NordenBladet — Kütustmüüja NEOT Oy hoiatab, et Soomes võib nii bensiini kui diisli liitrihind kerkida 68 senti võrra seoses biokütuste nõudega. Juba varem on teatatud, et uus müügiloasüsteem võib tõsta kütuste liitrihinda 40 sendi võrra. Nüüd aga ähvardab uus, veelgi suurem hinnatõus, vahendab Iltalehti.
Tanklakettide SOK ja ST1 omanikfirma NEOT Oy esitas vastava päringu transpordi- ja kommunimatsiooniministeeriumile.
Soome valitsus tahab keskkonnakaitse põhjustel tõsta kütustes mittefossiilsete biokütuste osakaalu 2030. aastaks seniselt 18 protsendilt 30 protsendi peale. Pärast seda tahetakse biokütuste osakaalu tõsta veel 4 protsendipunkti võrra 34 protsendini.
Soome plaan ületab märgatavalt Euroopa Liidu nõudeid, mis on 14 protsenti. NEOT juhib tähelepanu, et kütuste hind tõuseb, kuna biokütuste komponente on raske saada ning Euroopa Liidus on piiratud sobiva toorme valikuid. Näiteks ei tohi kasutada taimseid õlisid, loomseid rasvu ega isegi praadimisel kasutatud jääkõlisid. Need kolm on olnud aga seni biokütuste peamine tooraine.
Kui tooret on vähem saada ja nõudlus kasvab, siis tõuseb ka hind. Riigid, kus biokomponentide nõue on suurem, peavad hakkama rohkem maksma. Tarbijate jaoks tähendab see täiendavaid kulusid 18 miljardit eurot vahemikus 2020-2030. Kütuste liitrihind kerkib 2030. aastaks 68 senti võrra.
Lubatud on biogaas ja sünteetilised kütused, aga neid pole 2030. aastaks piisavalt saada.
Odotettavissa jopa 68 sentin korotus bensan ja dieselin hintoihin – syynä Suomen biopolttoainevaatimus
Polttoaineiden jakeluketju NEOT varoittaa, että polttoaineiden bio-osuuden EU-tasoa korkeampi nosto johtaa jopa 68 sentin polttoaineiden hinnannousuihin Suomessa. Jo aiemmin on kerrottu, että valtioneuvoston suunnittelema myyntilupajärjestelmä voi nostaa bensan hintaa jopa 40 senttiä. Nyt bensan hintaan kohdistuu toinen, vieläkin suurempi, uhka. SOK:n ja ST1 -ketjujen omistama jakeluketju NEOT Oy jätti polttoaineiden uudesta jakeluvelvoitteesta (biokomponettien osuudesta polttoaineissa) lausuntonsa liikenne- ja viestintäministeriölle.
NordenBladet — Vabariigi Valitsuse tegevuskava aastateks 2021-2023 seab tervisevaldkonnas eesmärgiks COVID-19 pandeemiast väljumise, Eesti inimeste tervena elatud eluea tõstmise ning ebavõrdsuse vähendamise tervises. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni ning kavas on võimaldada maist alates tasuta kodulähedast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile Eesti inimestele.
„Lähikuudel on tervisevaldkonna ja kogu Eesti riigi suurim väljakutse koroonaviiruse leviku tõkestamine ning võimalikult paljudele Eesti inimestele COVID-19 vastase vaktsineerimise võimaldamine. Ainult nii saame liikuda järk-järgult tagasi meile seni harjumuspärase elukorralduse juurde,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samal ajal jätkame tegevuste ja investeeringutega tervishoiusüsteemi tugevdamiseks, et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ning toetada seeläbi Eesti inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmist.“
COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni. „Selle aasta jaanuarist makstakse haigushüvitist alates 2. päevast. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Haiguse leviku piiramiseks on oluline, et samasugustel tingimustel on võimalik maksta hüvitist ka nakatunute lähikontaktsetele.“ Haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast aitab säilitada töötajate sissetulekuid haigestumisel, vähendab haigena tööl käimise riski ning aitab seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut.
Eesti inimeste eeldatava eluea ja tervena elatud eluaastate tõstmiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks tervises on kavas võtta vastu aastani 2030 tervisevaldkonnale strateegilisi eesmärke seadev rahvastiku tervise arengukava, uus rahvatervishoiu seadus ja selle rakendusaktid ning kinnitada toitumise ja liikumise roheline raamat. „Samuti rakendame ellu vähi süsteemsele ennetusele, varajasele diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele suunatud vähitõrjeplaani. Vaimse tervise teenuste korralduse, kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks kinnitame vaimse tervise ekspertide koostöös valminud rohelise raamatu ja töötame välja suitsiidide ennetamise tegevuskava,“ ütles minister Tanel Kiik.
Kavas on liikuda edasi tervishoiutaristu uuendamisega, sh Tallinna Haigla rajamisega ning jätkata lahenduste otsimisega tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. „Tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole tänapäeval üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes enam jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad,“ ütles minister Tanel Kiik. „Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mis pole õige ega õiglane. Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust. Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkond esitab analüüsi ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustuskaitse laiendamiseks ning ravijärjekordade vähendamiseks märtsi lõpuks.“
Lisaks võetakse valitsuse tegevusprogrammis ülesandeks laiendada esmatasandi teenuste kättesaadavust, astuda täiendavaid samme tervishoius töötajate järelkasvu tagamiseks, investeerida e-tervise lahendustesse ja jätkata personaalmeditsiini arendamist. Samuti on kavas liikuda edasi patsiendikindlustuse loomise ja patsiendiohutuse süsteemi kaasajastamisega.
Ravimivaldkonnas on sotsiaalministeeriumi eesmärk tagada ravimite järjepidev kättesaadavus ja ratsionaalne kasutus, et toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja patsientide elukvaliteedi paranemist. Selleks on koostöös ravimivaldkonna partneritega koostamisel uus ravimipoliitika aastani 2030 ja selle rakendamise tegevuskava ning kavas on leppida kokku konkreetsetes tegevustes taskukohaste ravimite kättesaadavuse parandamiseks Eesti patsientidele. Eraldi pööratakse tähelepanu innovatsiooni ja läbipaistvuse suurendamisele ravimivaldkonnas.
Vabariigi Valitsus kinnitas tegevusprogrammi aastateks 2021-2023. Selle kohaselt on valitsuse eesmärk jätkata COVID-19 kriisi tulemusliku lahendamise ja kriisist väljumisega ning töötada selle nimel, et meil oleksid terved ja hoitud inimesed, tark majandus, roheline Eesti, haritud ja nutikad inimesed, aktiivne ja tasakaalus riik ning kaitstud, avatud ja turvaline õigusriik.
NordenBladet — Pfizeri ja BioNTechi koroonavaktsiin annab vaid poole antikehadest inimeste puhul, kes on ülekaalulised. Itaalias läbi viidud uuring näitas, et vaktsiinid ei tööta eriti hästi ülekaaluliste peal. Pärast vaktsineerimist uuriti meedikute peal antikehade taset ja selgus, et ülekaalulistel oli neid poole vähem. See paneb teadlasi arvama, et ülekaalulised vajavad veel üht süsti või suuremat doosi, vahendab Daily Mail.
Ülekaalulisi inimesi peetakse koroonahaiguse puhul teistest enam ohustatuteks, kuna neil võib välja kujuneda raskekujuline haigus. Arvatakse, et ülekaalulised on rohkem ohustatud, kuna neil on enamasti ka muud haigused nagu südamehaigused ja diabeet.
Ülekaalulisteks peetaks neid, kelle kehamassiindeks on üle 30. Juba varasemast on teada, et vaktsiinid ülekaaluliste peal eriti hästi ei tööta. Näiteks pole ülekaaluliste peal eriti efektiivne gripivaktsiin.
Ülekaaluliste peal vaktsiinid eriti hästi ei tööta, kuna nende organism on pidevalt põletikuseisundis. Tervetel inimestel tekib põletik vaid siis, kui organism võitleb haigusega.
Inglismaal on ülekaalulised ligi kolmandik ja USA-s pea pool ehk 40 protsenti inimestest.
Uuringus osales 248 inimest, kellele anti kaks doosi Pfizeri ja BioNTechi koroonavaktsiini. Teadlased võtsid pärast seda inimestelt vereproovi ja mõõtsid antikehade taset. Antikehad on valgud, mis aitavad organismil koroonaga võidelda.
Uuringu tulemused näitasid, et tervetel inimestel oli pärast vaktsineerimist antikehade tase suhteliselt kõrge (325,8), aga ülekaalulistel oli see poole madalam (167,1). Uuringus osales aga ainult 26 ülekaalulist inimest, mida peetakse liiga väikseks numbriks, et sellest veel põhjapanevaid järeldusi teha.
NordenBladet — „Tehnikaülikool on oma 103 tegevusaasta jooksul andnud erakordse panuse Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse laiemalt. Mida tehnoloogilisemaks muutub maailm, seda olulisemaks kasvab ka tehnikaülikooli roll nii hariduse andjana kui teaduasutusena,“ sõnas TalTechi nõukogu esimeesGunnar Okk.
„Praegusel pandeemia ajastul on nähtud teaduse ja teadlaste rolli olulisust mitte üksnes meditsiinis, vaid ka tehnoloogiates, mis aitavad meid kohaneda uue normaalsusega, hoida ülal majandust ja seda nutikate lahendustega arendada. Just siin saab tehnikaülikool senisest veel paremini ühiskonnale abiks ja eeskujuks olla,“ lisas Okk.
Rektor Tiit Land peab ülikooli oluliseks rolliks luua võimalusi ja lahendusi maailmas olevatele ja tulevatele probleemidele: „Järgmise viie aasta jooksul võtab ülikool endale ambitsiooni olla võrdväärne Euroopa parimate tehnikaülikoolidega tänu oma nutikatele lahendustele digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel. Meil on need teadmised ja võimekus olemas – peame neid tänasest veelgi rohkem päriselus rakendama.“
Tiit Land rõhutab kogu ülikooli ja ülikooli olulisemate liitlaste panust ning lisab: „Meie juhtlause „Mente et manu“, mis tähendab „mõistuse ja käega“, peegeldab ülikoolipere väärtusi, pidades ühteviisi oluliseks nii kriitilist ja loovat mõtet kui ka ettevõtlikku ning praktilist tegutsemist, avatust, usaldusväärsust ning koostööd.“
Uue arengukava keskne põhimõte on ennekõike kvaliteet. Tehnikaülikool on seadnud eesmärgiks olla ettevõtlik ülikool ning panustada Eesti majandusse ja ühiskonda tõugates tagant intellektuaalomandi loomist ja rakendamist ning tasandades teed harg- ja iduettevõtete loomisele.
Tähtis on ülikooli teadlaste töö tutvustamist avalikkusele, et äratada huvi teaduse ja insenerihariduse vastu.
Tiit Landi valis rektoriks 18. mail Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu ning tema juhtud rektoraat asus ametisse 31. augustil 2020.
NordenBladet — Tänavu esitati Haridus- ja Noorteameti IT Akadeemia programmi arendusprojektide konkursile 29 ideekavandit erinevatest valdkondadest: inseneeriast ja ehitusest meditsiini ning loomeerialadeni. Taotlusvooru eesmärk on tõhustada IKT õpet teistel õppekavadel kui informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi õppekavad. II etappi jõudjad selguvad 15. märtsiks.
IT Akadeemia programmist rahastatakse igal aastal kõrgkoolide uuenduslikke tegevusi, mis aitavad suurendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpetamise ja rakendamise oskusi IKT-välistel õppekavadel.
„Rõõmu teeb, et sel korral osaleb konkursil 11 kõrgkooli, seejuures on oma ideedega esindatud kõik kuus avalik-õiguslikku ülikooli. See tähendab, et järjest enam pööratakse tähelepanu terviklike digiteemade toomisele IKT-välistesse õppekavadesse, sest neid teadmisi on vaja igal elualal,“ kommenteeris IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots tänavust taotlusvooru.
Sel aastal on arendusprojektide taotlemine kahe-etapiline, mis võimaldab kõrgkoolidel mitmeid erialasid ja õppekavasid hõlmavaid projekte paremini ette valmistada. Esitatud ideekavandeid hindab ekspertkogu, kuhu kuuluvad ettevõtete, Kutsekoja, Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Noorteamet ning ministeeriumite esindajad.
Teise etappi valitud ideekavandid tehakse teatavaks hiljemalt 15. märtsiks. Täistaotluste rahastamisotsused selguvad hiljemalt 17. maiks. Toetatakse kaheaastaseid projekte, toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 100 000 eurot.
IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Haridus- ja Noorteamet ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Arendusprojektide elluviimist toetatakse IT Akadeemia programmist alates 2015. aastast.
Lisainfo:
Indrek Ots
IT Akadeemia programmi nõunik
Haridus- ja Noorteamet
Tel 514 9512
indrek.ots@harno.ee
