Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: aprill 2021

Eesti: Eelmisel nädalal tehti ligi 41 000 COVID-19 vastast vaktsineerimist

NordenBladet — Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe vaktsiinidoosiga COVID-19 haiguse vastu end kaitsnud 227 246 inimest, kellest 68 785 on vaktsiinikuur lõpetatud. Täiskasvanud elanikkonnast on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud ligi 21%, üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 42%. Lõppenud nädala jooksul tehti kokku 40 836 vaktsineerimist, mida on kolmandiku võrra enam kui nädal varem. Eeloleval nädalal jätkub vanemaealiste ja riskirühma inimeste vaktsineerimine peamiselt perearstikeskustes.

„Tänan südamest kõiki tervishoiuasutusi, tervishoiutöötajaid ja vabatahtlikke pühade ajal tehtud töö eest. Kolme päeva jooksul said kaitsesüsti enam kui 17 000 inimest, kellest üle kahe kolmandiku olid 60-aastased ja vanemad,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Praeguste tarnegraafikute alusel saame kevade lõpus alustada ka laiema elanikkonna vaktsineerimisega. Lähinädalatel keskendume aga eeskätt COVID-19 haigusest enim ohustatud vanemaealiste kaitsesüstimisele.“

Pühade nädalavahetusel vaktsineeriti 91 tervishoiuasutuses üle Eesti 1956. aastal ja varem sündinud ning COVID-19 riskirühma kuuluvaid inimesi. Kokku tehti kolme päeva jooksul 17 022 kaitsesüsti, millest 11 337 ehk kaks kolmandikku tehti üle 60-aastastele.

„Üle 60-aastaste seas on endiselt enam kui 200 000 vaktsineerimata inimest, kes on vanusest tulenevalt COVID-19 haiguse suhtes haavatavamad ja vajavad seetõttu kaitsesüsti kõige kiiremini. Tervisevaldkonnas lähtume teadmisest, et iga COVID-19 riskirühma kuuluvale inimesele tehtud kaitsesüst võib olla elupäästev,“ lisas minister Tanel Kiik. „Aitame oma eakad lähedased vaktsineerima, et kaitsta neid raske haigestumise eest. Haiglaravi kõrge koormuse vähendamine on hädavajalik ka plaanilise ravi järk-järguliseks taasavamiseks.“

Vaktsiinide efektiivsust COVID-19 haigestumise eest kaitsmisel näeme juba ka Eestis. Terviseameti andmetel on Eestis COVID-19 haigestunuid vaid 0,06 protsenti täisvaktsiinikuuri läbinud inimestest. Hea kaitse areneb välja juba pärast esimest vaktsiinisüsti – esimese doosi järel on COVID-19 haigestumisjuhtumeid esinenud vaid 0,3 protsendil vaktsineeritutest.

Kokku on praeguseks vaktsineerimisi teinud 502 tervishoiuasutust, neist 409 perearstikeskust. Enam kui pooled (57%) kõigist vaktsineerimistest on tehtud perearstikeskustes, 28% vaktsineerimistest on teinud haiglad, 8% eriarstiabi osutajad ja 5% õendusabi osutajad.

Täiskasvanud elanikkonnast on Eestis praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ligi 21%. Vanusegruppide lõikes on vaktsineerimisega hõlmatus kõige kõrgem üle 80-aastaste seas, kellest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 45%. Üheksas maakonnas – Saaremaal, Läänemaal, Hiiumaal, Raplamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Pärnumaal, Viljandimaal, Tartumaal on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud enam kui 50% kõige eakamatest. Kõigist üle 70-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud üle 42%, Hiiumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Raplamaal üle poole.

Eeloleval nädalal saabub Eestisse 26 910 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini, AstraZeneca ja Moderna vaktsiinide uusi tarneid on Eestisse oodata ülejärgmisel nädalal.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

 

Rootsi loobus eesmärgist vaktsineerida kõik täiskasvanud ära juuni lõpuks

NordenBladet — Rootsis loobus vaktsiinide kehva saadavuse tõttu eesmärgist vaktsineerida kõik täiskasvanud vähemalt ühe doosiga koroona vastu ära juuni lõpuks.

Plaanid muutusid seoses vaktsiinide kehva saadavusega. Uus eesmärk on, et kõik vähemalt 65-aastased saaksid oma esimese doosi kätte 16. maiks ja kõik täiskasvanutest soovijad saaksid lasta end esimese doosiga vaktsineerida 15. augustiks.

Praeguseks on esimese doosi saanud 1,1 miljonit rootslast. Varasem eesmärk seati detsembrikuus. Siis arvati, et Rootsi jõuab juuni lõpuks 17 miljonit doosi. Nüüd on selgunud, et vaktsiine jõuab planeeritust üle 6 miljoni võrra vähem.

Norras töötav soome kriisiasjatundja: Endine elu ei tule enam kunagi tagasi

NordenBladet — Kui Norras on kriis, heliseb soomlanna telefon. See oli nii ka 10 aastat tagasi, kui Norras elav soome kriisijuht Freja Ulvestad Kärki oli koos abikaasaga Eestis Haapsalu spaas puhkamas. 10 aastat tagasi 22. juulil tappis terrorist Oslo keslinnas ja Utøya saarel kokku 77 inimest.

Ulvestad Kärkil paluti pärast seda koostada terrorirünnakus ellujäänute ja ohvrite lähedaste psühhosotsiaalne jälgimine, mis jätkub tänase päevani. Ulvestad Kärki töötab Norra terviseametis projektijuhina ja tegeleb kriisides, õnnetustes ja katastroofides kannatanute psühhosotsiaalse jälgimisega, vahendab Helsingin Sanomat.

Praegu on nii Norras kui igal pool mujal seninägematu kriis. Inimesed haigestuvad ja surevad. Piirangud raskendavad elu ja põhjustavad töötust. Keegi ei tea, millal pandeemia läbi saab.

Kriis puudutab paljusid, aga mõnesid rohkem kui teisi, räägib Ulvestad Kärki. Suurem osa inimestest saab hakkama. On inimesi, kelle elus on vähem stressi. On rohkem aega enda ja pere jaoks. Ent inimeste vahel on suured erinevused. Rohkem kannatavad need, kes on niigi haavatavamad. Need on inimesed, kel on psühholoogilised probleemid, vanurid, sõltuvusega inimesed, kroonilised haiged, raskem on lastel, noortel ja peredel.

Paljudes Euroopa riikides on juba täheldatud perevägivalla juhtumite kasvu, sama on näha ka Norras. Rohkem on probleeme vaimse tervisega. „Pandeemia mõju on pikaajaline. Selline elu, mida me tundsime, ei tule kunagi tagasi. Vaimse tervise teenuseid on palju enam tarvis, vähemalt mõnda aega,” räägib Ulvestad Kärki.

Norras kehtestati märtsi keskel väga karmid piirangud koroona mutatsioonide leviku ärahoidmiseks. Pealinnas Oslos kehtestati sama karmid piirangud nagu aasta aega tagasi peale pandeemia puhkemist. Lasteaiad suleti, koju saab külla kutsuda ainult kaks inimest, koolid läksid kaugõppele. Alkoholi müük on söögikohtades keelatud, toitu saab vaid kaasa osta ja enamus poode on suletud.

Norras on tuvastatud kokku üle 98 000 koroonaga nakatumise ja surmajuhtumeid on üle 670. Soomes on vastavad numbrid üle 79 000 ja 846.

Ulvestad Kärki on hariduselt psühholoog. Ta on töötanud kõigis Põhjamaades, välja arvatud Island. Tema väitel on praegune kriis omamoodi lakmustest, mis näitab ära ühiskonna väärtused ja prioriteedid. Norras näiteks Rootsit kritiseeritakse, aga Soomet kiidetakse, seda kuidas Soome on koroonakriisiga toime tulnud. Soomet aitab sõja kogemus, tänu millele on ühiskond kriisiks paremini valmis, Norral seda kogemust pole.

Kriisis tuleb välja, millised on ühiskonnas riskigrupid, keda eelistatakse. Kriis aitab ühiskonnal end paremini näha uues valguses. Loodetavasti aitab see tugevdada ühiskonna kriisivalmidust ja vastupanuvõimet.

 

Eesti: Uurimistoetuste taotlusvoorus esitati 340 taotlust

NordenBladet — 31. märtsil lõppes Eesti Teadusagentuuri personaalsete uurimistoetuste taotlusvoor. 2022. aastal algavatele uurimisprojektidele esitati kokku 340 taotlust, neist 30 järeldoktori-,  73 stardi- ja  237 rühmagrandile.

Aprillis toimub taotluste tehniline kontroll ja kuu lõpus otsustab hindamisnõukogu, millised taotlused võetakse menetlusse. Siis annab teadusagentuur põhjalikuma ülevaate taotluste jaotusest erinevate kriteeriumide lõikes.

Taotlusvooru esialgsed tulemused ja pingeread selguvad sügiseks.

Lisainfo:

Siret Rutiku
Uurimistoetuste osakonna juhataja
731 7381/ 5342 0639
siret.rutiku@etag.ee

 

Eesti: Terviseamet täpsustas piiriületaja deklaratsiooni esitamise tingimusi

NordenBladet — Terviseameti peadirektor Üllar Lanno allkirjastas korralduse, millega täpsustatakse Eestisse sisenejate piirületaja deklaratsiooni esitamise tingimusi. Deklaratsiooni eesmärk on COVID-19 leviku tõkestamine ning inimeste informeerimine neile kehtivatest õigustest ja kohustustest. Piiriületajate reisimise ja testide andmete analüüs on vajalik viiruse SARS-CoV-2 uute muteerunud tüvede ja nende päritolu tuvastamiseks. Täpsustatud deklaratsioonide alusel paraneb andmete usaldusväärsus ja kvaliteet.

Piiriületaja peab riigipiiri ületamisel esitama Terviseametile isikuandmed ja kontaktinfo, temaga koos reisinud alaealiste laste andmed ja reisimisega seotud informatsiooni. Muu hulgas tuleb kirja panna riik, kust Eestisse saabuti, saabumise kuupäev ning riigid, mida reisi jooksul läbiti, sealhulgas riigid, kus toimusid vahemaandumised või ümberistumised.

Deklaratsiooni saab esitada paberkandjal või elektrooniliselt. Terviseameti iseteeninduse keskkond on kättesaadav veebilehelt iseteenindus.terviseamet.ee. Väljatrükitava ankeedi saab lehelt www.kriis.ee. Läbipõdenud, vaktsineeritud ja teised isikud, kellele Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt liikumispiirangud ei kohaldu, ei pea deklaratsiooni esitama, kui neil on selle kohta esitada tõendid.

Kui deklaratsiooni esitamise kohustusega piiriületaja keeldub deklaratsiooni täitmisest, võidakse kohaldada sunniraha. Terviseamet loodab, et kõik, kellel on deklaratsiooni esitamise kohustus, seda kohustust ka täidavad. Üksnes nii saab Terviseamet aidata kaasa igaühe tervise ohutuse ja turvalisuse tagamisele.

Korraldus jõustub alates 5. aprillist 2021 ja kehtib hädaolukorra lõpuni.