NordenBladet – Statistikaameti andmeil räägivad 2020. aasta alguse seisuga eesti keelt emakeelena Eestis 894 336 inimest.
See on 68% elanikest, kelle emakeel on teada. Eesti elanikud rääkisid kokku 231 eri emakeelt.
Eesti elanike teine sagedam emakeel on vene keel, mida kõneles eelmise aasta alguse seisuga 382 155 elanikku. 2,8% eestimaalastest kõneles emakeelena teisi keeli. Eesti ja vene keele järel on suuruselt järgmise kõnelejate arvuga emakeeled ukraina (9510), soome (3918), inglise (2462), läti (2100) ja saksa keel (1514).
NordenBladet – Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5055 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 935 ehk 18,5% testide koguarvust. Ööpäeva jooksul manustati 5513 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 133 263 inimesele, kellest 52 649 on saanud mõlemad doosid.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 573 inimesel. 413 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 106, Lääne-Virumaale 88 ja Tartumaale 31 uut positiivset testitulemust. Rapla- ja Saaremaale lisandus 22, Võrumaale 20, Viljandimaale 11, Valgamaale 10 uut nakkusjuhtu. Pärnu-, Põlva- ja Hiiumaale 7, Jõgevamaale 6 ning Järva- ja Läänemaale 5 uut nakkusjuhtu. 15-l positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1446,23 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,4%.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 75, haiglaravi vajab 693 patsienti
14. märtsi hommikuse seisuga viibib haiglas 693 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 67 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 46 inimest.
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati haiglates kokku 75. Koju saadeti 25 inimest ning 6 patsienti viidi üle COVID-19 osakonda teise haiglasse. Mitte-COVID osakonda viidi üle 11 inimest, kellest samas haiglas 10 ning 1 viidi teise haiglasse.
Ööpäeva jooksul suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest – 93aastane naine, 83aastane mees, 82aastane naine, kaks 81aastast naist, kaks 74aastast meest, 51aastane mees ja 50aastane mees. Kokku on Eestis surnud 719 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 4380 COVID-19 haigusjuhtumit 4219 inimesega.
14. märtsi seisuga on tervenenud 59 744 inimest. Neist 42 069 inimese (70,4%) haigusjuhtum on lõpetatud, 17 675 inimese (29,6%) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 1 032 927 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 84 807 (8,2% testide koguarvust). Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 133 263 inimesele, kaks doosi on saanud 52 649 inimest
Tänahommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 133 263 inimesele. 80 614 inimest on saanud ühe doosi, 52 649 on saanud mõlemad doosid. Ööpäeva jooksul manustati 5513 doosi, kokku on manustatud 185 912 vaktsiinidoosi.
Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste juures eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine. Statistikat vaktsineerimiste kohta saab vaadata Terviseameti koroonaviiruse andmestikust. Inimene ise saab oma vaktsineerimisi vaadata Patsiendiportaalis digilugu.ee.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea, kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.
Haigestumuse intensiivsus Eestis on väga kõrge
COVID-19 olukord on väga kriitiline, haigestumus on kõrge kogu Eestis. Praegu levib hoogsalt koroonaviiruse nakkavam tüvi. Haiglasse pöördub üha enam inimesi ja seal on vabad vaid loetud kohad. Uusi voodikohti suudetakse avada plaaniliste ravikohtade arvelt.
Viiruse leviku tõkestamiseks rakendab valitsus inimestevaheliste kokkupuudete vähendamiseks rangeid piiranguid. Nakatumiste vähendamiseks suletakse kuuks ajaks kaubandus, avatuks jäävad vaid esmavajalikud poed, samuti lähevad kinni kõik toitlustusasutused. Suletakse kogu meelelahutus ja avalikud üritused. Nakkusohu vähendamiseks hakkab väljas kehtima taas 2+2 reegel, siseruumides ei ole sportimine ja huviharidus lubatud
NordenBladet — Keskkonnaminister algatas riigi 2022.–2028. aasta jäätmekava koostamise. Seejuures korraldatakse ka jäätmekava keskkonnamõju strateegiline hindamine, millega selgitatakse välja kava võimalikud soodsad ja mittesoodsaid mõjud majandusele, inimesele ja looduskeskkonnale.
„Uus jäätmekava saab tuginema kõige värskematele jäätmeuuringutele,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Tänu sellele annab kava adekvaatse pildi hetkeolukorrast ning ühtlasi kõige paremad tööriistad jäätmemajanduse korrastamiseks.“ Minister rõhutas, et uue jäätmekava koostamise võtmekoht on ekspertide ja huvigruppide kaasamine.
Olgugi, et ametlikult algas kava koostamine täna, on riigi uue jäätmekava koostamise ettevalmistused käinud juba mõnda aega. Näiteks on valminud riigi 2014.–2020. aasta jäätmekava täitmise aruanne ning juba on käimas ka mitmed olulised jäätmevaldkonda puudutavad uuringud, mis jõuavad tulemusteni juba tänavu ning mida saab kasutada riigi uue jäätmekava koostamisel. Praeguseks on valminud juba näiteks mereprügi vähendamise kava ja toidujäätmete tekke vältimise kava.
Eesti 2014.–2020. aasta jäätmekava keskendus jäätmetekke vähendamisele ja jäätmete ringlusse suunamisele, mis peab ka tulevikus olema eelistatuim taaskasutuse viis. Olmejäätmete ringlusse võtt on kindlasti lähiaastate suurim väljakutse, sest 50% suuruse sihttaseme saavutamisest oleme veel kaugel – 2018. aastal oli see 31%. „Põhjuseks võib pidada inimeste vähest teadlikkust jäätmete liigiti kogumisest, selle tegevuse ebamugavat või puudulikku taristut ning kahtlemata ka ebapiisavaid ringlusse võtu võimalusi nii riigis kui ka kogu regioonis,“ nentis keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. „Probleem on ka selles, et endiselt lastakse turule tooteid ja pakendeid, mida on väga keeruline või isegi võimatu ringlusesse suunata.“
Uue jäätmekava keskmes hakkab olema ringmajanduse edendamine – kestlik tootmine ja tarbimine, jäätmetekke vältimine, korduskasutuse edendamine ning ohutu materjaliringlus. Selge on see, et jäätmed kuhugi ei kao ning jäätmete käitlemiseks tuleb leida uusi ja innovaatilisi lahendusi, et liikuda suurema ringlussevõtu poole.
Riigikontroll on äsja palunud ka Keskkonnaministeeriumi seisukohta jäätmete sisseveo küsimuses. See teema kajastub ka jäätmekavas, mille kohaselt on oluline eelisjärjekorras käidelda Eestis tekkinud segaolmejäätmeid. Sel põhjusel kontrollitakse riigi tasandil jäätmete sissevedu ja on näiteks seatud ka kokkuleppeline piirang jäätmete sisseveole Iru jäätmepõletusjaama. Uues jäätmekavas ei ole kavatsust seda rõhuasetust muuta ning vajadusel oleme valmis kaaluma ka jäätmete sisseveo lisapiiranguid.
Kindlasti kavatseme jätkata toetuste suunamist ringmajanduse ja jäätmete valdkonda. 2014.–2020. aastal suunati jäätmevaldkonda Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ligi 29 miljonit eurot. Toetatud on näiteks ohtlike jäätmete kogumist, vanade ehitiste lammutamist ja jäätmejaamade rajamist, samuti tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseiret ja -hooldust ning erinevaid uuringuid. Veel on toetatud nii klaasijäätmete kui ka biojäätmete käitlemise võimekuse parandamist. Lisaks on nn kliimarahast toetatud kohalike omavalitsuste jäätmemajandust. Jäätmekava täitmiseks on planeeritud enam kui 50 miljonit EL fondide rahastust.
NordenBladet — Täna, 15. ja 17. märtsil esitleb Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raportit. Eesti delegatsioon annab ülevaate, mida on tehtud puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamiseks ja diskrimineerimise vähendamiseks ühiskonnas.
Puudega inimeste vajadustega arvestamine ning huvikaitse tugevdamine on toimunud järjekindlalt. Positiivsete arengutena saab välja tuua ligipääsetavuse toomise üleriikliku tähelepanu alla, samuti puudega inimeste tööhõive kasvu ning puudega laste sotsiaaltoetuse tõusu. Eraldi äramärkimist väärib ka suuremahuline erihoolekande reform, mis on võimaldanud sadadel psüühilise erivajadusega inimestel parandada elutingimusi ning saada parem ligipääs avalikele teenustele. Rohkem tähelepanu vajavad kindlasti sotsiaalteenuste ühetaoline kättesaadavus, haridus-, tervise ja sotsiaalvaldkonna omavaheline koostöö ja selle selgus ning puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamine. Samuti on väljakutseks inimeste tõrjuvad hoiakud puudega inimeste suhtes.
„Eesti ratifitseeris ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 2012. aastal ja oleme üheksa aastaga teinud suure sammu edasi puuetega inimeste olukorra parandamisel ja õiguste tagamisel,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. “Koostöös riigi ja erinevate huvigruppidega on puudega inimesed ühiskonnas aktiivsemalt osalemas ning nende häält on ühiskonnas üha rohkem kuulda. Vaatamata positiivsetele arengutele on siiski meil ka hulk väljakutseid, millega tegelemist ja suurema tähelepanu osutamist kogu ühiskonnas antud konventsiooni täitmise arutelu kindlasti toetab.“
Rait Kuuse toob positiivsena välja ka hästi toimiva koostöö ja strateegilise partnerluse Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kelle 2018. aastal avaldatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport on olnud heaks sisendiks erinevatele ministeeriumitele. Riik toetab puudega inimeste huvikaitset aastas 1,2 miljoni euroga ning see toetus on oluline, et huvikaitse organisatsioonid saaksid kaasa rääkida erinevates arengutes ning vajadusel olla ka kriitilised.
Puuetega inimeste tööhõive kasvule on hoogu andnud viimaste aastate suurim muudatus töövõimereform. Kui uut töövõime toetamise süsteemi ette valmistades seati eesmärgiks, et 2022. aastaks leiab töö vähemalt 50% vähenenud töövõimega inimestest, siis eesmärk täitus juba 2017. aastal. Kui 2015. aastal ehk enne töövõimereformi käivitamist oli vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr 49,5%, siis 2017. aastaks 53,3% ning 2019. aastaks tõusis 53,4%ni.
Samuti on riik aktiivselt tegelenud ligipääsetavuse edendamisega. Selleks loodi 2019. aastal riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm, et kaardistada tänased probleemid ja töötada välja poliitikasoovitused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesti on üle võtmas ka Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivi, mille eesmärk on ühtlustada ligipääsetavuse nõuded kogu Euroopa Liidu ühtsel turul, et kõik inimesed saaksid kasutada erinevaid tooteid ja teenuseid.
Erivajadusega laste ja nende perede aitamiseks jätkab riik erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamist. Reformi käigus ühendatakse sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamised, korraldus ja teenused, et pakkuda lastele abi tulenevalt nende terviklikest vajadustest. Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha. Samuti on sotsiaalministeerium juhtinud omavalitsuste tähelepanu vajadusele parandada nende sotsiaalabi ja teenuste osutamise korraldust ning eemaldada regulatsioonidest kitsendavad piirangud abi saamisel.
Eesti delegatsioonis on kokku 25 liiget, sotsiaalministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, justiitsministeeriumist, siseministeeriumist ning haridus- ja teadusministeeriumist. Delegatsiooni juhib sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Arutelud toimuvad virtuaalselt.
Taust:
2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja võimaldada puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist. Liikmesriigid esitavad konventsiooni täitmise aruande vähemalt iga nelja aastase perioodi järel.
Konventsiooni ratifitseerimisega võttis Eesti endale eesmärgi puudega inimeste olukorda järjepidevalt parandada. Puuetega inimeste olukorra paremaks jälgimiseks esitavad osalisriigid regulaarselt aruandeid ÜRO Puuetega inimeste õiguste komiteele. Eesti esitas oma esimese aruande 2015. aasta novembris. Eesti esimene aruanne puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise kohta eesti keeles (PDF) (430.43 KB, PDF) ja inglise keeles (PDF)
NordenBladet —Loomeettevõtted saavad oma arenguplaanide elluviimise toetuseks EL struktuurifondidest täiendavalt miljon eurot. Lisatoetuse kasutamiseks tehtud muudatused on loomemajanduse arendamise meetme määruses jõustunud.
„Me saame ambitsioonikaid loomeettevõtjaid toetada uuenduslike lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti toodete, teenuste, tehnoloogiate ning protsesside ja personali arendamisel. Toetus sobib ka uute turuvõimaluste loomiseks ja ärimudelite nüüdisajastamiseks,“ selgitas Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok. „Tegemist ei ole täiesti uue ettevõtlustoetusega – eeskujuks on võetud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtte arenguprogrammi meede ja seda on kohendatud vastavalt loomemajandussektori eripäradele,“ lisas Pallok.
Toetus on suunatud ambitsioonikatele väikese- ja keskmise suurusega loomevaldkonna ettevõtetele. Taotlemise eeldus on arenguplaani olemasolu, mis peab sisaldama kõiki ettevõtte terviklikku arengut mõjutavaid tegevusi ja eesmärke. Selle alla kuuluvad ettevõtja omavahendid, pangalaenud või muud rahastamisallikad. „Ettevõttel peab olema tahe arenguplaani koostada ja võimekus seda teha tempokalt, et taotluse saaks esitada võimalikult kiiresti. Tegevuste elluviimist piirab eelarveperioodi lõppemine 2023. aasta augusti lõpus,“ ütles Pallok. „Kui ettevõtjal on ambitsioon, aga eeldused pole soovitud muutuseks esialgu piisavad, tuleb appi EAS. Toetusmeetmete hulgast aidatakse leida sobivaid toetusi ja teenuseid, mille kaasabil ettevõtja võimekust kindlas valdkonnas parandada,“ tõi Pallok välja.
Ettevõte peab olema enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kolm aastat ning selle aastane müügitulu peab olema vähemalt 200 000 eurot, millest ekspordi müügitulu on omakorda vähemalt 20 000 eurot. Lisaks peab taotluse esitamise ajal ettevõttes töötama vähemalt kaks inimest.
Taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva kuulutab EAS välja vähemalt 30 päeva enne taotluste vastuvõtmise algust. Taotlemine on jooksev, mitte vooruline. Eeldatavalt avaneb uue toetuse taotlemise võimalus aprilli keskpaigas, kuid toetuse taotlemiseks tuleb läbida eelnõustamine, millega EAS alustab varem. Lisaks on plaanis korraldada infopäev. Täpsem info avaldatakse EASi veebilehel www.eas.ee.
