NordenBladet – Eesti üks rahvustoit on odrajahust valmistatud karask, seda on lihtne küpsetada ja võib öelda lausa, et tegu on laisa inimese leivaga. Klassikaliselt on karask on keefiri, hapu‑ või petipiima, kohupiima või ka jogurtiga tehtud odra‑ või jämeda nisujahu tainast küpsetis. Oder sisaldab B-rühma vitamiine (sh foolhapet) ning E-vitamiini, samuti aitab oder alandada kolesteroolitaset ning tekitab pikaks ajaks täiskõhutunde.
Mina teen karaskit alati vähemalt kolme jahu segust ning keefiriga. Soodat, pärmi ega mõnda muud kergitusainet ei kasuta – kerkib niisamagi ilusti. Krõbedaks küpsetatud ahjusoe karask maitseb imehästi ning seda on tunduvalt lihtsam valmistada kui leiba. Pole vaja juuretist ning oodata taigna kerkimist. Jagan teile täna ühte oma karaskiretsepti.
Vaja läheb (ühe suure pätsi jaoks):
600-800g 2,5%-list keefiri
300-400g odrajahu
150-200g kaerajahu (või tatrajahu)
150-200g nisujahu (või maisijahu)
2 muna
2-3 spl vahtrasiirupit
2-3 spl linaseemneõli
7-9 spl kõrvitsaseemneid
5-6 spl päevalilleseemneid
2 spl seesamiseemneid
2 spl kooritud kanepiseemneid
roosat Himaalaja soola (lisada julgelt)
Mina segan kõik kokku, mingit kindlat järjekorda mul pole, segan kergelt läbi (nii et muna on jahuga segunendud) ning panen kas leivavormi või kakukestena plaadile. Teinekord leivavormis tehes tõstan siis välja, kui vormil juba kuju saavutatud, võtan vormist välja, keeran kakul “pea allapoole” ning küpsetan kaku-kõhualuse ka ära. Mida krõbedamad jäävad, seda paremini maitsevad. Kõige paremini maitsevad soojana ürdivõiga. Mina teen basiiliku-spinati võid (sega kokku purustatud bassiilik, spinat ja või. Väga hästi sobib ürdivõi sisse ka riivitud küüslaauk ja karulauk).
Mida enam erinevaid seemneid lisate, seda kaloririkkama küpsetise muidugi saate. Ühe pätsi kalorsus võib küündida 3000-4500 kalorini (cm laiuses viilus umbes 300-450kcal mistõttu juba ühest kahest viiulst saab korraliku kõhutäie). Mis aineid kakukesest saate? Antud retsepti järgi karask sisaldab ohtralt kasulikku biotiini, foolhapet, fosforit, kaltsiumi, naatriumi ning B1, B6, B12, C, D ja E vitamiini .
NordenBladet – Unetus on Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Toomas Toomsoo sõnul järjest sagenev kaebus. Unetus ja sellest tulenev väsimus rikub organismi tasakaalu ja soodustab paljude nüüdisajal levinud tervisehäirete – ülekaal, suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, kõrgvererõhktõbi – kujunemist, ka on see sageli liiklus- või tööõnnetuste põhjuseks.
Mis on unetus?
Unetus ehk insomnia on unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine.
Toomas Toomsoo sõnul võib unetusel olla eri põhjusi ja seetõttu soovitab ta pideva väsimuse korral ilmtingimata konsulteerida perearsti või neuroloogiga, vajadusel pöörduda unekliinikusse.
Unetust võib põhjustada nii haigus kui ka elustiil. Unest rääkides tuleb Toomsoo sõnul esmalt aga eristada une eri faase ehk pindmist, sügavat ja unenägudega und.
Uinumise alguses on ülekaalus sügav, hommikupoole ööd pindmine ja unenägudega uni. Sügav uni on Toomsoo sõnul vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni, unenägude ajal korrastub ja taastub aga inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. “Süvaune vähesus ei too kaasa ainult väsimust, vaid võib põhjustada ka kehakaalu suurenemist ja seksuaalset vananemist,” nendib Toomsoo.
Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks 7–8 tundi und. Seejuures ei ole oluline pelgalt uneaeg, vaid täisväärtusliku une aeg. Kui suure osa unest peaks moodustama väljapuhkamiseks vajalik sügav uni? Dr Toomsoo sõnul on see individuaalne, kuid üldiselt on vaja, et sügav uni moodustaks 2/3 ja pindmine uni 1/3 öisest unest. Seega – uneprobleemid ei tähenda ainult magamatust, vaid ka ebakvaliteetset und.
Üks võimalus kodus oma und kontrollida on aktiivsusmonitor, mida kantakse käe peal nagu kella ja mis registreerib kas arvutisse või inimese nutiseadmesse nii inimese aktiivsuse näitajad kui ka öise une.
Mis võivad olla unetuse põhjusteks? Arsti sõnul võivad põhjused lähtuda nii tervisest kui ka elustiilist. Kui rääkida elustiilist lähtuvast unetusest, siis mõjuvad unele hävitavalt stress, psühholoogilised ained (alkohol, sigaretisuits, kohv jne), elustiil ja kodune miljöö – näiteks kui tuba ei saa pimendada, võib see uinumisel probleemiks osutuda, samuti võivad segada katmata katuseaknad. Seepärast soovitab Toomsoo korrigeerida unetuse korral elustiili. Näiteks vältida õhtusel ajal kohvi ja alkoholi tarbimist ning vaadata üle oma magamistuba. Taunitav on ka sülearvutit või nutitelefoni voodisse võtta, sest need mõlemad aktiveerivad oma üliereda valgusega aju ja seetõttu on uinumine takistatud.
“Kui probleem ei pruugi olla elustiilist lähtuv, tasub konsulteerida spetsialistiga. Unetus ja sellest tulenev pidev väsimus, peavalud ja muud tervisehädad ei ole kindlasti paratamatus, millega leppima peaks,” kinnitab arst. Uni peegeldab inimese tervislikku seisundit. Kui inimese uni on korralik, on ka ta keha terve ja puhanud.
Toomsoo sõnul on olemas primaarne ja sekundaarne unetus. Primaarse unetuse korral ei olegi unetusel ühte konkreetset põhjust. Sekundaarse unetuse korral võib põhjuseks olla mõni haigus või ravim. “Üheks unetuse põhjuseks võib olla näiteks uneapnoe, millega kaasneb sageli vali ja vahelduvalt norskamine, uneaegsed hingamispeetuse episoodid, päevane liigunisus, sagedane öine ärkamine, sagedane öine urineerimine ja higistamine,” loetleb Toomsoo. Uneapnoega kimpus olevad inimesed kurdavad ka hommikust peavalu, liigset erutuvust ja rahutust, keskendumisja mäluhäireid. Sagedasti on neil ka potentsihäired või libiido langus.
Olulisim: leia aega puhkuseks
Igatahes püüavad arstid unetuse põhjust välja selgitada ning patsienti aidata. Näiteks kui on selgunud, et tegu võib olla mitteneuroloogilise põhjusega, soovitatakse pöörduda unekliinikusse, kus saab patsiendi und jälgida ja seda analüüsida.
Mida saab aga inimene ise parema une nimel ära teha? Toomsoo lausub, et nagu juba mainitud, tuleks uneprobleemide korral teha muudatusi elustiilis, vältida võimalusel stressi, muuta magamistuba unesõbralikuks ning mis kõige tähtsam – leida aega puhkamiseks.
Magneesiumipuudus organismis võib olla üks unetuse tekitaja. Eestis müüb 100% naturaalseid magneesiumpreparaate Elisheva & Shoshana (elishevashoshana.com). Magneesiumi on saadaval nii vannihelveste, kehaõli kui peaspreina. Magneesiumkloriid (MgCl₂) võib aidata leevendada järgmisi vaevusi: depressioon, ärevus, väsimus, peavalu, astma, lihsaspinged, liigesvalud, unehäired, krambid, soolehaigused, detoksifikatsioon, ülekaal, magneesiumipuudulikkus. Magneesiumkloriid on oluline mürgiste ainete ja raskemetallide elimineerija ning organismi mineraalide tasakaalu taastaja, reguleerib kolesterooli tootmist ning on hea vererõhu normaliseerija. (Fotod: Sigrid Tamme)
Kuidas uneprobleeme lahendada?
Kui uneprobleemid on kestnud pikka aega, tasub end kätte võtta – mõnikord piisab uneprobleemide seljatamiseks ja ööune parandamiseks vähesest.
1. Kasuta lavendlit. Puista tilk lavendli-aroomiõli padjale. Lavendli lõhn mõjub stressi ja ärevust leevendavalt ning soodustab ka lihaste lõtvumist ja aeglustab südame tööd. Nii saab inimene paremini uinuda. Teine võimalus on teha õhtul lavendlivanni (võib teha ka ainult jalavanni). Soovitame näiteks kodumaise tootja E&S´i “Lavendli ja kristallsoola vannisoola“. Elisheva & Shoshana käsitsi valmistatud “Lavendli ja kristallsoola vannisool” on laia toimespektriga nahka toitev, rahustav ja enesetunnet tõstev looduslik vannilisand. Sisaldab palju antioksüdante, mis pakuvad kehale lisakaitset ning aitavad saavutada ja hoida tervislikku kehakaalu. Kristallsool sisaldab ligi sada inimkehale vajalikku looduslikku mineraali, reguleerib rasunäärmete tööd, kiirendab vereringet ning on antibakteriaalse toimega. Lavender (Lavandula angustifolia) tugevdab kapillaaride seinu, vähedab nahaärritusi ja aitab võidelda nahaprobleemidega, mõjub noorendavalt ning toimib loodusliku rahustina. Omab head mõju enesetundele, sest reguleerib kortisooli (peamise stressihormooni) taset veres.
2. Tarbi magneesiumi. See aitab uuringute kohaselt paremini magada. Magneesiumirikkad toidud on näiteks kõrvits ja spinat. Samuti on saadaval hulk looduslikke magneesiumpreparaate, mis lõdvestavad lihaseid, leevendavad lihaskrampe ning rahustavad närvisüsteemi. Magneesiumkloriidiga võite teha vanne (jalavanne) või pihustada spreiga kehale. Uudne toode on ka magneesiumiga peanahasprei, mis kaitseb teie peanahka ja juukseid välissaaste eest, annab juustele energiat ning tagab peanahale piisava magneesiumisisalduse, sügavpuhastab peanahka, stimuleerib ning aktiveerib peanaha karvanääpsude kasvu. Juuksesprei on 100% looduslik ja seda võivad kasutada igas vanuses inimesed, sh lapsed, rasedad ning imetavad emad, sobib ka diabeetikutele ja taimetoitlastele. Tõkestab rasedatel naistel ning eridieedil olevatel inimestel juuste väljalangemist ning hammaste lagunemist.
3. Väldi äratuskella. Kella tiksumine ja pidevalt aja jälgimine võib tekitada stressi ning muuta uinumise raskemaks.
4. Joo enne voodisse pugemist kummeliteed. See vähendab samuti stressi ja ärevust.
5. Jälgi toatemperatuuri. Magamiseks ideaalseim on, kui magamistoa temperatuur on vahemikus 20–23 kraadi.
6. Muuda magamistuba unesõbralikuks. Hea une tagavad mugav madrats, korralikud padjad ja voodipesu ning kardinad ei tohiks tänavavalgustust tuppa lubada. Ööriided peaksid olema samuti pehmest materjalist ja mugavad.
7. Käi õhtul kuuma duši all või lõõgastu vannis. See aitab kehal end magamiseks ette valmistada ja nii kiiremini uinuda.
8. Väldi elektroonikat. Lülita elektroonikaseadmed välja vähemalt pool tundi enne uneaega. Ekraanidelt kumav kunstvalgus on äärmiselt unevaenulik.
9. Kuula muusikat. Lõõgastuvalt ning uinumist soodustavalt mõjub klassikae või jazz.
NordenBladet —Pank annab laenu inimestele, kes suudavad ka laenusumma tagastada, ning kes on ennast Soome püsivalt sisse registreerinud. Lisaks saab oma krediidivõimekust erinevate asjadega suurendada. Näiteks mängib olulist rolli, kui kaua juba Soomes viibite ning tööl käite.
Mida kauem olete samal töökohal olnud ja mida kauem olete teeninud stabiilset sissetulekut – seda suurem on teil võimalus laenu saada. Muidugi peaks üle vaatama ka teie juba olemasolevad finantskohustused.
Alati läheb arvesse Teie olemasolev vara. Seega, kui teil on kinnisvara või korter mille olete Soome ostnud, tuleks see kindlasti laenu taotlusesse märkida. Te ei pea seda kasutama kui tagatist, aga kinnisvara olemasolu suurendab teie krediidivõimekust.
Samamoodi mõjutab positiivselt see, kui teil on keegi, kellega kohustusi jagada. Kas keegi, kes võtta kaastaotlejaks või elukaaslane, kellega pooleks arveid maksate. Kaastaotleja lisamine annab palju võimalusi juurde.
Alati on võimalik oma krediidiskoori ka ise vaadata. Seda saab korra aastas tasuta teha veebileheküljel Bisnode.fi. Selleks on vaja sisestada oma andmed ning vastuse saab samal päeval. Samasuguse kalkulatsiooni järgi annavad ka pangad teile esimese laenu pakkumise.
NordenBladet —Metsaomanik saab nüüdsest teate, kui nende naaber on saanud loa teha lage- või turberaiet ja lisaks on võimalik näha, kes vaadanud andmeid tema metsa kohta.
Metsaregistris on Andmekaitse Inspektsiooni soovituste järgi sisse viidud uuendus, mille abil metsaomanik saab vaadata, kes on uurinud tema metsa metsateatisi ja metsakaitseekspertiise. Registreeritud on ka n.ö. anonüümsed kasutajad märkega „Metsaportaali avalike andmete kasutaja“. Metsaportaali avalike andmete kasutaja on isik, kes ei ole end metsaregistris autentinud. Siiski jääb alati maha jälg IP-aadressi näol. „See uuendus annab metsaomanikule kindluse, et tema omandiga ei toimetata tagaselja,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Teise uuendusena jõuab riigiportaaliga ühinenud metsaomanikeni automaatteavitus, kui tema katastriüksusega piirnevale metsaosale on võetud lage- või turberaie metsateatis. „Nii on piirinaabritel võimalus raietes kaasa rääkida või suisa metsamaa endale osta, kui naabriga kokkuleppele jõutakse,“ selgitas keskkonnaminister, tuletades meelde, et teavitused saadetakse riigiportaali eesti.ee ja jõuavad piirinaabrini, kui need on suunatud n.ö. igapäeva e-postile. Vaata suunamist lähemalt siit.
Metsaregistri täiendamise vajadusele juhtis tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise, kelle hinnangul aitab metsateatiste automaatne edastamine huvitatud isikutele vältida tarbetuid arusaamatusi naabrite vahel, kuid samas säiliks metsateatise menetluse senine tõhusus. Seega soovi korral piirinaabrid suhtlevad omavahel, kuid metsateatiste menetlemine üle vaatamine ja väljastamine toimub tavapärasel moel. Ka metsanduse uue arengukava aruteludes on olnud huvirühmade ühine soov kogukonna kaasamine metsa puudutavate otsuste langetamisel.
NordenBladet — Soome ravimiameti Fimea andmetel on koroonavaktsiini kõrvaltoimete kohta teahtud 1150 teadet. Neist raskeid juhtumeid on 403. Rasked on need juhtumid, mis lõppevad surmaga või on eluohtlikud ja nõuavad haiglaravi. Püsiva tervisekahjustuse teke tähendab samuti rasket juhtumit, vahendab MTV.
Lisaks rasketele on registreeritud veel 741 juhtumit. Soomes on inimesi vaktsineeritud kolme koroonavaktsiiniga: Pfizer-BioNTechi, Moderna ja AstraZeneca vaktsiiniga.
Pfizer-BioNTechi kohta on tulnud 905 kõrvaltoimete teadet, neist 299 rasked juhtumid. Moderna kohta on tulnud 19 kõrvaltoimete teadet, neist 6 rasked juhtumid. AstraZeneca kohta on tulnud 221 kõrvaltoimete teadet, neist 98 on rasked juhtumid.
