NordenBladet — Soome ravimiameti Fimea andmetel on koroonavaktsiini kõrvaltoimete kohta teahtud 1150 teadet. Neist raskeid juhtumeid on 403. Rasked on need juhtumid, mis lõppevad surmaga või on eluohtlikud ja nõuavad haiglaravi. Püsiva tervisekahjustuse teke tähendab samuti rasket juhtumit, vahendab MTV.
Lisaks rasketele on registreeritud veel 741 juhtumit. Soomes on inimesi vaktsineeritud kolme koroonavaktsiiniga: Pfizer-BioNTechi, Moderna ja AstraZeneca vaktsiiniga.
Pfizer-BioNTechi kohta on tulnud 905 kõrvaltoimete teadet, neist 299 rasked juhtumid. Moderna kohta on tulnud 19 kõrvaltoimete teadet, neist 6 rasked juhtumid. AstraZeneca kohta on tulnud 221 kõrvaltoimete teadet, neist 98 on rasked juhtumid.
NordenBladet —Viimasel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil kujunesid põhiteemadeks arutelud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspliitika (ÜPP) reformipaketi üle, mis jätkuvad nädala lõpuni ja ilmselt ka järgnevatel nõukogu istungitel.
„Kõige keerulisem on leida liikmesriikide vahel sobivat tasakaalu, mille nimel tuleb veel tööd teha, aga hea meel on tunnistada, et istungisaalis oli juba tunda tahet kokkuleppeks,“ vahendas kohtumisel osalenud maaeluminister Urmas Kruuse. „Üldise arusaama kohaselt eeldab kokkulepe kokku leppimist korraga kõikides ÜPP aspektides, olgu selleks siis uus toetuste jaotusmehhanism või eesmärkide hindamismehhanism ning neid aspekte on ju veelgi. Üksmeelel oldi ka selles, et läbirääkimistega liialt viivitada ei tohi ning uute reeglite asjus on ootavad selgust nii tootjad kui ka ametiasutused,” lisas Kruuse.
22.‒23. märtsini toimunud istungil arutati liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi kõrval ka fütosanitaarmeetmeid, mis kaitsevad põllumajandust seda ohustavate taimekahjurite eest, ning bioloogiliste tõrjevahendite kasutamist taimekahjustajate vastu.
Istungil osalesid Eesti esindajatena maaeluminister Urmas Kruuse ning Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.
NordenBladet — Soomes leiti üks täiesti uus koroonaviiruse mutatsioon, mis meenutab Lõuna-Aafrika tüve. See avastati Turus välismaalt pärit tudengite hulgas. Turus levis tudengite hulgas peamiselt koroona Lõuna-Aafrika mutatsioon. Uue viiruse puhul aga pole tegemist päris Lõuna-Aafrika versiooniga, vaid sellest edasi arenenud variandiga, vahendab Iltalehti.
Uus mutatsioon avastati Turu ülikooli haiglas koroonaproovide laboriuuringu tulemusel. Leid ei sunni veel Soomes muutma kehtivaid piiranguid. Samas on mutatsiooni avastamine oluline, sest epideemia piiramisel on oluline vältida mutatsioonide levikut.
Praegu pole veel teavet selle kohta, et uus mutatsioon põhjustaks raskemaid haigusnähtusid. Nakatunute haigusnähud on olnud suhteliselt leebed ja haigestunud pole vajanud haiglaravi.
Koroona mutatsioonide kohta on aga teada, et need nakkavad kergemini. See seletab, miks Turu nakkuskoldes on juba üle 90 nakatumise.
Praegu pole veel teada, kust uus mutatsioon on pärit. See selgub hiljem, kui viiruse genoomi paremini tundma õpitakse. Pole ka teada, et uut mutatsiooni oleks leitud teistest riikidest.
NordenBladet — Soome terviseamet otsustas, et AstraZeneca koroonavaktsiiniga vaktsineerimist jätkatakse vaid üle 65-aastastel eakatel inimestel ja seda alates esmaspäevast, 29. märtsist. Üle 65-aastastel pole täheldatud peale vaktsineerimist ohtlikke kõrvaltoimeid nagu vere hüübimishäired. Praegu selgitatakse vaktsiini seotust vere liigse hüübimise ja tromboosidega. Eakate inimeste vaktsineerimist jätkatakse nagu varem, edastas terviseameti peaarst Taneli Puumalainen.
Puumalainen märkis, et vanusega kasvab koroonahaiguse raskete juhtude oht ja vaktsiinid pakuvad selle vastu kaitset. Ka Soome riiklik vaktsiiniohutuskomisjon KRAR tõdes eile teisipäeval, et vaktsiini kasutamist võib jätkata üle 65-aastastel, vahendab MTV.
Ettevaatusabinõuna AstraZeneca vaktsiini Soomes alla 65-aastastele ei anta. Soomes, teistes Põhjamaades ja Saksamaal on tuvastatud noorematel inimestel peale vaktsineerimist ohtlikke ajutromboose ja suurenenud vere soonesisest hüübimist. Praegu selgitatakse nende juhtumite seotust AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Sel perioodil vaktsineeritakse nooremaid inimesi teiste vaktsiinidega.
Kui selgub seos vaktsiinide ja vere hüübimishäirete vahel, siis otsitakse võimalusi ohu vähendamiseks suunatud vaktsineerimistega, ütles terviseameti peaarst Hanna Nohynek.
Vaktsiini seos tromboosi juhtumitega peaks selguma järgmisel nädalal. Alla 65-aastaste vaktsineerimist jätkatakse kõige varem peale lihavõtteid.
Soome terviseamet otsustas peatada AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise alates 19. märtsist, kui ravimiametile Fimea teatati vaktsiiniga seotud rasketest kõrvaltoimetest. Terviseameti andmetel on Soomes saanud AstraZeneca vaktsiini üle 180 000 inimese, kogu maailmas ligi 47 miljonit inimest.
NordenBladet — Soome valitsus sai valmis eelnõu liikumispiirangute ja maskikohustuse kohta. Eelnõu sisaldab 12 erandit, mis oleks lubatavad põhjused kodust lahkumiseks ka liikumispiirangute ajal. Parlamendirühmad arutavad ettepanekuid täna.
Erandid on järgmised:
-Hädavajalik toidupoes ja apteegis käimine, auto tankimine ja liikumine muude „isiklikuks eluks vajalike tarvikute” hankimiseks.
-Pangas ja postkontoris käimine, pakkide saatmine ja vastuvõtmine.
-Hädavajalikud käigud seoses tervishoiuteenuste ja sotsiaalhoolekandega ning vältimatu asjaajamine.
-Liikumine seoses töö või ettevõtlusega.
-Lasteaias, algkoolis, gümnaasiumis ja kutsekoolis käimine ning kooli sisseastumiseksamitele sõitmine.
-Avaliku teenistuse ülesannete täitmine või vältimatu osalemine eraõigusliku üksuse koosolekutel.
-Sõjaväeteenistus.
-Kohtumine lähedase inimesega seoses hoolduse või surmaohu puhul, matustel osalemine, lapse külastusõiguse kasutamine, puudega inimese abistamine.
-Individuaalne, hingehoidmisega seotud kohtumine usukogukonna esindajaga.
-Oma kinnistu või sõiduvahendi juurde minek.
-Kodulooma eest hoolitsemine.
-Sõitmine oma suvilasse.
Laste mängimine pole samuti eelnõu kohaselt keelatud. Liikumispiirangu ajal saaksid 2008. aastal sündinud või sellest nooremad lapsed õues omavahel mängida.
Soome peaministri Sanna Marinibüroo avaldas kolmapäeval siseriiklike liikumispiirangute eelnõu mustandi. Valitsus plaanib piirata liikumist Helsingis, Espoos, Vantaas, Kauniainenis ja Turus.
Büroo selgitas, et karmimate piirangute eesmärk on piirkondades, kus koroonaviirus levib kontrollimatult ja kiiresti, vähendada inimeste kokkupuuteid ja lähikontakte, vahendas Helsingin Sanomat.
Samas ei ole tegemist veel valitsuse lõpliku ettepanekuga.
Soome valitsus pani ette võtta vastu seadus, mis piiraks ajutiselt liikumisvabadust, inimeste lähikontakte ja koosviibimist. Liikumispiirangutele lisanduks maskikandmiskohustus, vahendab Yle Uutiset. Valitsus püüab seaduse jõustada võimalikult kiiresti ja see kehtiks eelnõu järgi 14. maini. Otsesed liikumispiirangud kehtestatakse siiski korraga vaid kolmeks nädalaks.
Eelnõu ootab enne Eduskuntas arutlusele minekut koalitsioonierakondade parlamendifraktsioonide heakskiitu. Opositsioon on suhtunud liikumispiirangutesse negatiivselt ja ka koalitsioonierakondade vahel on olnud erimeelsusi. Valitsus teeb eelnõus ettepaneku, et liikumispiirangute ajal oleks kodu või sellega võrdsustatud elukoha hoovialalt lahkumine keelatud, välja arvatud erandpõhjustel. Eelnõu järgi on inimeste liikumisvabaduse ja lähikontaktide tugevam piiramine vältimatu, et koroonaolukorra halvenemist teatud piirkondades aeglustada.
Eelnõule on lisatud Soome Tervise ja Heaolu Instituudi (THL) valitsusele esitatud hinnang, mille järgi läheneb olukord Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas kiiresti epideemia ärahoidmise seisukohalt kriitilisele faasile.
Valitsuse eelnõus mainitakse ka Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna mudelit, mille järgi ainult praeguste piirangutega jätkates oleks piirkonnas mai alguses umbes 800 nakatumist päevas. Epideemia tipphetkel satuks piirkonnas haiglasse 35 inimest päevas. Sellise koormusega ei tuldaks eelnõu sõnul toime ilma plaanilise ravi pea täieliku katkestamiseta. Surmajuhtumeid oleks piirkonnas mai lõpuks üle 200.
Väiksemad koalitsiooniparteid tahavad arutamiseks lisaaega
Sotsiaaldemokraatliku erakonna ning keskpartei plaan on pannud Soome väiksemate valitsuspartnerite parlamendifraktsioonid lisaaega võtma, edastas “Aktuaalne kaamera”.
“Roheliste fraktsioon juurdleb eelkõige, kas see on hädavajalik. Nii karme meetmeid ei tohi võtta, kui on muid valikuid,” ütles Rohelise Liidu fraktsiooni juht Emma Kari.
Rootsi Rahvapartei tahab enne jah-sõna ütlemist veenduda, et kavandatud piirangud ka päriselt töötavad.
“See peab olema vältimatu, sellel peab olema reaalne mõju ning see peab olema viimane õlekõrs. Seda me oma fraktsioonis hindamegi,” rääkis erakonna fraktsiooni juht Anders Adlercreutz.
Kõige jõulisemalt on liikumisvabaduse piiramisele vastu Vasakliit, mis sooviks kõigepealt kasutusele võtta kõik võimalikud alternatiivid.
“Näiteks kaubanduskeskused ja poed kinni, varasemast veelgi jõulisem soovitus kaugtööd teha, ehitusobjektide sulgemine ja nii edasi,” ütles Vasakliidu fraktsiooni juht Paavo Arhinmäki.
