune piirang riivab ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Samas võib demokraatlikus ühiskonnas põhiõigusi ja -vabadusi piirata, kui eesmärk on põhiseadusega kooskõlas ja riive selle saavutamiseks proportsionaalne.
Põhiõiguste piirangud peavad olema sätestatud seaduse tasemele ning neid ei tohi delegeerida täitevvõimule. Riigikohus nentis, et keeld vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet tuleneb seadusest ja ministri määrusega on kehtestatud üksnes tehnilised kriteeriumid. Seadus on ka piisavalt täpne ja ministri määrus on sellega kooskõlas.
Kolleegiumi hinnangul ei riiva vaidlusalused sätted põhiõigusi ka ebaproportsionaalselt, nagu väitis kaebaja. Kohtuasjas ei vaielda selle üle, et riivel on kaalukas legitiimne eesmärk – tagada Eesti riigi kaitsevõime. Samuti pole kahtluse alla seatud meetme sobivust või vajalikkust. Kaebaja ei pea aga oma õiguste riivet mõõdukaks, sest igasugune riigikaitselise ehitise töövõime vähenemine ei õigusta tema arvates ehituskeeldu.
Riigikohus selgitas, et määrus ei välista ehitusloa andmist radarisüsteemi töövõime igasuguse mõjutamise puhul – seal pole silmas peetud mitte radari maksimaalset töövõimet, vaid eesmärgi saavutamiseks piisavat normatiivset töövõimet.
Kuigi keeld ehitada tuulegeneraatorid võib kinnistu väärtust vähendada, pole selline omandiõiguse piirang Riigikohtu hinnangul niivõrd ulatuslik, et tegemist oleks omandi nõusolekuta võõrandamisega. Kinnistut on ka edaspidi võimalik majanduslikult mõistlikult kasutada, mistõttu saab riivet pidada omandi kitsenduseks. Hoonestusõigust omandades ei saanud kaebajal olla kindlat teadmist, et tal lubatakse ehitada tuulepark.
Kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis ringkonnakohtu taotluse rahuldamata, siis on vallal nüüd võimalik 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsus sisuliselt vaidlustada Riigikohtu halduskolleegiumis.
NordenBladet —Maikuus võtab Põhja-Eesti Läänemaalt ja Haapsalult üle toidupiirkonna tiitli, millega algab Põhja-Eesti maitsete aasta.
Inspireerituna piirkonnale iseloomulikest paepealsetest rannamaadest valis Põhja-Eesti toidupiirkond oma tunnuslauseks „Paepealsed maitsed“. „Meie olulisim ülesanne on tuua Põhja-Eesti kohalik toit ühtse ja selge piirkonnana Eesti toidupiirkondade kaardile,“ ütles Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht Eha Paas.
„Toidupiirkonna võrgustiku ülesehitamisega alustasime juba 2010. aastal. Nüüdseks on meil käibel oma märgis „Põhja-Eesti kohalik toit“, mille on välja teeninud kokku 51 ettevõtet. Võrgustiku hea ja usalduslik koostöö andis kindluse toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks, et tutvustada Põhja-Eesti maitseid ka laiemale huviliste ringile,“ sõnas Eha Paas.
„See on nüüdseks kuues kord, kui Maaeluministeeriumi algatusel valitakse Eesti toidupiirkonda, mis saab võimaluse terve aasta jooksul tutvustada oma kandi maitseid. Põhja-Eesti võlus hindajaid karguse ja lihtsusega, kuhu on segatud paras annus romantikat. Plaanile anda uus elu suveköökidele ja tuua fookusesse omal ajal mõisate juures kasutusele võetud triiphooned kui mõnusad kohtumispaigad tuleb anda võimalus,“ leidis hindamiskomisjoni tööle heakskiidu andnud maaeluminister Urmas Kruuse.
Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuriüritustele, kooskokkamise õpitubadesse, avatud triiphoonete, terrasside ja verandade päevadele koos lahkete võõrustajate ja huvitavate maitsetega. Vihjeid Põhja-Eesti maitsete kohta pakutakse veebilehel „Põhja-Eesti kohalik toit“.
Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. „Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Ootame toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi suuremale koostööle, et nad saaksid aidata ka oma külalistel avastada toidu kaudu piirkonna identiteeti ja atraktiivsust,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.
Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu on rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa, kes mais aasta toidupiirkonna sümboli, 1,5 meetri pikkuse kahvli Põhja-Eestile üle annab.
