Neljapäev, september 18, 2025

Monthly Archives: märts 2021

Helena-Reet: Nädalavahetus ja sellest, kuidas AstraZeneca vaktsineerimine mulle mõjus…

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Reedel käisin vaktsineerimas. Sain AstraZeneca esimese vaktsiini. Olin päris närvis, sest uudiseid tuleb ju igasuguseid, ning enam ei tea, mida uskuda ja mida mitte. Kogu maailma meedia autentsus on pigem halva kvaliteediga. Uudiste usaldusväärsus on teema, mille nimel NordenBladet´is väga pingutame, meil ei ilmu ühtegi artiklit, mille allikad pole kolmekordselt kontrollitud. Usaldusväärseid algallikaid on täna aga aina keerulisem leida.  Muuseas, see on teema, millel tahaks kunagi pikemalt peatuda. Aga nüüd tagasi minu vaktsineerimise juurde.

Sain kl 11 reede hommikul süsti vasakusse kätte ning paberid pihku – uus süstimine toimub juunis. Kuidas vaktsiin mulle siis mõjus? Lõunast jäin uniseks ning magasin paar tundi. Siis olin paar tundi üleval kuni tekkis palavik. Palavik kõikus 37.3 kuni 38.0 vahel. Öösel hakkasid kõik liigesed ja luud valutama. Valutasid nii hirmsalt, et hommikul oli tunne nagu oleks traktor must üle sõitnud või keegi 24h järjest peksa andnud. Lisaks läks öösel süda pahaks ning käisin oksendamas. Hommikul valudega ärgates võtsin sisse ASA-Grindeks´i (500mg) ning Melox´i (15g). Esimene siis põhimõtteliselt sama, mis aspiriin (igaks juhuks, et verd vedeldada ja vältida trombe) ning teise kunagi arst kirjutas, kui mul kodus lumelükkamise peale küünarnukk valutama hakkas. Ei mäletagi, kas see oli retseptiravim või mitte. Võttis valu ära ning laupäeva jooksul neelasin ma neid veel kaks tükki juurde. TÄHELEPANU! Tegin seda omast tarkusest, mitte arstide ettekirjutusel, seega paluks mitte minu järgi teha! Praegu just loen, et Meloxit võib ööpäevas ainult 15mg, ehk ühe tableti võtta.. seega ma võtsin kolmekordse annuse. Aga töötas. Laupäeva õhtuks tundsin end juba normaalselt.

Täna, pühapäeval ärkasin nagu tavaliselt. Valusid, kõrvalnähte hetkel ei tähelda. Kõndisin õues 6000+ sammu, maalisin uue hiiremaali oma valmiva lasteraamatu “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene” tarvis, tegin koos Ivanka Shoshanaga taas kaneelirulle (retsepti leiate SIIT), lobisesin Soomes elava kunagise lasteaiakaaslase-sõbrannaga meestest, lahutustest ja lastest, lugesin paari oma lemmikblogi, update´isin oma Instagrami feed´i ning nüüd blogin. Täna on kodus eriti mõnus vibe.. Estella Elisheva mängis pikalt viiulit, Ivanka Shoshana on heas tujus, mina tunnen, kuidas olen täitunud inspiratsiooniga, kuidas jälle asjad hakkavad edenema ja töö käes lendama. Mõtlen rõõmuga, et peagi saabub kevad — kevad on TÄRKAMISE, ÄRKAMISE, MÄRKAMISE ja ARMASTUSE AEG!

Kallistan tugevalt!

Alljärgnevalt väike ülevaade nädalavahetuse “tippsündmustest” (nii rõõmsatest kui kurbadest) pisikeste kommentaride ja fotogaleriina 🙂

Mõnus rahulik pühapäevahommik – kellele lõhesaiade, kellele singivõileibade, kellele värske salatiga. Mulle teeb alati rõõmu, kui ma ise ja mu pere tervislikult toitub. Püüan värsket salatit mahutada toidumenüüsse vähemalt üle paari päeva. See kaunis keraamiline savist sirelitega sinine kauss on muuseas Ivanka Shoshana kätetöö! Niiiii ilus minu meelest. Ta on tänaseks 2 aastat saviringis käinud ja ta on nii laheda omanäolise käekirjaga! Noor küll (12-aastane), aga minu meelest juba praegu täiesti arvestatav keraamik! Lisaks käib ta minu jälgedes ka köögis ning on juba suurepärane kokk – paar tundi hiljem tegmime koos maitsvaid kaneelirulle – seekord pruuni suhkru ning vaniljejogurtiga.

(blogi jätkub peale galeriid)

Tasa ja targu valmivad ka minu hiiremaalid, mis hakkavad illustreerima samuti minu sulest tulevat lasteraamatut “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene“. Mul on tegelikult tuli takus. Eesti Rahva Muuseumis (ERM´is) tuleb mul tütardega ühisnäitus nimega “Meie kodune nõiaköök”, kus esitleme osalussaalis nii maalikunsti, keraamikat, ravimtaimi kui oma Elisheva & Shoshana brändi. Lasteraamatu esmaesitlus on samuti plaanitud näituse avamiseks (umbes juunis)… aga mul on valmis hetkel vaid kaks peatükki ning 14 maali… Jaaaaa, paanika on juba vaikselt pead tõstmas!! Haha… Mega vastutus, mega ootused on minule seatud.. aga mina siin olin erinevatel põhjustel takerdunud loomekriisi 🙁 Tahaks väga teile öelda, et loomingut pärssivad sündmused mu elus on läbi, aga paraku see nii ei ole. Pean igapäevaselt tegelema palju maisemate muredega kui seda on näitus, kunst ning looming. Pean ellu jääma! Pean võitlema, et mu lapsed ellu jääksid! Pean hakkama saama oma eluga kõigepealt. Aga siiski… tasa ja targu. See maal, järjekorranumbriga nr 14 on märk, et asjad siiski liiguvad.. tasa ja targu, aga liiguvad. Liiguvad selles suunas, kust poolt paistab valgus!

Ütlen ausalt, et sotsiaalmeedia kõnetab mind viimasel ajal aina vähem ning Instagram´is näiteks tunnen ma end tihti nagu peata kana. Postitan ebaregulaarselt, kui postitan, siis mitu pilti korraga ning siis jälle jääb suurem vahe. Millegipärast ei teki mul Instagramiga sellist selget nägemust “mida tegema peaks või võiks”, nagu mul tavaliselt muidu kõigega tekib. Kui teil kellegil on häid näpunäiteid “Kuidas Instagramis orienteeruda” või “Kuidas Instagram´ist maksimum võtta”, siis olete väga oodatud neid minuga jagama!!! Haha. Igatahes minu Instat on võimalik jälgida siit: https://www.instagram.com/helenareetennet/  (postitan pilte endast, oma maalidest, enda keraamikast, ravimtaimedest, Elisheva & Shoshana kosmeetikatoodetest, samuti E&S brändi all müüdavatest ravimtaimeteedest jne.)

Estella Elisheva (14) on terve nädalavahetuse viiulit mänginud. Kõlavad pigem rahulikud ning nukrad helid. Sellel nädalal lahkus väga noorelt tema eluaegne klaverisaatja Veronika Tamm. 🥀 Veronika jääb hinge väga paljudele lastele ning nende vanematele. Ta oli väga võrratu, sõbralik ja andekas naine!

Tema mälestuseks tahaksin siia postitata kaks videot, kus Estella ja Veronika koos on. 8-aastane Estella Sakus kontserti andmas ning teine 2019 aastal eksamil/viiulivõistlusel. Muusika ja mälestused elavad meiega igavesti!

Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂

Eesti: Head emakeelepäeva! Eesti keelt räägib emakeelena 894 336 inimest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Statistikaameti andmeil räägivad 2020. aasta alguse seisuga eesti keelt emakeelena Eestis 894 336 inimest.

See on 68% elanikest, kelle emakeel on teada. Eesti elanikud rääkisid kokku 231 eri emakeelt.

Eesti elanike teine sagedam emakeel on vene keel, mida kõneles eelmise aasta alguse seisuga 382 155 elanikku. 2,8% eestimaalastest kõneles emakeelena teisi keeli. Eesti ja vene keele järel on suuruselt järgmise kõnelejate arvuga emakeeled ukraina (9510), soome (3918), inglise (2462), läti (2100) ja saksa keel (1514).

Eesti: Ööpäevaga lisandus 935 koroonapositiivset, suri üheksa inimest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5055 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 935 ehk 18,5% testide koguarvust. Ööpäeva jooksul manustati 5513 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 133 263 inimesele, kellest 52 649 on saanud mõlemad doosid.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 573 inimesel. 413 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 106, Lääne-Virumaale 88 ja Tartumaale 31 uut positiivset testitulemust. Rapla- ja Saaremaale lisandus 22, Võrumaale 20, Viljandimaale 11, Valgamaale 10 uut nakkusjuhtu. Pärnu-, Põlva- ja Hiiumaale 7, Jõgevamaale 6 ning Järva- ja Läänemaale 5 uut nakkusjuhtu. 15-l positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1446,23 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,4%.

Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 75, haiglaravi vajab 693 patsienti

14. märtsi hommikuse seisuga viibib haiglas 693 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 67 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 46 inimest.

Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati haiglates kokku 75. Koju saadeti 25 inimest ning 6 patsienti viidi üle COVID-19 osakonda teise haiglasse. Mitte-COVID osakonda viidi üle 11 inimest, kellest samas haiglas 10 ning 1 viidi teise haiglasse.

Ööpäeva jooksul suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest – 93aastane naine, 83aastane mees, 82aastane naine, kaks 81aastast naist, kaks 74aastast meest, 51aastane mees ja 50aastane mees. Kokku on Eestis surnud 719 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 4380 COVID-19 haigusjuhtumit 4219 inimesega.

14. märtsi seisuga on tervenenud 59 744 inimest. Neist 42 069 inimese (70,4%) haigusjuhtum on lõpetatud, 17 675 inimese (29,6%) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 1 032 927 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 84 807 (8,2% testide koguarvust). Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 133 263 inimesele, kaks doosi on saanud 52 649 inimest

Tänahommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 133 263 inimesele. 80 614 inimest on saanud ühe doosi, 52 649 on saanud mõlemad doosid. Ööpäeva jooksul manustati 5513 doosi, kokku on manustatud 185 912 vaktsiinidoosi.

Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste juures eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine. Statistikat vaktsineerimiste kohta saab vaadata Terviseameti koroonaviiruse andmestikust. Inimene ise saab oma vaktsineerimisi vaadata Patsiendiportaalis digilugu.ee.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea, kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.

Haigestumuse intensiivsus Eestis on väga kõrge

COVID-19 olukord on väga kriitiline, haigestumus on kõrge kogu Eestis. Praegu levib hoogsalt koroonaviiruse nakkavam tüvi. Haiglasse pöördub üha enam inimesi ja seal on vabad vaid loetud kohad. Uusi voodikohti suudetakse avada plaaniliste ravikohtade arvelt.

Viiruse leviku tõkestamiseks rakendab valitsus inimestevaheliste kokkupuudete vähendamiseks rangeid piiranguid. Nakatumiste vähendamiseks suletakse kuuks ajaks kaubandus, avatuks jäävad vaid esmavajalikud poed, samuti lähevad kinni kõik toitlustusasutused. Suletakse kogu meelelahutus ja avalikud üritused. Nakkusohu vähendamiseks hakkab väljas kehtima taas 2+2 reegel, siseruumides ei ole sportimine ja huviharidus lubatud

Eesti: Keskkonnaminister algatas riigi uue jäätmekava koostamise

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Keskkonnaminister algatas riigi 2022.–2028. aasta jäätmekava koostamise. Seejuures korraldatakse ka jäätmekava keskkonnamõju strateegiline hindamine, millega selgitatakse välja kava võimalikud soodsad ja mittesoodsaid mõjud majandusele, inimesele ja looduskeskkonnale.

„Uus jäätmekava saab tuginema kõige värskematele jäätmeuuringutele,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Tänu sellele annab kava adekvaatse pildi hetkeolukorrast ning ühtlasi kõige paremad tööriistad jäätmemajanduse korrastamiseks.“ Minister rõhutas, et uue jäätmekava koostamise võtmekoht on ekspertide ja huvigruppide kaasamine.

Olgugi, et ametlikult algas kava koostamine täna, on riigi uue jäätmekava koostamise ettevalmistused käinud juba mõnda aega. Näiteks on valminud riigi 2014.–2020. aasta jäätmekava täitmise aruanne ning juba on käimas ka mitmed olulised jäätmevaldkonda puudutavad uuringud, mis jõuavad tulemusteni juba tänavu ning mida saab kasutada riigi uue jäätmekava koostamisel. Praeguseks on valminud juba näiteks mereprügi vähendamise kava ja toidujäätmete tekke vältimise kava.

Eesti 2014.–2020. aasta jäätmekava keskendus jäätmetekke vähendamisele ja jäätmete ringlusse suunamisele, mis peab ka tulevikus olema eelistatuim taaskasutuse viis. Olmejäätmete ringlusse võtt on kindlasti lähiaastate suurim väljakutse, sest 50% suuruse sihttaseme saavutamisest oleme veel kaugel – 2018. aastal oli see 31%. „Põhjuseks võib pidada inimeste vähest teadlikkust jäätmete liigiti kogumisest, selle tegevuse ebamugavat või puudulikku taristut ning kahtlemata ka ebapiisavaid ringlusse võtu võimalusi nii riigis kui ka kogu regioonis,“ nentis keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. „Probleem on ka selles, et endiselt lastakse turule tooteid ja pakendeid, mida on väga keeruline või isegi võimatu ringlusesse suunata.“

Uue jäätmekava keskmes hakkab olema ringmajanduse edendamine – kestlik tootmine ja tarbimine, jäätmetekke vältimine, korduskasutuse edendamine ning ohutu materjaliringlus. Selge on see, et jäätmed kuhugi ei kao ning jäätmete käitlemiseks tuleb leida uusi ja innovaatilisi lahendusi, et liikuda suurema ringlussevõtu poole.

Riigikontroll on äsja palunud ka Keskkonnaministeeriumi seisukohta jäätmete sisseveo küsimuses. See teema kajastub ka jäätmekavas, mille kohaselt on oluline eelisjärjekorras käidelda Eestis tekkinud segaolmejäätmeid. Sel põhjusel kontrollitakse riigi tasandil jäätmete sissevedu ja on näiteks seatud ka kokkuleppeline piirang jäätmete sisseveole Iru jäätmepõletusjaama. Uues jäätmekavas ei ole kavatsust seda rõhuasetust muuta ning vajadusel oleme valmis kaaluma ka jäätmete sisseveo lisapiiranguid.

Kindlasti kavatseme jätkata toetuste suunamist ringmajanduse ja jäätmete valdkonda. 2014.–2020. aastal suunati jäätmevaldkonda Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ligi 29 miljonit eurot. Toetatud on näiteks ohtlike jäätmete kogumist, vanade ehitiste lammutamist ja jäätmejaamade rajamist, samuti tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseiret ja -hooldust ning erinevaid uuringuid. Veel on toetatud nii klaasijäätmete kui ka biojäätmete käitlemise võimekuse parandamist. Lisaks on nn kliimarahast toetatud kohalike omavalitsuste jäätmemajandust. Jäätmekava täitmiseks on planeeritud enam kui 50 miljonit EL fondide rahastust.

 

 

 

Eesti annab esimest korda ülevaate ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmisest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna, 15. ja 17. märtsil esitleb Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raportit. Eesti delegatsioon annab ülevaate, mida on tehtud puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamiseks ja diskrimineerimise vähendamiseks ühiskonnas.

Puudega inimeste vajadustega arvestamine ning huvikaitse tugevdamine on toimunud järjekindlalt. Positiivsete arengutena saab välja tuua ligipääsetavuse toomise üleriikliku tähelepanu alla,  samuti puudega inimeste tööhõive kasvu ning puudega laste sotsiaaltoetuse tõusu. Eraldi äramärkimist väärib ka suuremahuline erihoolekande reform, mis on võimaldanud sadadel psüühilise erivajadusega inimestel parandada elutingimusi ning saada parem ligipääs avalikele teenustele. Rohkem tähelepanu vajavad kindlasti sotsiaalteenuste ühetaoline kättesaadavus, haridus-, tervise ja sotsiaalvaldkonna omavaheline koostöö ja selle selgus ning puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamine. Samuti on väljakutseks inimeste tõrjuvad hoiakud puudega inimeste suhtes.

„Eesti ratifitseeris ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 2012. aastal ja oleme üheksa aastaga teinud suure sammu edasi puuetega inimeste olukorra parandamisel ja õiguste tagamisel,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. “Koostöös riigi ja erinevate huvigruppidega on puudega inimesed ühiskonnas aktiivsemalt osalemas ning nende häält on ühiskonnas üha rohkem kuulda. Vaatamata positiivsetele arengutele on siiski meil ka hulk väljakutseid, millega tegelemist ja suurema tähelepanu osutamist kogu ühiskonnas antud konventsiooni täitmise arutelu kindlasti toetab.“

Rait Kuuse toob positiivsena välja ka hästi toimiva koostöö ja strateegilise partnerluse Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kelle 2018. aastal avaldatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport on olnud heaks sisendiks erinevatele ministeeriumitele. Riik toetab puudega inimeste huvikaitset aastas 1,2 miljoni euroga ning see toetus on oluline, et huvikaitse organisatsioonid saaksid kaasa rääkida erinevates arengutes ning vajadusel olla ka kriitilised.

Puuetega inimeste tööhõive kasvule on hoogu andnud viimaste aastate suurim muudatus töövõimereform. Kui uut töövõime toetamise süsteemi ette valmistades seati eesmärgiks, et 2022. aastaks leiab töö vähemalt 50% vähenenud töövõimega inimestest, siis eesmärk täitus juba 2017. aastal. Kui 2015. aastal ehk enne töövõimereformi käivitamist oli vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr 49,5%, siis 2017. aastaks 53,3% ning 2019. aastaks tõusis 53,4%ni.

Samuti on riik aktiivselt tegelenud ligipääsetavuse edendamisega. Selleks loodi 2019. aastal riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm, et kaardistada tänased probleemid ja töötada välja poliitikasoovitused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesti on üle võtmas ka Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivi, mille eesmärk on ühtlustada ligipääsetavuse nõuded kogu Euroopa Liidu ühtsel turul, et kõik inimesed saaksid kasutada erinevaid tooteid ja teenuseid.

Erivajadusega laste ja nende perede aitamiseks jätkab riik erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamist. Reformi käigus ühendatakse sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamised, korraldus ja teenused, et pakkuda lastele abi tulenevalt nende terviklikest vajadustest. Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha. Samuti on sotsiaalministeerium juhtinud omavalitsuste tähelepanu vajadusele parandada nende sotsiaalabi ja teenuste osutamise korraldust ning eemaldada regulatsioonidest kitsendavad piirangud abi saamisel.

Eesti delegatsioonis on kokku 25 liiget, sotsiaalministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, justiitsministeeriumist, siseministeeriumist ning haridus- ja teadusministeeriumist. Delegatsiooni juhib sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Arutelud toimuvad virtuaalselt.

Taust:

2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja võimaldada puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist. Liikmesriigid esitavad konventsiooni täitmise aruande vähemalt iga nelja aastase perioodi järel.

Konventsiooni ratifitseerimisega võttis Eesti endale eesmärgi puudega inimeste olukorda järjepidevalt parandada. Puuetega inimeste olukorra paremaks jälgimiseks esitavad osalisriigid regulaarselt aruandeid ÜRO Puuetega inimeste õiguste komiteele. Eesti esitas oma esimese aruande 2015. aasta novembris. Eesti esimene aruanne puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise kohta eesti keeles (PDF) (430.43 KB, PDF) ja inglise keeles (PDF)

Puuetega inimeste õiguste konventsioon.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

 

1...282930...36Page 29 of 36