Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: märts 2021

Soomes lisandus (26.03.2021) 512 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati täna reedel, 26. märtsil viimase ööpäevaga 512 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 74 754 koroonaga nakatumist.

Kõige enam oli uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (162), Espoos (58), Turus (50) ja Vantaal (50).

 

Soome: Kavandatav liikumispiirang jätab suletuks juuksurid, söögikohad ja hotellid

NordenBladet — Soome kehtestatakse liikumispiirang suure tõenäosusega lähiajal Helsingis, Espoos, Vantaal, Kauniainenis ja Turus, selgus tänasel, 25. märtsi valitsuse pressikonverentsil. Liikumispiirangute kehtivuse ajal ei tohi olla kliente hotellides, söögikohtades ja teenindusasutustes nagu juuksurid ja ilusalongid, vahendab Iltalehti.

Lubatuks jääb kaasa müük söögikohtadest. Ettevõtete info kohaselt tähendab see paljudes sektorites koondamisi ja sundpuhkusele saatmist.

Sõitmine oleks lubatud ainult omaenda suvilasse ja pikaajalise üürilepinguga suvilasse. Hotellid aga jäävad suletuks, mis tähendab omakorda koondamisi ja sundpuhkusele saatmist.

Vaata ka:
Soome: Peaminister Sanna Marini büroo avaldas siseriiklike liikumispiirangute eelnõu mustandi. Liikumispiirangute eelnõus on 12 erandit – VAATA, mis need on
Soome peaminister soovib riiki sisenejatele kohustuslikku karantiini, kuna negatiivne test pole piisav
Soomes on koroonaga nakatumiste arv laste hulgas mitmekordistunud – millest see tuleb?
Soome peaminister soovib riiki sisenejatele kohustuslikku karantiini, kuna negatiivne test pole piisav
Soome valitsuse otsus: söögikohad jäävad suletuks kuni 18. aprillini
Soome: Valitsus kavandab eraldi seadust liikumiskeelu ja maskikohustuse kehtestamiseks
Soomes võeti vastu seadus, mis võimaldab piiril koroona sundtestimist – keeldujaid ootab trahv või vangla

Eesti: Haiguspäevade varasemat hüvitamist pikendav eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

NordenBladet — Riigikogus oli eile hilisõhtul esimesel lugemisel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega muuhulgas pikendatakse alates jaanuarist kehtinud haiguspäevade varasemat hüvitamist kuni aasta lõpuni. Muudatus võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel töölt koju jääda, aidates säilitada nende sissetulekuid.

„Meie kõigi ühine eesmärk on COVID-19 kriis kiiresti ületada ning naasta võimalikult tavapärase elu juurde. Saame seda teha vastutustundlikult ja terviseteadlikult käitudes. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „COVID-19 haiguse leviku piiramiseks on oluline, et samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.“

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist tööandjad haiguslehe 2.–5. päevani ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima ajutiselt 1. jaanuarist kuni 30. aprillini, siis eelnõuga nähakse ette haiguspäevade varasema hüvitamise pikendamine kuni 2021. aasta lõpuni. Selleks, et pikendada haiguspäevade hüvitamist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni eraldatakse haigekassale 12 miljonit eurot.

Teise muudatusena täpsustatakse eelnõuga valitsuse ja terviseameti pädevusi ning lisatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesse selge õiguslik alus, mis võimaldab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Eelnõuga täpsustatakse, et lisaks koolide, lasteasutuste ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste ajutisele sulgemisele on võimalik terviseametil ja valitsusel nende tegevust ka ajutiselt piirata. Samuti antakse paindlikkuse suurendamiseks võimalus lisaks koosolekute ja ürituste keelamisele kehtestada nende korraldamisele nõudeid.

Eelnõuga lisatakse seadusesse ka võimalus kaasata politseid ja teisi korrakaitseorganeid terviseameti järelevalveülesannete täitmisse. Kuna siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, on terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab kaasamise korraldust ja kiirendab selle protsessi. Kaasamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse eelnõu kohaselt valitsuse määrusega.

Kui kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu kohaselt karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, juriidilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.

Praegu menetleb kõiki nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse rikkumisi terviseamet, kuid eelnõu järgi saab nende väärtegude kohtuvälise menetlemise õiguse ka politsei- ja piirivalveamet, kui ta on terviseameti ülesannete täitmisse kaasatud. Lisaks ühtlustatakse eelnõuga väärtegude eest ette nähtud karistusmäärad.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 31. märts 2021.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

 

25 SOOVITUST õnnelikumaks eluks 

OHMYGOSSIP — Mõne inimese arvates peab selleks, et õnnelik olla, muutma tervet oma elu. Head enesetunnet võivad tekitada aga ka täiesti tavalised ja lihtsad asjad ja tegevused. Popsugar koostas nimekirja 25st lihtsast asjast, mille abil oma elu meeldivamaks muuta. Siin nad on!

1. Mine magama siis, kui oled väsinud.

2. Tee töö ajal puhkepause ja puhka.

3. Tee vähemalt korra nädalas korralikult süüa.

4. Mõtle vähemalt korra päevas endast positiivseid mõtteid.

5. Tee voodi ära ja tõmba kardinad eest.

6. Kirjuta oma mõtted paberile ja pane sahtlisse.

7. Kuula rahulikku muusikat.

8. Joo rohkem vett.

9. Ära võta tööd koju kaasa.

10. Täida üks endale seatud eesmärk nädalas.

11. Viibi rohkem värskes õhus.

12. Söö iga päev hommikusööki.

13. Pildista tähtsad hetked üles.

14. Ära vaata äratuskella.

15. Tule rutiinist välja.

16. Tee reedeti muudki peale pidutsemise.

17. Piira sotsiaalmeedias veedetud aega.

18. Ära mine magama paha tujuga.

19. Joo sõprade seltsis kohvi.

20. Ära söö töö juures.

21. Nuta paha tuju välja.

22. Tee hommikvõimlemist ja joo hommikukohvi kiirustamata.

23. Ära loe meile esimese asjana hommikul.

24. Jaga oma muresid lähedastega.

25. Söö rohkem jäätist.

Avafoto: ©OHMYGOSSIP Couture

Vaata lisaks:
Pika ja õnneliku kooselu saladus on avastatud
NordenBladet — USA Gottman´i instituudi teadlaste sõnul on kindlad omadused, mis tagavad abielu õnnestumise. Abieluõnn sõltub nimelt sellest, kui sõbralik ja lahke paar teineteise vastu on. Vahe paistab kohe silma, kui võrrelda sõbralikke ning tülitsevaid paare. Olles teineteise suhtes pidevalt kriitilised ja mahategevad, kannatab ka abieluõnn.

Nõid Nastja 10 nippi õnnelikumaks eluks
NordenBladet — Selgeltnägijate tuleproovist tuule tiibadesse saanud nõid Nastja räägib, kuidas õnnelikumana elada ja meeled eksana hoida. 2015. aasta Tervis Plussis jagas telestaar 10 nippi, kuidas elu positiivsema ning ärksamana elada.

 

 

 

Soomes võeti vastu seadus, mis võimaldab piiril koroona sundtestimist – keeldujaid ootab trahv või vangla

NordenBladet — Soome parlamendi poolt vastu võetud nakkushaiguste seaduse muudatused täpsustavad kehtivaid tervisekontrolliga seotud regulatsioone. Nüüdsest on nakkushaigusega kokku puutunud ja nakatunud kohustatud andma tervishoiuasutustele teavet enda kohta. 29. märtsil 2021 jõustuvad muudatused laiendavad ka piirivalve võimet ametialast abi osutada. Vabariigi President kavatseb seaduse välja kuulutada homme, 26. märtsil.

Muudatused tugevdavad ja kiirendavad võimude jõupingutusi nakkushaiguste tõrjeks ja jälitamiseks. Muudatused puudutavad nakkushaiguste seaduse paragrahve 16 (kohustuslik tervisekontroll), 22 (teabe edastamine) ja 89 (ametialane abi).

Kohustuslikku tervisekontrolli saab rohkem rakendada
Muudatused täpsustavad võimalust, et piirkondlik valitsusasutus saab kehtestada kohustusliku tervisekontrolli. Tervisekontroll võib hõlmata näiteks koroonaproovi. Lisaks on omavalitsuse ja ravipiirkonna nakkushaiguste arstil nüüd õigus langetada otsus üksikisiku kohustusliku tervisekontrolli kohta.

Piirkondlik valitsusasutus (AVI) võib teha otsuse kohustusliku tervisekontrolli kohta. Otsust saab kohaldada näiteks nende isikute suhtes, kes saabuvad kindlast riigist kindlal ajal Soome lennujaama või sadamasse. Otsuse võib suunata ka kindlal töökohal olevatele töötajatele.

Piirkondlik valitsusasutus võtab oma otsuses arvesse piirkondlikku epideemiaolukorda ning seda, millal ja millises ulatuses on vaja kohustuslikuks tervisekontrolliks kasutada tervishoiutöötajaid. Seega saab personali paremini suunata sinna, kus see on nakkuste leviku piiramise seisukohast parem. Protseduur tagab, et muud tervishoiutegevused ei satuks ohtu, näiteks koroonaviiruse puhul.

Kui isik keeldub kohustuslikul tervisekontrollil osalemast, võib teda karistusseadustiku (39/1889) 44. peatüki 2. jao kohaselt tervisekaitse rikkumise eest trahvida või vangistada maksimaalselt kolmeks kuuks.

Nakkusega kokku puutunutel ja nakatunutel on kohustus anda teavet
Edaspidi on isik, kes on nakatunud, nakkusega kokku puutunud või keda on põhjust selles kahtlustada, kohustatud andma enda kohta teavet asja uurivale tervishoiutöötajale. Varem on andmete kogumine olnud vabatahtlik.

Piirivalve ametialase abi võimalused laienevad
Pärast nakkushaiguste seaduse paragrahv 89 muutmist on piirivalvel õigus ametialase abi korras peatada sõiduk, suunata liiklust ja töödelda ametialase abi andmiseks vajalikku terviseteavet.