NordenBladet — Soomes tuvastati täna neljapäeval, 11. märtsil viimase ööpäevaga 720 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 64 609 koroonaga nakatumist.
Kõige enam lisandus nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (268), Vantaal (81), Espoos (76), Turus (56) ja Tamperes (24).
NordenBladet — Soomes registreeriti eelmisel, 9. nädalal (1. – 3. märtsil) taas rekordiline uute COVID-19 juhtude arv, peaaegu 4400 juhtumit. Olukord on keeruline, eriti Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas ning Edela-Soomes (Varsianis-Suomi). Vajadus haiglaravi järele on kasvanud peaaegu kogu riigis, selgub terviseameti värskest ülevaatest.
Nädala algul, 1. märtsil 2021 kuulutas valitsus koos Vabariigi Presidendiga Soomes koroonaviiruse olukorra tõttu välja eriolukorra. Epideemiat aitava kontrollida peamiselt igaühe enda ettevaatusabinõud ning hügieenisoovituste ja -piirangute range järgimine.
Vaktsineerimised ei aeglusta veel epideemia levikut märkimisväärselt, kuid kaitsevad vaktsineerituid koroonaviiruse haiguse eest ja on surmade arvu juba vähendanud. Vähemalt üks vaktsiiniannus on antud Soomes enam kui 500 000 inimesele (8,9 protsenti üle 16-aastastest elanikest).
Juhtude arvu suurenemisega võib nakkuse avastamine oluliselt edasi lükkuda. Kogu riigis tuvastati uute kodumaiste nakatumiste allikas 62 protsendil juhtudest. Kui edasisi nakatumisi ei suudeta viivituste tõttu vältida, kiireneb epideemia veelgi. Jälgimise kiirus on samuti oluline viiruse mutatsioonide põhjustatud nakkusahelate piiramiseks.
Soomes on ka üksikuid piirkondi, kus haiguse olukord on rahulik. Suusapuhkuste ajal suurendab turism nakkuse levimise ohtu ka nendesse piirkondadesse.
Nakatumiste ahelaid katkestatakse hügieeninõuete ja testidega
Eelmisel, 9. nädalal (1. märts – 7. märts) teatati nakkushaiguste registrisse ligi 4400 uuest juhtumist, mis on üle 400 võrra rohkem kui eelneval nädalal. Uute juhtumite arv oli 79 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes eelneva nädala 72 juhtumiga.
Viimase kahe nädala jälgimisperioodil oli uusi juhtumeid umbes 8350, mis on ligi 2300 rohkem kui kahel eelneval nädalal. Uute juhtumite arv oli 151 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes 110-ga eelneva kahenädalase perioodi jooksul.
Hinnanguline nakatuvusmäär on praegu 1,10–1,30 (tõenäosus 90 protsenti).
Nakatumise ahelaid saab katkestada, kui taotleda õigeaegselt testi isegi väiksemate sümptomite puhul. Seetõttu on positiivne, et inimesed lähevad testi tegema järjest hoolsamalt. 9. nädalal tehti koroonateste kaks korda rohkem kui aastavahetusel: üle 145 000 testi. Vaatamata suurenenud testide arvule on positiivseid proove üha rohkem: 9. nädalal oli positiivsete proovide osakaal umbes 3 protsenti.
Nakatumised on põhiliselt saadud kodumaal
Enamik koroonaviirusega nakatumisi pärineb kodumaalt. Reisipiirangud ja tõhustatud meetmed terviseohutuse parandamiseks piiripunktides on end ära tasunud, 9. nädalal oli välismaalt saadud nakatumiste osakaal on vaid 1,5 protsenti. Välismaalt saadud nakatumiste järelnakatumised moodustasid 2,3 protsenti kõigist nakatumistest.
Eelmisel, 9. nädalal registreeriti ligikaudu 80 protsenti kõigist juhtudest alla 50-aastastel ja umbes 46 protsenti alla 30-aastastel. Üle 60-aastaste osakaal oli umbes 9 protsenti ja üle 70-aastaste osakaal umbes 4 protsenti. Eakatel avastatud juhtumite osakaal on aastavahetusest alates jäänud madalaks.
Haiglavajadus on püsinud samal tasemel
Haiglas viibivate patsientide koguarv on samal tasemel kui eelmisel nädalal. Vajadus intensiivravi järele on viimastel nädalatel suurenenud, eriti Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas. Üleriigiliselt pole intensiivravi võimekus ohustatud. Tuleb märkida, et nakatumiste arvu suurenemine kajastub haiglavajaduses mõnenädalase hilinemisega.
Haiglaravil oli täna, 10. märtsil koroonahaiguse tõttu kokku 256 patsienti, neist 43 intensiivravi osakonnas. 10. märtsiks 2021 oli teatatud 779 haigusega seotud surmast.
Täna avaldatud epideemia järelaruanne ja ka varasemad aruanded on terviseameti veebis.
NordenBladet — Taani võimud on peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, kuna kahtlustatakse, et vaktsiin võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Norra ja Island peatasid Taani eeskujul samuti AstraZeneca vaktsiini kasutamise.
AstraZeneca vaktsiini kasutamine on peatatud ja ka teise doosi jagamine on peatatud, teatas Taani terviseamet. Vaktsineeritute seas on olnud mitmeid tromboosi juhtumeid, millest osa on lõppenud surmaga.
Kõik Taanis broneeritud ajad ja kutsed AstraZeneca vaktsiini kasutamiseks tühistatakse, vahendab dr.dk.
Taani peaministri Mette Frederikseni sõnul peavad võimud nüüd saama ülevaate AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimetest. „Meile tulevad uudised, mis pole head. Kui on veel vara öelda, mis selle tähendus on,” ütles Frederiksen.
Ametlikult kinnitamata andmeil on võimalik, et Taani kõrvaltoimete juhtumid on seotud sama vaktsiinipartiiga, mille kasutamine mujal Euroopas peatati.
NordenBladet – Eilne päev oli lihtsalt kohutav, üks katastroof teise otsa. Lisaks sellele, et autol hetkel esiklaas katki, läks eile ka kumm puruks. Oleme naelast või mingist metallkonksust üle sõitnud, see lausa turritas kummist välja kui puksiiriabi saabus.
Igatahes saabus kindlustuse saadetud autoabi kiirelt ning lappis kuidagi ajutiselt kummi ära, nii et sai “teekonda” jätkata. Autoabi arvas, et nii saab tükk aega sõita, aga ma ise arvan, et tuleb hakata uut kummi (või tervet ringi kumme) vaatama.
Siis kallas Ivanka mu arvutile piima ning taaaah, kolmas arvuti “läbi imeliste pisikeste kätekeste” taas katki. Õnneks on meil siin majas kokku 8 arvutit, seega töö seisma ei jäänud… aga kes vähegi arvutiga tööd teeb, see teab, et just seda ühte “lemmikarvutit”, mis iga päev töös on, tuleb kasutada, et saavutada häid tulemusi.
Ka sellega päeva draamad ei piirdunud. Ivanka saviringi õpetaja teatas, et ta on haigeks jäänud ning kaua oodatud saviring jäi ära ning tänu sellele ebaõnnestumiste ahelale jäi mul nägemata ka WIT (Women in Technology) online konverents, mida väga ootasin.
Mõtlesin, et lähen õue jalutama ning lasen “ärritusauru” välja, aga õues oli nii külm, et masendus hoopis süvenes. Siis tuli teade, et koolid hoitakse terve märtsi kinni ning lapsed on distantsõppel. Sellest kui halvasti koduõpe nii pikas ulatuses lastele mõjub kirjutasin SIIN. Ja siis veel see uudis, et kõik poed peale apteekide ja toidupoodide pannakse kinni. Eiiiii!
Aga positiivsetest asjadest ka.. 🙂
– Sellel nädalal valmis uus hiiremaal seeriast “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene“. See siis selle seeria 13. maal! Teha on veel palju (samanimelise lasteraamatu tarvis on valmis vaid kaks peatükki ning maale tuleks teine sama palju juurde teha).
– Alustasin NordenBladet´ile müügikeskkonna ja oksjonikeskuse ehitamist.
– Sain oma maalikogusse juurde seitse imelist Eesti kunstniku maali
– Elisheva & Shoshana bränd alustas koostööd kahe uue toreda ilublogijaga
– Sain teate, et koroona vaktsineerimise järjekord on minuni jõudnud ja et saan juba sellel reedel (12.märts) esimese AstraZeneca vaktsiini
– Sain kingituseks vahva spordikella Mi Smart Band 5. Sellel sellised vahvad funktsioonid nagu pulsimõõtja, personaalne aktiivsusindeks, REM une tuvastus ja muu põnev. Näiteks näen kui palju olen kaloreid põletanud. Täna ühendasin selle telefonis Mi Fit appiga ning asetasin käele.
– Ostsin poest uued armsad lepatriinude ja kärbseseentega salvrätid! Haha… pisike asi eks, aga mul tõstis tuju. Kokkasin mitu tundi (tegin taas kartulikotlette, ahjuliha, värsket salatit). Serveerisin ilusti (tegin vahva näo toidust, mis lastele meeldis). Uue tootena katsetasin Felixi pestomajoneesi. See oli päris hea!
Praeguseks kõik! Kallistan!
Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂
NordenBladet – Kui eelmisel aastal koroona algas, siis ma lausa rõõmustasin, et ei pea lapsi nii palju edasi-tagasi-siia-tänna vedama ja et saab hommikuti natuke kauem magada. Tundus, et ka koolitükid said kiiremini tehtud ning aeg kasulikumalt kasutatud.
Ent nüüd tunnen, et minul on piirid “viimase piiri peal”. Ma ei ole pedagoog ning ma ei armasta ka nii ülmäära lapsi. Viimast öeldut ei maksa muidugi sõna-sõnalt võtta ega üle reageerida – loomulikult ma armastan oma lapsi (kohe väga!), ent 24 h kahe teismelise lapsega olek ja nii aasta aega jutti mõjub laastavalt…. kõigile osapooltele.
Vanem tütar (14a) on koduõppel ning iseenesest on ta sellega rahul ja pigem talle isegi meeldib. Koolitükke antakse aga aina enam ning on tunda, et iseseisvalt ei saa ta aru näiteks keemiast. Lisaks on tunda, et laps on “suhtlemiskriisis”. Sotsiaalne suhtlus, mis tavaliselt koolis käies on, puudub, ning see mõjutab teismelist last tugevalt. On tunda ka, kuidas “kooli vaim” lapsel kaob. Esialgu tundus kõik lahe – päevad olid mõnusalt pikad, jõudis palju teha ning vaba aeg, mis muidu kulus õppimimisele jäi tal hobidele. Esmakordselt elus jäi tal aega TV vaatamisele…. aga annad kuradile näpu, too võtab terve käe! Algul üks film, siis teine, siis juba tundide kaupa seriaalid jne.. Nüüd on nii, et Netflixi vaadatakse isegi autos trenni või muusikakooli minnes. Ühesõnaga, sellest hetkest kui kadus distsipliin, kadus minu meelest tükike ka ambitsioonikust. Ma tõesti ei tea, kuidas seda mustrit murda saaksin… mõtlen sellele viimasel ajal iga viimne kui päev. Samas ei taha väga negatiivset nooti õhku jätta, sest üldiselt on ta oma tegevustes ikka väga tubli ja tegeleb isegi minu “temale etteseatud ambitsioonikuse tabelis” edukamalt kui enamus lapsi seda suudaks.
Veel raskem on noorema tütrega (12a). Ta on autist ning tema puhul teeb olukorra veel keerulisemaks see, et ta ei räägi kõigest. Juba koolivaheaeg oli tema jaoks pikk, ta hakkas rääkima, et tal pole sõpru. Ta muutus väga närviliseks, tagasi tulid märatsemised, mis olid aastaid kadunud. Ilma rohuta (Rispolept) ei saanud enam päevagi, veelgi enam, rohu annuseid tuli suurendada. Periood, mil ka nende kool koduõppel oli, oli lihtsalt õudne. Ta keeldus kodutööde tegemisest ning kuigi proovisin koos temaga lugeda ja töövihikuid täita, oli see asjatu. Mulle tundub, et see ja möödunud aasta on tal arengus justkui vahele jäänud. See teeb väga väga muret ja sellest on tuliselt kahju.
Mõlema lapse puhul mõjutab olukorda ka puberteet. Mitte et ma oma rasket tiineka iga ei mäletaks, hästi mäletan… vihkasin kõike ja kõiki, tundsin, et keegi mind ei mõista, usaldasin pimesi paari sõpra, raiskasin mõtetult aega ning kulutasin säraküünlana nii enda kui teiste närve. Aga see on ju minevik eks… no ja tere-tore, nüüd hakka seda draama-rallit oma lastega uuesti läbi tegema. No mitte kohe ei taha..haha 😀 Mina sain kodust ära minna (paar korda isegi jooksin kodust ära) aga koroonaaja lapsed peavad kodus istuma. See, et erinevad huvitegevused, kultuuriüritused jne nii piiratud on ja et inimesed on tavaelust kõrvaldatud, see häirib tervet maailma.
Aga ma ei taha olla see, kes tühja hädaldab ilma lahendust otsimata või pakkumata..
Mida saame ise teha, et see koroona-olukord lõppeks?
– Hoiame puhtust (desinfitseerime käsi) Loe lisaks: PIISKNAKKUSED levivad peamiselt käte kaudu – korralik kätepesu hoiab nakkused eemal! + ÕPETUS, kuidas õigesti käsi pesta
– Kanname maski
– Tugevdame tervist (toitume tervislikult, püüame olla positiivsed, kõnnime värskes õhus, veedame aega looduses).. See nõuanne teeb imesid! Mina olen tänu sellele kaotanud viimase ca pooleteise aastaga mitukümmend kilo!
– Läheme vaktsineerima
– Ei lähe ise haigena linna-tööle-poodi ega saada pooltõbiseid lapsi kooli-ringidesse
– Palvetame, täidame end usu, lootuse ja armastusega.. Ilma Kõige Kõrgema soovi ja otsuseta ei kuku isegi leht puult! See on jõud ja tarkus, mida alati tasub meeles pidada!
Nüüd paar sõna ka esmaspäevasest naistepäevast (08. märts)… See on minu jaoks selline poolkõva pidupäev. Ma nagu pean seda ja ei pea ka. Ma arvan, et naised vajavad iga päev tähelepanu, samuti mehed. Ma püüan elada nii, et iga päev on ainus ja kordumatu.. aga noh, ega see päris nii iga päev olla ei saa. Iga päev ei saa olla pidupäev, sest siis ei ole enam pidupäevi. Igavene “pidu” ei too õnne. On vaja, et mõni päev on erilisem kui teine, siis on mida oodata. Aga naistepäevast… Ma teen ise lihtsalt imehäid torte (kõige paremini kukuvad mul välja vahukoorega mandlisegused küpsisetordid), ent millegipärast just naistepäeval sööme alati poe torte. Mõnes mõttes on huvitav katsetada poe kondiitritooteid, sest tegelikult ajapikku on kaubanduses pakutavate tortide kvaliteet palju tõusnud. Võrdlen tänases postituses kahte maiust – Eesti pagari Kohupiimatorti (12 lõiku) ja Selveri köögi käsitööna valmistatud “Maasika-Kiivi kohupiimakorvikesi”. Ei tee pikka juttu.. võitja on Selveri Köök! Kuigi Eesti Pagar on enamasti hea kvaliteediga, oli tort külmunud (ma kahtlustan, et külmutatud ja seejärel üles sulatatud), suhteliselt maitsetu ja midagiütlev. Viiepallisüsteemis kaks. Korvikestele annaks hindeks neli, mis poe toodangule hea hinne.
Meie naistepäeva toidugaleriid näete alljärgnevalt! Lisaks kahele ostetud magustoidule, värsketele Kreeka maasikatele ja mandariinidele tegin lõunaks ning õhtuks kartulisalatit, grillvorsikesi, värsket salatit ning kanakoteltte Tartu Mill´i 100% Täisterapasta “Fusilli” makaronidega. Lauakaunistuseks sain aga 7 imelist punast roosi! 🙂
Kallistan!
Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂
