Neljapäev, september 18, 2025

Monthly Archives: märts 2021

Eesti: Valitsuse pressikonverents: piirangud kestavad vähemalt aprilli lõpuni

NordenBladet – Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) teatas valitsuse pressikonverentsil, et viiruse leviku piiramiseks kehtestatud piirangud kestavad Eestis tõenäoliselt vähemalt aprilli lõpuni. “Tõenäoline on, et mingeid leevendusi praegustest piirangutest tõenäoliselt aprilli lõpuni teha ei ole võimalik. Seda näitavad kõik märgid. Ma ei taha luua seda lootust, et aprilli keskelt on midagi kuskil vaba,” ütles Aab.

Peaminister Kaja Kallas (RE) vastas kriitikale, mida ta sai teisipäeval tehtud sotsiaalmeediapostituse eest, et Eesti elu võib ka terveks suveks piirangute alla jääda.

“Mis ma ütlesin? Ma ütlesin seda, et kui need numbrid alla ei tule, siis me ei saa piiranguid leevandada. See ei pruugi meeldida, sellepärast, et kes tahaks seda siis kuulata, aga see on paraku karm tõde,” kommenteeris Kallas.

Ta lisas, et numbrid jäävad praegusele tasemele, siis piirangute leevendamisest rääkida ei saa. “See tähendab seda, et piirangud sellisel kujul peavad jätkuma pikemalt, kui me oleme esialgselt plaaninud. Meie soov oli ju aprilli keskpaigaks saada nakatumine 500 peale, praegu me oleme 1400 peal ja paraku väga kiirelt alla ei liigu,” sõnas Kallas.

Kallas tõdes, et valdav osa Eesti elanikest järgivad eeskujulikult piiranguid, aga ometi näitavad numbrid endiselt tõusutrendi.

Oma tervisest rääkides ütles Kallas, et ta peab veel püsima kodus, sest on veel nakkusohtlik. Kallas rääkis, et perearst soovitas ka tal koroonaviiruse läbipõdenuna siiski vaktsineerida, aga seda ühe doosiga ja siis kui Kallas on täielikult tervenenud.

Valitsuse liikmetest kavatsevad end neljapäeval vaktsineerida Jaak Aab ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (RE).

Soome: Liikumispiiranguteni viis osa elanike allumatus, ka kolm väikest valitsusparteid nõustusid liikumispiirangutega

NordenBladet – Soome valitsuserakonnad leppisid kokku riigisisestes liikumispiirangutes. Kuigi Soome ametlik nakatumisnäitaja on praegu 173, on piirkondlikud erinevused küllaltki suured. Näiteks pealinnas Helsingis on näitaja 483, naaberlinnas Vantaal 431 ja ülikoolilinnas Turus 415. Viimase kahe nädala jooksul on Soomes tuvastatud tuhatkond nakatunut rohkem kui kahe varasema nädala jooksul. Koroonaviirus levib kõige rohkem 20-29- ning 30-39-aastaste hulgas.

Soome terviseamet hoiatas, et ilma lisapiiranguteta ootaks Soomet Eesti saatus. Terviseamet pooldab liikumispiiranguid ja leiab, et ainult vaktsineerimise, kõrge nakkusriskiga siseruumide ajutise sulgemise ning maskikandmise kohustusega pole võimalik epideemia plahvatuslikku laienemist riskipiirkondades ära hoida.

Rootsi rahvapartei (RKP), Vasakliit ja Rohelised otsustasid pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi toetada Soome valitsuse plaani kehtestada liikumispiirangud. Kõige rohkem oli liikumispiirangute kehtestamise vastu Vasakliit, kuid kolmapäeva õhtul teatas Vasakliidu parlamendirühm, et toetab valitsuse eelnõud. Vasakliit teatas meediale, et on koroonaviiruse epideemia olukorra pärast mures ja toetab seetõttu täiendavaid piiranguid. Parlamendi Roheliste fraktsiooni juht Emma Kari teatas samuti, et tema partei toetab liikumispiirangute kehtestamist. RKP juht Anna-Maija Henriksson teatas samuti, et tema partei toetab uute piirangute kehtestamist.

Valitsus plaanib piirata liikumist Helsingis, Espoos, Vantaas, Kauniainenis ja Turus.

Eelnõu järgi on lubatud minna tööle või õue kuni kaks inimest koos. Minna ei tohi kaubanduskeskusesse aega veetma või sõpradele külla. Lubatud ei ole ka hulgakesi koos sporti teha.

Eelnõu sisaldab 12 põhjust, mil liikumine on lubatud. Muu hulgas võib kodust lahkuda toidu, ravimite ostmiseks, pangas ja postkontoris käimiseks, arstiabi või sotsiaalteenuste kasutamiseks, tööülesannete täitmiseks, koolikohustuse täitmiseks, avalike ülesannete täitmiseks, ajateenistuses osalemiseks, lähedase inimese eest hoolitsemiseks, individuaalseks kohtumiseks kiriku esindajaga, elukoha vahetuseks või oma kodu või sõiduki hooldamisega seotud käikudeks, lemmikloomaga jalutamiseks, suvilasse kolimiseks.

Soome peaministri Sanna Marini sõnul on liikumispiirangud vajalikud, et vältida tervishoiusüsteemi ülekoormamist.

Soome valitsus annab liikumispiiranguid puudutava eelnõu juba neljapäeval parlamendile üle. Liikumispiirangud peaks jõustuma “võimalikult kiiresti” ning kestma esialgsetel andmetel 14. maini.

Erinevalt aastatagusest eriolukorra kehtestamisest ning Uusimaa maakonna isoleerimisest ei toeta Soome opositsioonierakonnad seekord valitsuse kava.

Paremtsentristliku koonderakonna Kokoomuse juht Petteri Orpo pole enda sõnul veendunud, kas liikumispiirangud on just praegu proportsionaalne ning hädavajalik meede. Tema hinnangul vajaks Soome eelkõige maskikandmise kohustust, veel rangemaid piiriületuspiiranguid ning kogunemispiiranguid.

Vaata ka:
Soome: Peaminister Sanna Marini büroo avaldas siseriiklike liikumispiirangute eelnõu mustandi. Liikumispiirangute eelnõus on 12 erandit – VAATA, mis need on

Eesti: Ööpäevaga lisandus 1429 nakatunut, suri 13 inimest

NordenBladet – Terviseameti andmetel analüüsiti viimase ööpäeva jooksul 7259 koroonatesti, millest 1429 ehk 19,7 protsenti osutus positiivseks.

Suri 13 inimest, 96-aastane naine, 93-aastane mees, 92-aastane naine, 86-aastane mees, 83-aastane naine, 82-aastane naine, 79-aastane mees ja naine, kaks 78-aastast naist, 74-aastane mees, 65-aastane naine ja 60-aastane mees. Kokku on Eestis alates pandeemia algusest surnud 836 inimest.

Haiglates avati ööpäevaga 78 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Haiglaravi vajavate patsientide arv vähenes ööpäevaga kuue võrra ehk haiglates on kokku 692 inimest. Koju saadeti 48 inimest, 19 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.

Neist on juhitaval hingamisel 48 patsienti, keda on nelja võrra rohkem kui päev varem ning intensiivravil viibib kokku 71 inimest, päev varem vajas intensiivravi 69 patsienti.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 837 inimesel. 626 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 188, Lääne-Virumaale 79, Pärnumaale 69, Tartumaale 61, Raplamaale 29 uut positiivset testi. Järva- ja Viljandimaale lisandus 22, Saaremaale 19, Võrumaale 18, Jõgevamaale 15, Hiiu- ja Valgamaale üheksa, Läänemaale neli ja Põlvamaale kaks uut nakkusjuhtu. 46 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1468,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 19,8 protsenti.

Ööpäevaga tehti Eestis 5680 vaktsineerimist, millest 5275 kaitsesüsti olid esmased.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 177 457 inimesele, kaks doosi on saanud 58 143 inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 5142 COVID-19 haigusjuhtumit 4948 inimesega.

25. märtsi seisuga on tervenenud 71 376 inimest. Neist 49 792 inimese ehk 69,8 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 21 584 inimese ehk 30,2 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 1 110 888 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 100 437, mis moodustab üheksa protsenti testide koguarvust.

Eesti: Märtsi lõpus toimub Tallinna Ülikoolis avalik webinar Ameerika demokraatia hetkeseisust

NordenBladet — 31. märtsil algusega kell 17 toimub Tallinna Ülikooli SOGOLAS Global Forum algatuse raames avalik webinar, mille peateemaks on Ameerika demokraatia hetkeseis ja selle väljakutsed hiljutiste sündmuste valguses. Webinari peakõnelejaks on Columbia Ülikooli (USA) professor Nadia Urbinati.

Kapitooliumi ründamine Washingtonis on sümboolse tähtsusega sündmus, mis näitab, kui habras on demokraatia Läänemaailmas ning eriti Ameerika Ühendriikides. Vihaste valgete meeste mass ründas hooneid, mis esindavad USA demokraatlikku valitsust.

Esimest korda lehvitati USA Senati saalis Konföderatsiooni lippu, ehk siis USA kodusõjas USAst lahkulöömist pooldanud lõunaosariikide Konföderatsiooni lippu. Sellega taheti justkui näidata, et ajalugu saab kuidagi tagasi pöörata. Kodanikuõigused, võrdsus, demokraatlik arutelu, kõik see langes rünnaku alla. Võib tunda kiusatust tõlgendada seda juhusliku irratsionaalse vihahoona, mille tekitasid ennekõike ärritusest tingitud tunded ja vajadused, mitte sügav sotsiaalne rahulolematus liberaalse poliitilise režiimiga. Võib mõelda, et see on segadus, mille korraldasid paar fanaatikut või hullu, kes juhuslikult suutsid tõmmata kaasa ka tavalisi kodanikke, kes ei olnud rahul presidendivalimiste tulemustega. Kuid üldine mulje on, et me seisame silmitsi millegi uuega – suhteliselt laialt levinud vastupanuga demokraatlikule ratsionalismile. Taoline vastupanu leiab tõepoolest vaikselt aset Läänemaailma eri osades. Inimesed ei oska endale olemasolevas demokraatlikus süsteemis kohta leida. On võimalik, et selle süsteemi püsivaks probleemiks on lubaduste ja kodanike ootuste täitmata jätmine. Oluliste otsuste tegemine on üha enam kodanike kontrolli alt ära võetud ning üle antud liiga kaugetele või liiga laialivalguvatele esinduskogudele, või siis reguleerivatele ametkondadele, millel puudub konkreetne legitiimsus kodanikke esindada. See on näiteks olnud majanduse neoliberaalse juhtimise aluseks olevaks strateegiaks. Lisaks on sotsiaalne ebavõrdsus paljudes riikides märkimisväärselt kasvanud vaatamata sellele, et neid valitsetakse demokraatlike esindusinstitutsioonide kaudu.

Aga kui palju ebavõrdsust suudab demokraatia taluda, enne kui oligarhiaks muutub? Kui palju identiteediga seotud pluralismi suudab riik taluda, enne kui laguneb? Kui palju ebatõde ja kui palju valet sobib kokku demokraatlikult juhitav olla sooviva kodanikuühiskonna nõuetekohase toimimisega? Kuivõrd saab sotsiaalmeedia asendada inimeste vahelist suhtlemist ja avalikku arutelu ilma, et avalikust ruumist saaks viletsalt ja kergesti manipuleeritav areen libauudiste loojatele ja vihakõnelejatele? Kõiki neid küsimusi soovime arutada professor Nadia Urbinati seminaril. Seminaril on veel lisaks kommenteerimas professor Rein Müllerson (Tallinna Ülikool), professor William E. Scheuerman (Indiana University Bloomington) ning USA poliitika, demokraatia ja küberturvalisuse ekspert Liisa Past.

Seminar toimub Zoomi vahendusel. Zoomi link webinarile.

Seminari töökeel on inglise keel.

Lisainfo seminari kohta:

Sündmus TLÜ veebis: https://www.tlu.ee/yti/sundmused/sogolas-global-forum-seminar-stripes-scars-no-stars-democracy-america-today

 

 

Soomes lisandus (25.03.2021) 726 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati täna neljapäeval, 25. märtsil viimase ööpäevaga 726 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 74 242 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi tuvastati terviseameti andmetel Helsingis (228), Turus (90), Espoos (68), Vantaal (58), Tamperes (25) ja Lahtis (21).