NordenBladet — Menetlusse võeti eelnõu vihakuritegude vastu võitlemise kohta

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 19. oktoobril algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vihakuritegude vastu võitlemine) eelnõu (276 SE).

Eelnõuga täidetakse 2008. aasta Euroopa Liidu nõukogus vastuvõetud otsus võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu jõustumisel paraneb sotsiaalse keskkonna kaitsmine viha ja vaenuavalduste eest ning alusetu diskrimineerimise vastu mistahes alustel olgu selleks siis rahvus, rass, kehaline tunnus, terviseseisund, puue, vanus, sugu, keel, päritolu, etniline kuuluvus, usutunnistus, veendumus, seksuaalne sättumus, sooidentiteet või varaline või sotsiaalne seisund. Eelnõul on mõju nii avalikes kui ka erasuhetes. Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 19. oktoobril vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu (275 SE).

Eelnõuga tehakse ettepanek kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevusele keskendumiseks anda Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ning Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale, kuna Tartus ja Jõhvis tegutsevad sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohad. Teisi Eesti piirkondi muudatus ei puuduta.

Eelnõuga muudetakse seadust, et vanglatel oleks võimalik lisaks kurjategijatele kinni pidada ka arestiga karistatuid, kuni 48ks tunniks kinni peetuid, samuti kainenema toimetatud inimesi.

Muudatuse tulemusena kaob Eestis 221 kinnipidamiskohta. Samuti vähenevad arestimajade ülalpidamise püsikulud, mida tuleb suures osas kanda ka olukorras, kus arestimajad on väga väikese täituvusega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse MTÜ Loomapäästegrupi, MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liidu ja Heiki Valneri 6. oktoobril algatatud kollektiivse pöördumise „Aitab! Rahvaalgatus loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks“ ja edastas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.

Pöördumises kutsutakse kõiki hoolivaid ja vastutustundlikke kodanikke ning ettevõtteid, mittetulundusühinguid, poliitilisi, usulisi ja teisi ühendusi liituma käesoleva kollektiivse pöördumisega nõudmaks Riigikogult konkreetseid tegusid aina halveneva loomakaitse valdkonna parandamiseks. Pöördumise algatajad märgivad, et tuginedes üle kümne aasta pikkusele praktikale ja kogemusele on nad seisukohal, et loomade heaolu ja kaitse inimese tegevuse eest ei ole tänases Eestis piisavalt tagatud ning loomade kannatuste vältimiseks ja väärkohtlemise ärahoidmiseks on vajalik mitmete õigusaktide muutmine.

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjon alustab aruteludega Arktika teemadel. Arutelude taustaks otsustas komisjon tellida uuringu, mis annaks ülevaate Eesti huvidest ja võimalustest seoses globaalsete arengutega Arktikas ning Eesti valmisolekust koostööks Arktika regiooni riikidega.

Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul soovitakse uuringuga saada ekspertide hinnangut mitmetele Arktikaga seotud küsimustele, sealhulgas majandustegevuse, keskkonnamuutuste, julgeoleku, teadus- ja arendustegevuse ning põlisrahvaste olukorraga seotud teemadel. „Arktikaga seotud majandus- või keskkonnaküsimused muutuvad iga päevaga üha tähtsamaks paljude riikide jaoks ning oluline on asuda põhjalikumalt analüüsima Eesti võimalusi neil teemadel kaasa rääkida,“ ütles ta. „Vabariigi Valitsuse otsus taotleda Arktika Nõukogu vaatlejariigi staatust on oluline samm Eesti Arktika poliitika kujundamisel ning väliskomisjon soovib läbi arutelude sellesse kindlasti panustada,“ lisas Eesmaa.

„Vaatlejastaatus Arktika Nõukogus avaks Eestile olulise ukse panustamaks aina suuremat globaalset tähelepanu pälviva regiooniga seotud küsimuste lahendamisse,“ märkis väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson. „Nõukogu töös osalemine on erakordne võimalus nii Eesti teadlastele kui ka meie transpordi- ja logistikasektori võimaluste ning majandustegevuse arendamiseks.“

„Vaatlejastaatuse oluliseks lisaväärtuseks on võimalus liitlassuhete tugevdamiseks. Uuringu üheks eesmärgiks on seega muu hulgas saada ülevaade Eesti võimalustest Arktika-suunaliseks koostööks nii Euroopa Liidu tasandil, regionaalsetes formaatides kui ka kahepoolseks koostööks Arktika Nõukogu liikmete ja vaatleja staatust omavate riikidega,“ lisas Mihkelson.

Komisjon ootab uuringu valmimist 2021. aasta kevadeks.

Varasemate Riigikogu tellitud uuringute ja avaliku arvamuse küsitlustega saab tutvuda Riigikogu kodulehel.

Väliskomisjon käsitles Arktika temaatikat ka tänasel videoistungil, kuulates Välisministeeriumi esindajate ülevaadet Eesti Arktika Nõukogu vaatlejastaatuse taotlusest.