NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon arutas oma tänasel istungil muudatust keskkonnatasude seaduses saastetasude rakendamise kohta vesiviljelussektoris ning otsustas aruteludega jätkata järgmisel komisjoni koosolekul.
Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar selgitas, et komisjon soovib muuta seadust nii, et erisus ei laieneks mitte konkreetse sektori vaid tegevuse põhisel. Eesmärk on vabastada ettevõtjad saastetasu kui seaduses nimetatud aineid ja ühendeid viiakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse elusorganismide, sealhulgas taimede, loomade ja seente kasvatamiseks. „Ettepanek hõlmab vaid neid tegevusi, mis on seotud otseselt toitainete, näiteks sööda või väetise, kasutamisega ning ei laiene muudele tegevustele, millest tulenevalt satub elusorganismide kasvatamise käigus või selle tulemusena seaduses nimetatud aineid ja ühendeid keskkonda. Kuna ei olnud üheselt mõistetav kuidas hakkab toimuma edaspidi järelvalve, et ettevõtjad ei teostaks ülesöötmist/üleväetamist siis otsustati aruteluga jätkata järgmisel komisjoni istungil,“ ütles Savisaar. Ta rõhutas, et keskkonnatasude rakendamise lähtealuseid täiendatakse lähtudes keskkonnakasutuse eesmärgist ja viisist.
Savisaar tõdes, et Eesti vesiviljelussektor on väike, mistõttu on kasvandustest tulenev keskkonnakoormus madal, kuid sektori potentsiaal on suur ning otsuse langetamisel ei tee me hinnaalandust keskkonna kaitsmisel.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender toonitas, et vesiviljeluse näol on tegemist sektoriga, kus uute ettevõtete loomine on seotud suurte investeeringute ja riskidega. „Sektori arengule aitab kaasa naaberriikidest erineva maksustamispoliitika vältimine,“ ütles Alender.
Allikas: Eesti Riigikogu