NordenBladet — Soome piirivalve andis teada, et saatis eelmisel, 9. nädalal Helsingi sadamast tagasi rekordarvu reisijaid – 98 inimest.
Kokku saabus 9. nädalal Eestist laevaga Soome 13 129 isikut. Seda oli 1161 võrra enam kui eelneval nädalal. Eelneval, 8. nädalal saadeti tagasi 90 isikut, Soome saabus Eestist 11 968 isikut.
Põhjalikumat, II kategooria piirikontrolli nõudsid nädala jooksul 285 reisijat (eelneval nädalal 240 reisijat). Neist saadeti tagasi 98 isikut (eelneval nädalal 90).
Peamiseks tagasisaatmise põhjuseks oli oht rahvatervisele ja tulek Soome sellisele tööle, mis ei kuulu ühiskonna toimimise ja hoolduskindluse seisukohalt hädavajalike tööde hulka. Ainult koroonatõend ei ole aluseks Soome pääsemisele.
NordenBladet — Soome riiklik vaktsiinide ekspertgrupp KRAR andis loa firma AstraZeneca koroonavaktsiini andmiseks ka üle 70-aastastele inimestele.
Vastava loa jaoks saadi infot nii Inglismaalt kui Šotimaalt, kus on üle 70-aastaseid vaktsineeritud ja probleeme pole olnud, vahendab MTV.
AstraZeneca vaktsiin annab uuringute järgi eakatele inimestele samasuguse kaitse kui BioNTechi ja Pfizeri vaktsiin.
Enne seda soovitati AstraZeneca vaktsiini anda vaid alla 70-aastastele, kuna vanemate inimeste puhul polnud tõhususe kohta piisavalt infot.
NordenBladet —Täna, 10. märtsil kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab kasutada AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kõigil täisealistel ilma senise soovitusliku vanusepiirita. Lisaks soovitas komisjon pikendada AstraZeneca vaktsiini esimese ja teise doosi vahet 8 nädalalt 12 nädalani ning Pfizer/BioNTech vaktsiini dooside vahet kuuele nädalale, et suurendada lähikuudel esimest vaktsiinidoosi saavate inimeste arvu.
„Ekspertkomisjoni hinnangul on praeguseks piisavalt uurimistulemusi, mis kinnitavad AstraZeneca COVID-19 vaktsiini väga head efektiivsust raske haiguse vältimiseks ka vanemaealistel. Sama otsuseni jõudis täna samaaegselt ka Soome. Uus soovitus on kasutada seda vaktsiini kõigil täisealistel sõltumata vanusest,“ selgitas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler, riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse.
Lisaks soovitas ekspertkomisjon pikendada nii AstraZeneca kui Pfizer/BioNTech vaktsiini kahe doosi vahelist intervalli maksimaalse vaktsiini omaduste kokkuvõttes lubatud ajani, et võimaldada rohkematele inimestele kaitset esimese vaktsiinidoosiga. „Kahe süsti vahelise intervalli pikendamine puudutab neid, kelle vaktsineerimine toimub järgmisest nädalast alates. Kõigile inimestele, kellel on teise vaktsiinidoosi aeg juba kokku lepitud, tagatakse teine doos ikka seni kehtinud kolme või kaheksa nädala pärast,“ lisas Maris Jesse.
AstraZeneca vaktsiini omaduste kokkuvõte näeb ette, et kahe süsti intervall peaks jääma 4-12 nädala vahele. Eestis soovitas riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon 3. veebruaril jätta kahe doosi manustamise vaheks 8 nädalat. Edaspidi pikendatakse kahe doosi vahelist perioodi 12 nädalale. Pfizer/BioNTechi vaktsiini omaduste algne kokkuvõte nägi kahe doosi vahelise perioodina ette 21-42 päeva. Ekspertide tänane soovitus on pikendada kahe doosi intervalli seniselt 21 päevalt 42 päevale.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni uuendatud soovitustest lähtuvalt annab COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm sel nädalal vaktsineerijatele täpsemad suunised. Pfizer/BioNTech vaktsiinide puhul võimaldab ekspertkomisjoni soovitus suunata kõik praegu teadaolevad aprillis Eestisse jõudvad enam kui 100 000 doosi esimese kaitsesüsti tegemiseks. AstraZeneca osas pole praeguseks aprillis laekuvate vaktsiinide täpsed kogused veel teada.
Muuhulgas soovitab riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe vaktsiinidoosiga üks nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist. „Kuna COVID-19 haiguse kulg võib olla patsienditi väga erinev, siis ei pruugi läbipõdemine anda samaväärset kaitset uuesti haigestumise vältimiseks kui vaktsineerimine. Samas on piiratud vaktsiinikoguste tingimustes soovitus alustada vaktsineerimisega eelkõige nendest, kes ei ole haigust läbi põdenud,“ selgitas riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst dr Marje Oona.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad immunoloogide, allergoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud, et lisada arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu rahastust ning muuta meetmete tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022.
„Valitsuse otsus oli oluline samm euroraha kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks lähitulevikus. Maaelu arengukava muutmine tagab järjepidevuse senises põllumajandus- ja maaelupoliitikas, võimaldades samal ajal juba lahendada sektori ees seisvaid tulevikuprobleeme. Seda eelkõige tänu sellele, et senistele meetmetele nähakse programmiperioodi ülejäänud aastateks ette täiendav rahastus,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.
Minister lisas, et kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi, aastate 2021–2027 ühise põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid. Üleminekuperioodil antakse edasi nii seniseid otsetoetusi kui ka maaelu toetusi.
Uued vahendid suunatakse arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Sellest 15 miljonit eurot on kavas suunata finantsinstrumentidesse.
Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurenevad maksimaalsed toetussummad, samuti lisandub keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul muutuvad taotluste hindamise põhimõtted.
Veel on arengukava muudatuse kohaselt kavas näiteks investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2021. aasta 28. veebruari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,6 miljonit eurot) väljamakseid tehtud 768 miljoni euro ulatuses. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni.
NordenBladet — Soomes tuvastati täna neljapäeval, 11. märtsil viimase ööpäevaga 720 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 64 609 koroonaga nakatumist.
Kõige enam lisandus nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (268), Vantaal (81), Espoos (76), Turus (56) ja Tamperes (24).
