NordenBladet —Lennufirmad jätavad nõudluse puuduse tõttu ära tuhandeid lende Euroopas. Seda teevad teiste seas Finnair ja Norwegian. Finnair jätab aprillikuus ära 2400 lendu nii Soome sees kui Euroopas. Osa liinide puhul kasutatakse väiksemat lennukit, vahendab MTV.
Norwegian jätab ära 3000 lendu märtsi keskpaigast kuni juuni keskpaigani. See tähendab ligi 15 protsendi lendude ärajätmist. Samal ajal saadetakse osa töötajaid sundpuhkusele. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et inimesed ei broneeri lende suvepuhkuste ajaks.
Finnair muutis koroonaviiruse tõttu ka lennupiletide muutmise tingimusi, kus lisatasuta saab broneeritud lennuaega muuta kuni 30. novembrini toimuvate reiside jaoks.
NordenBladet — Valitsuse majandusarengukomisjon toetas EAS-i innovatsioonivõimekuse suurendamise plaani ja sai ülevaate äridiplomaatia möödunud aasta tulemustest.
„Valitsus soovib teha omalt poolt kõik, et aidata ettevõtetel viia oma tegevustesse sisse rohkem uuendusi,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Soovime kindlustada Eesti majanduse suutlikkust kasvada väga tiheda väliskonkurentsiga keskkonnas. Tark tööhõive, jätkuv investeerimine teadus- ja arendustegevusse ning ekspordi toetamine aitavad meil vältida ohtu jääda keskmise sissetuleku lõksu. Sellepärast soovib riik oma innovatsioonipoliitika kaudu olla ettevõtetele uuendustes heaks ja toetavaks partneriks.“
Valitsuse majandusarengu komisjon toetas EAS-i plaani muutuda ettevõtete jaoks keskseks innovatsiooni toetavaks organisatsiooniks vastavate teenuste ja toetustega. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister ning haridus- ja teadusminister peavad omavahel leppima kokku rakendusuuringute üksuse detailsema lahenduse.
Valitsuse majanduskomisjon sai tänasel istungil ka ülevaate äridiplomaatia strateegia elluviimisest, mille eesmärk on suurendada ühelt poolt ettevõtete ekspordimahte ja teisalt tuua Eestisse rohkem välisinvesteeringuid. Eesti äridiplomaatia edu mõõdetakse kõige otsesemalt ekspordi- ja välisinvesteeringute kasvu kaudu.
Peaminister Jüri Ratas tunnustas EAS-i välisesinduste ja välisministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi edukat tööd. „Head tulemused ekspordis ja investeeringute kasvus näitavad, et juhtimisvõtted ja hea koostöö viib reaalsete võitudeni, mis aitavad Eesti ettevõtetel eksportida ja välisinvestoritel meid üles leida,“ rõhutas peaminister.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu sõnul on Eestil läinud eksporditurgudel hästi ning mitmes vallas on möödunud aasta eesmärke ka ületatud. „Välisinvesteeringuid kaasati 2019. aastal EAS-i välisinvesteeringute keskuse poolt koostöös saatkondade ja teiste partneritega kokku 235 miljoni euro ulatuses, millega kaasnes 1241 täiendava töökoha loomine Eestis,“ ütles Karu. Kõige tulemuslikumad sihtturud olid Saksamaa, Soome ning Rootsi.
Märkimisväärne on ka EASi ekspordinõunike otsene panus teenindatud Eesti eksportööride müügitulu kasvule, mis ulatus sihtturgudel 16,2 miljoni euroni. Sellega ületati oluliselt seatud eesmärk – teenindatud ettevõtete eksport kasvas sihtturgudel 18 protsenti. Eesti eksport tervikuna kahanes samal ajal vastavatesse sihtriikidesse ühe protsendi võrra. . Samuti väärib esiletõstmist asjaolu, et ekspordinõunike teenuseid kasutanud ettevõtete kaupade eksport on kasvanud viimase seitsme aasta jooksul kokku 44% ning 2019. aastal 8,2%. „See on oluliselt kõrgem näitaja kui EASi tuge mitte kasutanud eksportööridel ning kinnitab taas, et välisesindajate näol on tegemist olulise töövahendiga nii ekspordikasvu toetamisel kui investeeringute Eestisse toomisel,“ ütles Karu.
Taustaks
• Peaministri juhitav valitsuse majandusarengu komisjon koguneb kord kuus, et saada ülevaade majanduse seisust, leida lahendusi ministeeriumide üleste koordinatsiooni vajavatele küsimustele, kaasata eksperte ja huvirühmi ning tegeleda majanduskeskkonna arendamisega.
• Majandusarengu komisjoni kuuluvad väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, sotsiaalminister ning välisminister. Komisjoni juhib peaminister.
• Teised ministrid osalevad komisjoni istungil peaministri kutsel, kui teemakäsitlus eeldab vastutava ministri kohalolu.
• Komisjoni tööd toetab riigikantselei strateegiabüroo.
NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased avaldasid ajakirjasAging Cellülevaate uuringust, kus nad otsisid erinevusi noorte ja eakate inimeste immuunsüsteemis. Nad keskendusid monotsüütidele, mis aitavad ära tunda viiruseid, mõjutavad vananemisega seotud põletikke ja ka veresoonte lupjumist. Tulevikule mõeldes annab Tartu teadlaste laboritöö mõtlemisainet, kuidas vananemisega kaasnevaid muutusi aeglustada.
Vere valgeliblede ehk leukotsüütide hulgas on palju erisuguste ülesannetega rakke. Et saada paremini aru, mida need eri rakud täpselt teevad, on tarvis neid eraldi vaadelda. Nii uurisid Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased koos kolleegidega Tartu Ülikooli Kliinikumist ja geenivaramust üht kindlat vere valgeliblede rakutüüpi – monotsüüte.
Monotsüüdid moodustavad umbes 5–10% kõigist inimese vere valgelibledest. Nagu teisedki leukotsüüdid saavad nad alguse luuüdi vereloomerakkudest, kuid neil on erilised omadused, mis aitavad võidelda viiruste ja teiste haigustekitajatega. Koos üldiste organismi muutustega on nemadki elu jooksul pidevas muutumises.
Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professori Pärt Petersoni sõnul on vananemise ja monotsüütide vahel ka varem seoseid leitud. „Näiteks on kindlaks tehtud seosed kehas toimuvate põletikuliste protsessidega. Samuti on teada monotsüütide seos veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosiga,“ rääkis ta.
Veresoonte lupjumine tähendab, et arterite seintele tekivad paksendid, mis moodustuvad sinna ladestunud surnud rakkudest, kolesteroolist, rasvhapetest ja lipiididest. Aastate jooksul muutuvad paksendid tihkeks ja teevad veresoone kitsaks. Selle tagajärjel ei lase veresooned enam piisavalt verd läbi. „Lupjumine on veresoonte seintes toimuv pikaajaline ja keeruline muutus, aga just monotsüüdid mõjutavad veresoonte seintest alguse saavat põletikku ja kogunevad ateroskleroossetesse naastudesse,“ selgitas Peterson.
Eelkõige nende taustteadmistega tahtsidki teadlased uurida, millised muutused on toimunud noorte ja eakate monotsüütides. „Leidsime, et eakamate inimeste monotsüütides on paljude geenide avaldumine erinev. Muutused on aset leidnud ennekõike nendes geenides, mis on seotud valkude sünteesi ning raku jõujaamade ehk mitokondrite tööga. Võib öelda, et eakamate inimeste monotsüüdid justkui ei suuda toota nii palju energiat kui noorte inimeste rakud,“ tõdes professor.
Eakatel inimestel nägid teadlased ka rakusiseste põletikumarkerite kasvu, mis ilmselt käib käsikäes üldise põletikutaseme tõusuga. Rakusiseseid metaboolseid muutusi oli teisigi, näiteks nähti eakatel inimestel mõne lipiidi suuremat osakaalu. Paljud lipiidid on rakumembraanide oluline ja loomulik osa, aga Petersoni sõnul võib see viia mõttele, et lipiidsete ühendite liigne kuhjumine monotsüütides võib olla seotud veresoonte seintele moodustuvate paksendite ja seega ateroskleroosiga.
„Aeg näitab, kas kunagi on võimalik ka midagi ette võtta, et vananemisega seotud muutusi aeglustada. See uuring annab vähemalt uut mõtlemisainet, millises suunas edasi vaadata. Tuleviku seisukohalt oleks suur saavutus, kui õnnestuks veresoonte lupjumise protsessi edasi lükata või hoopis vältida,“ rääkis Peterson.
Teadlase hinnangul tuleb tulevikus uusi praktilisi lahendusi kindlasti juurde, arvestades, et Euroopa teadusuuringute üheks prioriteediks on saanud tervena vananemine. Mitu Euroopa riiki, sh Taani ja Holland, on loonud juba eraldi instituudid ja keskused vananeva ühiskonnaga kaasnevate keerdküsimuste lahendamiseks.
Peterson tõdes, et selliseid baasteaduslikke uuringuid on Eestis hea teha, sest oma väiksuse tõttu on siin väga head kontaktid ja koostöövõimalused, laiapõhjaline geeniandmestik ja suurepärased digitervishoiu arendamise võimalused.
Ajakirjas Aging Cell ilmunud (2020) teadusartikli “Monocytes present age-related changes in phospholipid concentration and decreased energy metabolism” autorid on Saare, M., Tserel, L., Haljasmägi, L., Taalberg, E., Peet, N., Eimre, M., Vetik, R., Kingo, K., Saks, K., Tamm, R., Milani, L., Kisand, K., Peterson, P.
Avafoto: Pexels
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Sellelgi aastal toimuvad juba tavapäraseks saanud infopäevad, mis on eelkõige kasulikud neile taludele ja maaettevõtjatele, kes võtavad avatud talude päevast osa esimest korda.
kolmapäeval, 1. aprillil Põllumajandusuuringute keskuse Jäneda hoones Lääne-Virumaal. Jänedal toimuvast infopäevast teeme ka otseülekande, mida saab järele vaadata.
Mõlemal infopäeval jagatakse ka infoviitu, õhupalle ja (soovi korral) piirdelinti.
Märtsi algusesk on 18.–19. juulil toimvale avatud talude päevale registreerunud üle 90 talu ja ettevõtte. Avatud talude päevast osavõtmiseks saab registreeruda kuni 8. maini veebilehel www.avatudtalud.ee.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Riigikogu võttis 10. märtsi istungil vastu äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seaduse, mis on suunatud eeskätt Eestis tegutsevatele idufirmadele.
Pärast seaduse jõustumist ei pea enam investeeringu kaasamisel kõik firma osanikud notari juures käima. Seda juhul, kui firma osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja kõik osanikud on lihtsustatud tehingu vormiga nõus.
„Seadus lahendab probleemi, millele idufirmade loojad on korduvalt viidanud. Tüüpilises idufirmas võib olla kümneid osanikke, optsiooniprogrammide raames saavad osaluse näiteks programmeerijad. Osanike seas võib olla ka mitu välisinvestorit. Uue investeeringu kaasamiseks peavad kõik osapooled jõudma ühel ajal ühe konkreetse notari juurde – see on väga tõsine väljakutse,“ ütles õiguskomisjoni liige, Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik.
Andrei Korobeiniku sõnul on seaduse vastuvõtmine oluline samm Eesti majanduse Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Ta lisas, et sarnased reeglid kehtivad paljudes riikides, muuhulgas ka Soomes, Lätis, Inglismaal ja USA-s ning nüüd muutub ka Eesti majanduskeskkond idufirmadele atraktiivsemaks. Eesti on tuntud oma iduettevõtete poolest, kuid siiani kolisid need firmad tihti investeeringute kaasamiseks välismaale.
Eelnõu väljatöötamine võttis aega üle poole aasta. Esimese versiooni algatas Riigikogu õiguskomisjon. Sarnase, kuid veidi konservatiivsema initsiatiiviga tuli välja Vabariigi Valitsus. Lõpptulemuseks on kompromiss ühendatud eelnõu näol.
