Kolmapäev, juuli 16, 2025

Monthly Archives: märts 2020

Eesti: Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa pöördumine märtsiküüditamise 71. aastapäeval

NordenBladet —

Hea eesti rahvas!

Tänasel erakordselt kurval päeval süütame küünlad tuhandete märtsiküüditatute mälestuseks.

Täpselt 71 aastat tagasi, kaunil reedesel talvehommikul algas Eestis Kremli poolt paika pandud suuroperatsioon Priboi, Murdlaine. Okupatsioonirežiim oli otsustanud väikerahvad metoodiliselt hävitada. Eestist käis üle neli küüditamislainet, neist rängimaid just märtsis 1949.

23 000 eestlast viidi ära oma kodudest. Nad topiti loomavagunitesse ja algas sõit ida poole, Siberi suunas. Noorim küüditatu oli alles 3-päevane vastsündinu ja vanim – 95-aastane vanamemm. Kodumaale jäi maha 900 000 leinast räsitud eestlast. Alla miljoni.

Vagunite väikestest õhuavadest oli näha raagus puid ja põõsaid, millel askeldasid tihased. Kuid inimesed vagunites ei suutnud esimeste kevadmärkide üle rõõmustada. Nende näod olid nukrad ja silmis hirm. Mitte keegi ei teadnud, mis neid ees ootab.

1949. aasta 25. märtsil ja ka järgnevatel päevadel olid eestlased ja Eesti rahvas üksinda oma kurbuses, nagu ka samal ajal küüditatud lätlased ja leedulased. Hingevalu vaevas meid kõiki – nii noori kui vanu, nii rongile minejaid kui mahajääjaid. Ees ootas suur teadmatus.

Tegelikkuses tähendas see paljudele nälga ja surma. Osadele saatuse abil siiski ka tagasipöördumist. Kodusolijatele – lõputuna näivat ootamist ja hirmu kommunistliku sunnirežiimi all.

25. märts on igal aastal päev, mil me meenutame oma ajalugu ja eesti rahvaga toimunut. Me tunneme kaasa kõigile, kes pidid tundma valu nendel traagilistel päevadel ja pikkadel kannatuste-aastatel. Neid ligimesi oli liiga palju. Neil kellelgi ei olnud süüd.

Armsad inimesed!

Meie kohustus on rääkida toimunust ka siis, kui seisame silmitsi sootuks teistsuguste kriisidega – nagu täna. Me ei tohi ega saa minevikus toimunud kuritegusid unustada.

Ma kutsun kõiki süütama oma koduaknal küünla ja langetama pea. Me mälestame ega lase ajalool korduda!

Olge terved!

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Riigikogu infotunnis kõneldi eriolukorra mõjust Eesti haridusele

NordenBladet — Riigikogu liige Katri Raik uuris tänases infotunnis haridus- ja teadusminister Mailis Repsilt distantsõppe rakendamise ja sellealase nõustamise ning riigi- ja sisseastumiseksamite toimumise kohta.

Ministri sõnul on olnud esimesed poolteist nädalat kaugõpet enamikule koolidele sellises ulatuses väga uudne, kuid olukorraga on hästi kohanetud. Samas leiab ta, et veebipõhiste ülesannete puhul on vaja leida hea tasakaal. „Väiksematele klassidele on olnud meil palve anda ette kogu nädal või kaks nädalat tööd, et lapsevanem saab ka näiteks juhatada oma lapse võib-olla mingi hetk hoopis lugema, kui ta teab, et on intensiivsem periood. Võib-olla näiteks joonistada või teha käelisi tegevusi,“ rääkis Reps.

Minister lisas, et digiõppe toetamisega tegeleb Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, korraldades teemakohaseid seminare ning vastates tekkinud küsimustele. Samuti vastatakse tema sõnul küsimustele Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefoni vahendusel ning hoitakse pidevat ühendust kohalike omavalitsustega tekkinud probleemide või takistustega tegelemiseks.

„Kõik vaheõpilased, kes ei ole 9. ja 12. klassis, saavad lõpetada selle kooliaasta jooksvate hinnete alusel,“ rääkis Reps ning kinnitas, et sel kevadel ei toimu riiklikke tasemetöid ja hindamisi. Rääkides gümnaasiumi- ja kutsekooliklasside komplekteerimisest, lootis minister, et rakendatud erimeetmed töötavad ning mai algusest taastub vähemalt osaliselt tavavõimalus õppimiseks. Ta sõnas, et sellisel juhul võivad toimuda gümnaasiumi sisseastumistestid maikuus. Samal juhul võib tema sõnul kanduda ka riigieksamite ja ülikoolide sisseastumise protsess üle juulikuusse.

Haridus- ja teadusminister vastas veel Heidy Purga küsimusele koolide töökorralduse kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Indrek Saare küsimusele eriolukorra tegevuste, Taavi Rõivase küsimusele COVID-19 testimise laiendamise, Ivari Padari küsimusele võõrtööjõu, Urve Tiiduse küsimusele kriisiolukorra haldamise muutuste, Jaak Juske küsimusele riigi kaitsevõime ning Jevgeni Ossinovski küsimusele tervisesüsteemi valmisoleku kohta.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu vastas Annely Akkermanni küsimusele kriisiabi meetmete ning Andres Suti küsimusele KredExi meetmete rakendamise võimekuse kohta.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: EKRE saadikud annetavad palgatõusu arvelt tuleva lisaraha kriisiabiks

NordenBladet — Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsiooni saadikud annetavad palgatõusu arvelt tuleva lisaraha majanduskriisi ajal heategevuseks.

“Meie saadikutele on moraalselt vastuvõetamatu leppida seadusest tuleneva palgatõusuga ajal, mil kogu ühiskonnal seisavad ees tõsised majandusraskused,” ütles fraktsiooni esimees Siim Pohlak.

“Kuna praegu puudub võimalus seaduse kaudu vähendada ametisoleva Riigikogu koosseisu palka, leppisime fraktsioonis kokku, et toetame oma palgast neid, keda kriis kõige valusamalt puudutab, samuti algatusi, mis aitavad kriisi leevendada.”

Pohlaku sõnul on mõned saadikud avaldanud soovi annetada just oma valimispiirkonna abivajajatele, aga samuti kavatseb fraktsioon luua annetusfondi, mis võimaldab teha suuremaid toetusi. Kriisifondi saavad soovi korral annetada ka teised erakonna liikmed ja toetajad.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Rahanduskomisjon arutab kriisiolukorra majandusmeetmete paketti ja finantsmeetmeid

NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil käsitletakse valitsuse kavandatud majandusmeetmete paketti, millega soovitakse leevendada kriisi ja tagada majanduse toimimine, et see viia taas kasvule. Valitsus on koroonaviiruse mõjude leevendamiseks mõeldud majandusmeetmete paketi suuruseks kavandanud kaks miljardit eurot, mis on ligi seitse protsenti sisemajanduse koguproduktist.

„Peame läbimõeldult kasutama riigireservis olevaid vahendeid, võtma vajadusel laenu ja emiteerima riigi võlakirju,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Kokk märkis, et tähtis on tagada Kredexi ja Maaelu Edendamise SA pakutavate meetmete kaudu vahendeid ettevõtete pankrottide vältimiseks ja töötajatele sissetuleku tagamiseks. Samuti juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks, käibelaenude andmiseks ja investeerimislaenudeks. Töötukassal kanda on tähtis ülesanne, et tagada ettevõtluse seismise kaudu tekkinud tööjõu majandusliku toetamise probleemid, luua selleks süsteem ja leida vahendid. Koka sõnul on vaja kiiresti tuua selgus meetmete rakendamise tingimuste ja vahendite taotlemise korra kohta.

„Kaks miljardit täna on  suur summa ja seepärast tuleb väga selgelt vaadata, millist sektorit ja millise perioodi jooksul tuleb aidata,“ märkis Kokk. Ta selgitas, et riigil pole kohustust kõik kaks miljardit välja maksta, mistõttu tuleb pidevalt esimese ringi abiraha jagamist pingsalt jälgida. „Kindlasti ei tohi tekkida olukorda, kus me jagame ilma analüüsita raha, vaid iga asja puhul individuaalselt üle vaadata, kas raha eraldamine on otstarbekas,“ toonitas Kokk.

Koka sõnul peavad valitsuse majandusabi meetmed läbima järgmisel kuul lisaeelarve eelnõu kaudu menetluse Riigikogus, et tagada abipakti vahendite läbimõeldud jagamine. Komisjon kavatseb lisaeelarve arutellu kaasata huvigruppide esindajad.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd märkis, et kavandatud abimeetmete esimene pakett on ajutise iseloomuga, et keerulised ajad üle elada ja pehmendada suuremaid kahjusid ning tagada likviidsus. Ta tõdes, et seda paketti tuleb hakata tõenäoliselt mõne kuu möödudes kohe pikendama.

„Peame läbi mõtlema pikemaajalise põhipaketi sisu, et kavandatud meetmete sisu oleks mõjus ja tulemuslik,“ ütles Sõerd. Ta märkis, et suurema kindluse annaks riigile pikaajaline laen, mis oleks soodsamate tingimustega ja mille tagasimakseid saaks hajutada.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Eriolukorra uute piirangute kohta saadab valitsus kõigile e-kirja ja SMSi

NordenBladet — Valitsus saadab täna kõigile rahvastikuregistris olevatele e-posti aadressidele e-kirja ning Eesti mobiilsideoperaatorite klientidele SMSi, milles teavitab kehtima hakanud uutest liikumispiirangutest ning peagi rakenduvatest muutustest kaubandus- ja toitlustusasutuste lahtiolekuaegades.

Eesti, inglise ja vene keeles koostatud infokirja saadab Riigi Infosüsteemi Amet kokku ligi 900 000 e-posti aadressile. Koroonaviirusest põhjustatud kriisiolukorras on see teist korda, kui kõigile Eestimaa elanikele saadetakse elektrooniline kiri käitumisjuhistega.

SMS-sõnumi põhise teavitussõnumi sisuks on soovitus püsida kodus ning avalikus kohas viibimisel järgida rangelt 2+2 põhimõtet: liikuda tohib kas üksi või kahekesi ning teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet. SMS saadetakse kõigile Eesti operaatorite SIM kaardiga seadmetele, mis asuvad Eesti võrkudes.

Valitsus täiendas eile eriolukorra meetmeid uute liikumispiirangutega. Avalikus kohas, näiteks mängu- ja spordiväljakutel, promenaadidel, tervise- ja matkarajadel tohib alates tänasest viibida üksi või kahekesi. Teiste inimestega tuleb hoida vahemaad vähemalt kaks meetrit. Piirang ei kehti koos viibivatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel.

Alates reedest, 27. märtsist jäävad kaubanduskeskustes avatuks vaid hädavajalikud poed ja teenused. Toitlustusasutuste lahtiolekuaegasid piiratakse kella 22ni.

Lisainfot eriolukorra kohta saab veebileheküljelt kriis.ee ning infotelefonilt 1247.

 

Allikas: Eesti Riigikogu