NordenBladet — Soome sotsiaal- ja terviseministeerium valmistatab ette võimalust koroona sundtestimiseks piiril, kirjutab sotsiaalmeedias pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru.
Kiuru väitel valmistatakse sundtestimise võimalust ette parlamendi sotsiaal- ja tervisekomisjoni seisukoha järgi. Eelmisel sügisel takerdus vastava asja ettevalmistamine just parlamendis.
Parlamendi sotsiaal- ja tervisekomisjoni värske seisukoha järgi saaks koroona sundtestimist rakendada nende inimeste peal, kellel pole esitada tõendit negatiivse koroonatesti, vaktsineerimise või koroona läbipõdemise kohta.
Kiuru lisas, et juba praegu saab piiril testimist tõhustada, kuna kohalikel valitsusasutustel ja omavalitsustel on kehtiva seaduse alusel õigus inimesi piiril testida. Seda võimalust pole aga eriti kasutatud. Põhjuseks on olnud erimeelsused kohalike võimuorganite ja valitsuse vahel.
Osa ettevõtteid nagu Finnair on hakanud iseseisvalt nõudma reisijatelt tõendit negatiivse koroonatesti kohta.
Sosiaali- ja terveysministeriö valmistelee mallin ennakkotestitodistuksesta sosiaali- ja terveysvaliokunnan lausuman mukaisesti. Vastaava malli tuotiin eduskunnalle viime syksynä, mutta se ei tuolloin edennyt. 1/4
— Krista Kiuru (@KristaKiuru) March 14, 2021
NordenBladet — Intervjueerimisoskus, epidemioloogia, teadmised koroonast ja seadusandlus on need valdkonnad, mida õpetatakse terviseameti ning Ida-Soome ja Tampere ülikooli ühistel koroona jälitamise kursustel, mis toimuvad kaugõppe vormis.
Kursus kestab 27 tundi ja see on tasuta. Selle võib läbi teha ükskõik kes, ka ilma meditsiinilise ettevalmistuseta. Kursuse läbinud saavad kandideerida koroona jälitajaks, keda värbavad omavalitsused, vahendab Yle.
Veebikursus on eriti hea, kuna annab ülevaate, millega on tegemist, räägib Helsingi epidemioloogia peaarst Sanna Isosomppi. Koroona jälitajate suhtes on praegu nõudlus väga suur, kuna nakatumiste arv kasvab. Värbaline on alates eelmisest sügisest käinud kogu aeg. Jälitustöö on väga tööjõumahukas, räägib Isosomppi.
Enne koroonat oli epidemioloogilises osakonnas tööl 7 inimest. Nüüd töötab Kallio büroos 7 päeval nädalas 300 täiskohaga töötajat. Neile lisaks töötab samapalju ajutisi töötajaid. Nad helistavad koroonaga nakatunutele, küsivad vaevuste kohta ja hakkavad uurima, kust nakkus võis tulla ja kes võisid veel nakkusega kokku puutuda. Tööd kiirendab elektrooniline vorm, mille abil võib nakatunu saata jälitajale infot juba enne helistamist.
Koroonaga kokkupuutunutele räägitakse karantiinist ja antakse juhised. Nakatunud määratakse isolatsiooni. See tähendab, et kodust ei tohi väljuda 14 päeva jooksul.
Enamus koroona jälitajatest on meditsiinitöötajad: hooldajad, haiglaõed, tervishoiutöötajad, arstid ja vastava ala õpilased. Helsingis on jälitajateks suunatud ka teiste elualade esindajaid. Lisaks teevad seda tööd koguduste esindajad ja vabatahtlikud.
Eelmisel kevadel korraldas jälitajate kursuse Helsingi ülikool ja sellel osales 50 inimest, enamus neist meditsiiniõpilased. Praegu kõigile avatud kursuse on läbinud 4000 inimest. Neid jälitajaid, kel pole meditsiinilist haridust saavad täita ülesandeid, kus vastavat ettevalmistust pole vaja. Vaja on motivatsiooni teha tööd ja võimet õppida uusi asju.
Paljud koroona jälitajad on näiteks varem töötanud lennunduses. Tööle sobivuse hindamisel on määravaks suhtumine. Töö nõuab palju suhtlemist ja pingetaluvust. Palju tuleb ka juurde õppida, näiteks meditsiinilisi termineid. Lisaks muutub töö kogu aeg.
Koroona kohta tuleb pidevalt uut infot ja sellega seoses muudetakse juhiseid. Need võivad muutuda igapäevaselt. Iga uus päev võib olla eelmisest erinev. Nakatunutel ja nakkusega kokkupuutunutel on palju küsimusi ja neile peab olema valmis vastama. Paljud kogenud hooldustöötajad on rääkinud, et see töö on hoopis teistsugune.
Jälitajateks värvatakse töötajaid töövahendusteenuse Seure kaudu, aga ka töökuulutustega. Igal esmaspäeval on uute töötajate sisseelamine. Osa teeb vaid paar vahetust nädalas, nii et uusi töötajaid vajatakse kogu aeg, eriti nüüd, kus nakatumised on taas tõusuteel.
Palka makstakse jälitustöö eest 2200-2700 eurot kuus, olenevalt jälitaja eelnevast ettevalmistusest. Õhtutel ja nädalalõppudel töötamise eest saab palgalisa. Töö on kahes vahetuses. Kolmest nädalavahetusest kaks on tööl.
Kui nakatumisi on palju, peavad nakkusega kokkupuutunud sageli ootama telefonikõnet päevi või isegi nädala. Nakatunutega võetakse praegu ühendust paari päeva jooksul. Seetõttu antakse nakatunutele juhised, kuidas ise oma lähedasi nakkusega kokkupuutest teavitada. Koroona jälitajad võtavad hiljem ise samuti ühendust nendega, kes nakkusega kokku puutusid.
NordenBladet —Euroopa Komisjon kiitis täna heaks riigiabiloa taotluse, mis võimaldab maksta põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud 15,8 miljoni euro suurust erakorralist toetust.
„Ka Euroopa Komisjonilt on nüüdseks saadud roheline tuli, et maksta riigiabina koroonakriisis kannatanud põllumajandusettevõtjatele erakorralise toetusena kokku 15,8 miljonit eurot. Loa taotlus selleks esitati juba detsembris, kuid kuna vahepeal täpsustusid toetustingimused ja suurendasime ka toetussummat, millest tuli teavitada ka komisjoni, siis jõudis see riigiabi menetlus otsuseni praegu,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.
Ministri sõnul on põllumeestele suunatud erakorralise toetuse maksmise õiguslik raamistik sisuliselt valmis ning Euroopa Komisjoni otsus oli selles üks viimaseid olulisi verstaposte. Samas oleme kogu protsessiga kiiresti edasi liikunud, nii alustas PRIA alates tänasest ka toetustaotluste vastuvõtuga, lisas ta.
Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatatus – 2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit, kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatus kokku 0,125 miljonit eurot.
Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.–22. märtsini.
Valitsuskabinet kiitis veebruari lõpus heaks maaeluministri ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleb erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse omavahendite arvelt.
NordenBladet —Valminud on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) koostatud töövahend, mis aitab toidukäitlejatel otsustada, millal kasutada „parim enne” ja millal „kõlblik kuni” märgistust. Juhend on nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles.
Euroopa Komisjoni hinnangul tekib igal aastal Euroopa Liidus keskmiselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Neist kuni 10% on tekkinud seetõttu, et toidu säilimisaja märgistust kas ei järgita õigesti või on see teave valesti esitatud. Toidu selge ja korrektne märgistus ning tarbija parem arusaamine säilimisaja märgistusest aitab vähendada toidukadusid, tagades seejuures toiduohutuse.
EFSA juhend koosneb otsustuspuust ning täiendavatest küsimustest õige märgistuse valimiseks – näiteks, kas toidule on õigusaktiga kehtestatud säilimisaja esitamise nõuded, kas toitu töödeldakse ohtude kõrvaldamiseks või käideldakse veel enne pakendamist, millised on toidu omadused, säilitamistingimused jpm.
Samuti selgitatakse juhendis, millega toidukäitlejad peavad arvestama toidu säilimisaja määramisel, näiteks pakendi rikkumatusega ning toidu põhjendatult eeldatavate turustamis-, säilitamis- ja tarvitamistingimustega.
Lisaks kõnealusele juhendile avaldab EFSA sel aastal toidu märgistamise teemal arvamuse, milles käsitletakse tarbijale antavat teavet toidu säilitamistingimuste ja tarbimise kohta pärast pakendi avamist või toidu sulatamist.
NordenBladet — Rootsi kuningakoda andis teada, et kroonprintsess Victiorial ja tema abikaasal Danielil on tuvastatud koroonaga nakatumine. Nad tunnevad end suhteliselt hästi ja haigusnähud on leebed. 43-aastane Victoria ja 47-aastane Daniel lasid testi teha kolmapäeval, kui Victoria tundis end haiglaselt. Terve pere jäi koheselt karantiini.
Ka Danielil avaldusid haigusnähud. Danieli haigusnähud on leebemad kui Victorial. Kuningakoja esindaja ütles väljaandele Expressen, et Victoria pole viimasel ajal kokku puutunud oma ema ja isa, 74-aastase kuningas Carl Gustavi ja 77-aastase kuninganna Silviaga. Kuningas sai koos kaasaga koroonavaktsiini jaanuaris.
Victoria, Daniel ning nende lapsed Estelle ja Oscar on nüüd karantiinis kodus Haga lossis. Kõik on kodus ja lapsed kooli ei lähe. Kroonprintsess ütles, et see on raske aasta kõigi jaoks ja mõjutab ka lapsi. Lapsed aga tunnevad end hästi.
Rootsis on koroonaga nakatumisi olnud palju enam kui Soomes. Rootsis on koroona tagajärjel surnud ligi 13 000 inimest, Soomes 783.
